B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
· põhjustavad mürgitusi- (nt. punane kärbseseen) · põhjustavad toiduainete hallitamist · lagundavad ehitisi (nt. majavamm) · tekitavad allergiat (nt. vamm) · mükoos seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen) 4 hõimkonda: 1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal
võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus. Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega
* toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks - viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist Näited: * perekond kerahallik eosed paiknevad koniididena - pintselhallik (penitsilliin)
samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon.
Fütohormoonid on ained, mis reguleerivad taimede kasvu ja arengut. Fütohormoone jagatakse: a) stimulaatorid, b) pidurdajad. Fotoperiotismiks nimetatakse valguse muutumist ööpäevas. Selle alusel jagatakse taimed pikapäeva ja lühipäeva taimedeks. 3.1. Taimede liikumisnähtused Taimed on suutelised end ka liigutama ja seda nimetatakse tropismiks. Taimede liikumised on seotud kasvamisega Tropisme jagatakse: a)fototropism, b) geotropism, c) kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks. 7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates
de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A) varju vältimise reaktsioon(kaugpunane valgus soodustab) tsirkadiaansetes reaktsioonides – lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks (kaugpunane soodustab lehtede avanemist, seemnete idanemine(punane valgus soodustab) päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism, de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama.
sünteesiahela vaheühend). JAA toime lag periood on ~10 min, st ei ole seotud uue valgu sünteesiga. Kasvu maksimum saabub ~1 tunni möödudes ja kestab ~1 ööpäev. IAA toime mehhanism venivuskasvule on käsitletud hüdraulilise kasvu peatükis. Lisaks H+-ATPaasi aktiveerimisele suureneb IAA toimel teatud taimedes osmootselt aktiivsete ainete neeldumine välislahusest ja rakuseina materjali sekreteerimine Golgi kompleksi vahendusel. IAA mõjul on leitud ka H+-ATPaasi valgu sünteesi. Fototropism Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Et fototropismis (näiteks koleoptüülide tippude pöördumises valguse poole) osaleb IAA, näitab reaktsiooni nõrgenemine TIBA-ga mõjutatud taimedes. On näidatud, et koleoptüüli tipus sünteesitud IAA lateraalse transpordi tõttu varjuküljele on seal IAA
Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism
Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole) Nastideks nim kõverdusliikumisi, mille suund on määratud reageeriva organi struktuuriga (võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või
48. Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi, st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele. c) Geotropism reageerimine gravitatsioonile. d) Tigmotropism reageerimine puudutusele. e) Hüdrotropism reageerimine niiskusele või veele. f) Kemotropism reageerimine kemikaalidele. Tropisimid on hädavajalikud taime ellujäämiseks, arenguks, toitainete kätte saamiseks. 49. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees?
annaabi.ee 
