Absoluutsest ja relatiivsest Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: ,,Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab" Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur -- hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankr...
Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad...
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? S...
Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pike...
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt...
Südamelihaskiud, millest süda koosneb, on otsakuti ühendatud liharakkude ahelad, mida katab ühine perimembraan. Südamelihaskiud kuuluvad erutuvate struktuuride hulka see tähendab, et neil on olemas puhkepotentsiaal ja ülelävisele ärritusele reageerivad nad erutusega, mille väljenduseks on aktsioonipoten...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006...
Eksamiküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? S...
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgus...
ETALA 3 (AP3) – sama, mis PI Kirjutage Lockharti valem (kasvu kiirust määravad tegurid) ja nimetage võrrandis olevad suurused ΔV Δt*V = Lm(L+m) * (π -Y) ΔV Δt*V – relatiivne kasvukiirus ΔV Δt – ruumala suurenemine ajaühikus L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1] m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke,...
8. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel- Statsionaarne mudel: Kõik parameetrid on konstantsed, st. ei sõltu ajast. Sellise süsteemi käitumine sõltub vaid relatiivsest ajast ning mistahes ajahetke võib lugeda nullhetkeks. Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks. Diskreetaja süsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises....
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Metalli massi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: +++++++...
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-201...
Statsionaarne mudel: Kõik parameetrid on konstantsed, ei sõltu ajast. Sellise süsteemi käitumine sõltub vaid relatiivsest ajast ning mistahes ajahetke võib lugeda nullhetkeks. Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest t0 ning lugeda seda nullajahetkeks. Diskreetajasüsteemi käitumine on aga määratud diskreetsetel, isoleeritud ajahetkedel, milliseid võib olla lõpmatu, kuid loenduv hulk. Diskreetaja süsteemi olekumudeli erinevus pidevajast avaldub eelkõige tuletise mõiste puudumises. Diskreetaja võrrandis esinevate f...