taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks. Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast, ei saa valgust. Etioplastides on prolamellaarkehad, mis kannavad klorofülli prekursoreid (proklorofüll). Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks Punane valgus (650-680nm), mille retseptoriks on Fütokroom PhyA. Ka krüptogeen, mis reageerib sinisele valgusele aitab de-etiolatsiooni signaalrada käivitada Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Kui signaal algab fütokroomidest, siis edasine ahel sisaldab G valke (kloroplastide areng, antotsüaniidide süntees, mitmete valgusega reguleeritud geenide ekspressioon), Ca-
vastupidi, kuid öösel saavad kassid nii tajuda seitse korda nõrgemat valgust kui inimesed. Täielikus pimeduses ei saa muidugi näha ka kassid (Sepp 2008). Päikeselt tuleneva nähtava kiirguse tulemusena on taimedel välja kujunenud ka fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon, mis tähendab taime- ja loomorganismide füsioloogilist (mõnikord ka morfoloogilist) reaktsiooni päeva ja öö pikkusele. Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust.
prolamellaarseid kehakesi (arenevad tülakoidid). Etioplastid muutuvad kloroplastideks, kui stimuleeritakse klorofülli süntees (tsütokiniini mõjul). Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele). Kui toimub fütokroom A üleekspresseerumine, siis tagajärjeks on kääbuskasv. Valgus fütokroom (asub tuumas) seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga, seondub cis-elementidega ja toimub valgusest sõltuvate geenide ekspressioon. 30. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks?
etioplastides on pool.kristallsed tuubulite (vesiikulite) read, mis valgustamisel nö muudavad end tülakoidideks.Ehk ta lon nn prolamelaar keha (PLB), osaleb karotinoidide stabiliseerimises? Proplastiidides on vaid sise ja välismembraan ja kloroplastiks muutumine algab vesiikulite moodustumisega. 36. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks Fütokroom on vastutav etioleeritud (pimedas kasvanud) taimedele omaste tunnuste kõrvaldamise eest - fütokroomi toimel valguses toimub nn. de-etiolatsioon. Klassikalised fütokroomist tingitud fotomorfogeneetilised reaktsioonid küllastuvad madala valguse intensiivsuse juures 1- 100 µmool m-2 . Keskpäevase valguse intensiivsus võib olla parasvöötmes kuni 1800 µmooli m-2 s-1.
· C4- fotosüntees ei ole inhibeeritav õhuhapniku poolt · CAM- vett kasut kokkuhoidlikult, CO2 neelatake pimedas, ei teki suurt transpiratsiooni kui päeval Kui C3 fotosünteesil kulgevad primaarne CO2 sidumine ja redutseerimine paralleelselt ja samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist.
• Fütokroomidel põhinevad mehhanismid - Fütokroomidega seostati kõigepealt õitsemise regulatsiooniga pika- ja lühipäevataimedel . Protsessid kus fütokroomide osalus on tuvastatud - seemnete idanemine ja valmimine, sõlmevaheline kasv, varjust hoidumine, kõrsumine, naabrite tajumine, klorofülli süntees ja lehtede kohanemine, pungade puhkefaasi minek puudel, õitsemise algus • Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. • Punase valguse (660 nm) mõjul aktiviseerub taimedes fütokroom, kaug-punane valgus (730 nm) aga pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel – seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. • • BAP-il (sinise valguse pigment) põhinevad mehhanismid – Sinine valgus on õhulõhede avajana efektiivsem kui punane valgus
Transporditakse peamiselt konjugaadid glükoosiga mis on vees lahustuvad. Esinevad katte- ja paljassemnetaimedes, sõnajalgades, sammaldes, on leitud ka seentes ja mõnedes bakterites. Sünteesi regulatsioonist Valguse seemnete idanemist soodustav toime on seotud intensiivsema GA-de sünteesiga (eriti G1) seemnetes. Aktiveerub ent-kaureeni süntetaas, samuti sünteesi kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. Põllumajanduses kasutatakse teraviljade kõrre kasvu vähendavaid aineid nn retardante, et vältida vilja lamandumist. Need ühendid pärsivad ent-kaureeni süntetaasi. GA-de seostumine sahhariididega ja oksüdeerumine positsioonis 2 vähendab GA-de aktiivsust. Peamised aktiivsed giberelliinid taimedes on GA1, samuti GA3 ja GA4 nagu on näidanud mutatsioonid biosünteesirea erinevates piirkondades. Välisfaktoritest on giberelliinide biosüntees mõjutatud: 1
Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel.
annaabi.ee 
