Tihti ei eksisteeri selget piiri koensüümi ja teise substraadi vahel NAD+ kui tõeline koensüüm UDP-galaktoosi-4-epimeraas UDP-galaktoosi-4-epimeraas katalüüsib reaktsiooni: UDP-glükoos UDP-galaktoos NAD+ ja NADH ei lahku ensüümi küljest Reaktsiooni vaheühendiks on ketoon Sõltuvalt hüdroksüüli liitumise suunast tekib, kas UDP-glükoos või UDP-galaktoos Ükski ensüümides esinevatest aminohappejääkidest ei ole võimeline katalüüsima selliseid redoksreaktsioone Flaviin koensüümid FMN ja FAD Riboflaviin vitamiin B2 Flaviin adeniin mononukleotiid FMN (riboflaviin fosfaat) Flaviin adeniin dinukleotiid - FAD Osalevad, nii ühe kui kahe elektroni ülekannet hõlmavates redoksreaktsioonides. Enamus oksüdaase on flavoensüümid Tiamiin pürofosfaat Tiamiin vitamiin B1 Esimesena avastatud vitamiin ca 100 aastat tagasi Casimir Funk Aasias levinud haigus beribeeri on põhjustatud teatud minoorse komponendi puudumise poolt toidus
toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse desoküribonukleotiidideks; 3) toimub metüülrühma ülekanne
neid suurtes kogustes, kuna nende töö nõuab pidevalt silmade pingutamist. Täiskasvanud inimese orienteeruv vajadus on u 5000 RÜ päevas. A-vitamiine leidub loomsetes produktides, eriti rikas on kalade maks. Taimedes leidub karoteene jt ühendeid (porgandis, kaalikas, peedis), mis võivad loomorganismis muutuda A-vitamiiniks. Koensüümid, kofaktorid. Koensüümid osalevad teatud aatomite või funktsionaalrühmade ülekandeprotsessides. Koensüümid: toamiin pürofosfaat, flaviin-adeniin-dinukleotiid, nikotiinamiid adeniin-dinukleotiid (NAD), koensüüm A, püridoksaalfosfaat, biotsütiin, tetrahüdrofolaat,lipoaat. Kofaktorid- mõned ensüümid, mis sisaldavad või vajavad funktsioneerimiseks teatud aatomeid või ioone. või tsütokroomoksüdaas, katalaas, peroksüdaa. -tsütokroomoksüdaas. - süsihappe anhüdraas, alkoholdehüdrogenaas. - heksodinaas, glükoos-6-fosfataas, püruvaatkinaas
4) 15% kapsa kupatamisel ilma sulfitita ja 40% koos sulfitiga Sulfitist tingitud kaod on pH-st sõltuvad. Tiamiin praktiliselt ei lagune tugevalt happelises keskkonnas (hapu leib, hapud marja- ja puuviljakeedised) Riboflaviin (vitamiin B2) Keemilise struktuuri põhikondikavaks on süsinik-vesinik-hapnik, mis hõlmab ribitooli (suhkur), mis on seotud flavonoidiga (taimset päritolu aine, mis sisaldab pigmenti nimega flavoon). Flaviin-ensüümide prosteetiline rühm Puudus põhjustab aminohapete kuhjumise. Spetsiifiline defitsiidi tunnus on glutaatiooni reduktaasi aktiivsuse vähenemine punastes verelibledes. Vajadus, leidumine Päevanormist annavad loomsed toiduained 60% ja taimsed toiduained 40%. Koensüüm riboflaviinita ei saa keha seedida ja kasutada valke ja süsivesikuid. Kaitseb limaskestade tervist. Vitamiini vajadus sõltub tarvitatavast valkude kogusest, sest valgud aitavad seda vitamiini omastada.
tsirkadiaansetes reaktsioonides – lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks (kaugpunane soodustab lehtede avanemist, seemnete idanemine(punane valgus soodustab) päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism, de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees?
kompleksi molekulaarsele hapnikule. Hapnik on elektronide terminaalne akseptor, tema redutseerumise tagajärjel moodustub vesi. NADH või suktsinaadi oksüdatsioon on 2 elektronili loovutamise protsess, mille käigus kantakse hüdriidioon üle flaviinile. Hüdriidioon koosneb prootonist ja kahest elektronist (H-). Erinevalt NADHst ja suktsinaadist, on flaviinid võimelised osalema kas 1- või 2- elektronilistes ülekandeprotsessides. Flaviin, mis on maksimaalselt redutseeritud dehüdrogenaasi reaktsioonis, võib edaspidises oksüdeeruda, loovutades kas ühe või kaks elektroni. Täielikult redutseerunud flaviini vormi nimetatakse kinooliks, täielikult oksüdeerunud vorm on kinoon, paardumata elektroni sisaldav vahepealne vorm on semikinoon. Nii nagu flaviinid, on ka CoQ ehk ubikinoon võimeline elektrone liitma-loovutama kas ühe või kahe kaupa, moodustades vastavalt redutseeritud kinooli, vahevormi
LFR madalale valguse intensiivsusele. Seemnete idanemine, de-etiolatsioon. HIR kõrgele ja pidevale valguse intensiivsusele. Antotsüaniidide (värvumist tekitavate pigmentide) süntees, õitsemise indutseerimine. Ka varju vältimise reaktsioon! 36. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis. Antotsüaniidide sünteesi suurendamine, koleoptüülide pikenemise tugevam inhibitsioon, õitsemise induktsioon. Flaviin (CRY1) ja deazaflaviin (CRY2). 37. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Võrse tipumeristeemis, noortes lehtedes, seemnes. 38. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes? Auksiini-kandev valk peab asuma plasmamembraani basaalses osas. Ülesandeks on transportida auksiin rakust välja. Raku sees on auksiin ioonse vormina, välja minnes laenguta. 39
De-etiolatsioon, varju vältimise reaktsioon, tsirkadiaansetes reaktsioonides lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks, seemnete idanemine, päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg. 46. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. De-etiolatsioon, fotoperiodism, tsirkadiaansed rütmid ehk ööpäevased rütmid, õitsemine. 47. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Kromofooriks flaviin ja pteriin. 48. Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi, st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid:
vitamiin Nikotiinhape e NAD (nikotiinamiid) Elektronikandja niatsiin e B3-vitamiin ja NADP Pantoteenhape ehk Ketohapete oksüdeerimine ja atsüülrühma koensüüm A B5-vitamiin kandjate metabolism FMN (flaviinmononukleo Riboflaviin ehk tiid) ja FAD (flaviin- Redoksreaktsioonid B2-vitamiin adeniindinukleotiid ) Tiamiine ehk B1- Tiamiin-pürofosfaat Ketohapete dekarboksüülimine ja vitamiin Thiamine (TPP) transaminaasi reaktsioonid Cobalamiin B12-vitamiin adeniinnukleosiidi Metüülrühmade ülekanne koosseisus Kinoonid ja
annaabi.ee 
