rakulahuse osmootsest rõhust ja turgorrõhust ning rakuseinte plastilisusest. Statoliidid on tärkliseterad, statotsüüdid on tärkliseterasid sisaldavad rakud juurekübaras (amüloplastid) Mis on apikaalne domineerimine Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arenemisele. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Põhiliselt trüptofaaniga, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditega. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Giberelliinid kuuluvad lipiidsete biomolekulide rühma kuna on terpeenid (täpsemalt siis diterpeenid). Terpeenid koosnevad isopreeni jääkidest ning giberelliinides on neid kokku 4→ kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-,mono- ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist.
pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A
2 vee sisenemine vakuooli. 3 veninud rakukesta tugevnemine. Eristumiskasv Embrüonaalsete rakkude muutumine koeülesannet täitvaks rakuks. Toimub diferentseerumine. 3. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Totipotentsus algkoe raku võime anda kõiki teisi rakutüüpe. Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine,
Eristumiskasv (rakkude eristumine ehk defirentseerumine) Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Rakkude diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Totipotentsus see on võimalus taimedel rakkudejagunemise mõjul uue taime tegimine. Ehk kui me lõikame mingi taime osa ja paneme seda vette, pärast näitame, et sellest tulevad juured ja kasvab uus taim. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad : auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinins Pärssivad : abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid – venimiskasv, kambiumi tegevus, takistab lehtede ja viljade langemist, emasõie teke. Giberelliinid – jagunemis ja venimiskasv, kambiumi tegevus, õite moodustumine, külma ja valguse asend.
piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA konts tipupungas kaasneb kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. 43. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Peamiselt trüptofaanist, aga võib ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest ja ka indool-3- fosfaadist. Biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Põhjus on lihtne: IAA pidev olemasolu on obligatoorne taime jaoks. IAA sünteesi mutandid ei saa eksisteerida. 44. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Terpenoidsete ühendite hulka. Giberelliinid koosnevad 4 isopreeni jäägist. Ahelad on tsükliniseerunud. GA süntees algab ent-karueeni sünteesiga püruvaadist ja GAP. 45. Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Sünteesitakse seemnete osas idus. Kui hakkab toimuma idanemine, siis transporditakse giberelliinid idust endospermi väliskihti aleuroonrakkudesse
Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arengule. Kui tipupung eemaldada, siis külgpungade areng hoogustub. 58. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist. Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. (Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks.) 59. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Kuuluvad terpenoidsete ühendite hulka, st koosnevad viiesüsinikulistest isopreeni jääkidest. Gibereliinide molekulid koosnevad neljast isopreeni jäägist, st on diterpeenid ja sisaldavad 20 süsiniku aatomit. 61. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Katte- ja paljasseemnetaimedes, sõnajalgades. 62
meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismis. Rakkude totipotentsus avaldub dediferenteerumises, so nähtuses, mille korral rakk läheb uuesti embrüonaalsesse faasi. Totipotentsuse unikaalsus seinseb selles, et ükskõik missugune somaatiline taimerakk võib teatud tingimustes anda alguse tervele organismile. 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Õie ja vilja areng. Auksiinid olid esimesed avastatud taimehormoonid. Neid sünteesitakse vartes ja juurtes ja nad stimuleerivad rakkude pikenemist varre ning koleoptiili sektsioonides. Auksiinid mõjutavad teisi arenguga seotud reaktsioone nagu juure initsiatsioon, soonediferentseerumine ja kaenlapungade, õite ja viljade areng.
annaabi.ee 
