L – relatiivne hüdrauliline juhtivus [s-1MPa-1] m – rakuseinte plastilisus [s-1MPa-1} π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal
deformatsioon) - veepotentsiaali erinevus väliskeskkonna ja taimekudede vahel (MPa) P turgor (MPa) Y minimaalne efektiivne turgor (MPa) (turgori väärtus millest alates kasv muutub võimalikuks) 21. Primaarseina paksus on . ~0,1µm., sekundaarseina paksus on . ~3-4 µm (kirjutage ligikaudsed suurused või suuruste vahemik) 22. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke (~0,1µm), elastne ja kasvu võimaldav; Sekundaarsein primaarseinale ladestunud ligniini sisaldavad kihid paksusega ~3-4 µm, kasvuvõimetud, sageli surnud rakud. Sekundaarsein moodustub ainult teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem, tugikoed, kattekoed) Sekundaarseina erinevused primaarseinast: tselluloosi hulk kasvab ristseoseliste glükaanide, struktuursete valkude ja pektiinainete hulk väheneb ladestub puitaine e ligniin 23. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal
Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb seespool primaarseina ja on rakuseina kõige tähtsam osa, mis jaguneb omakorda väliskihiks (S1), keskkihiks (S2) ja sisekihiks (S3). Mikrofibrillid asuvad kõigis neid kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber raku. Igas kihis on erinev arv lamelliridasid ja mikrofibrillid erineva kaldenurga all. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende
nimetage võrrandis olevad suurused deltaV/delta t = Lm/L + m (P-y). m plastilisuskoefitsent. L hüdrauliline juhtivus. y minimaalne efektiivne trugorrõhk. P turgorrõhk. deltaV/delta t * V ruumala suurenemine ajaühikus. 15. Primaarseina paksus on 0,1-0,3 mikrom, sekundaarseina paksus on 3-4 mikrom 16. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein õhuke, elastne, kasvu võimaldav Sekundaarsein paks (ligniini kihid), kasvuvõimetud, sageli surnud rakud, moodustub vaid teatud kudede rakkudes (juhtkudede ksüleem) 17. Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Rakuseinas tselluloosiga seonduv ristseoseline glükaan glükuronoarabinoksülaanid (GAX).
annaabi.ee 
