Jahr 1924 : Vorzeitige Entlassung aus der Festung Landsberg, in der der erste Band seiner Schrift "Mein Kampf" entstanden ist. Hitlers "Mein Kampf" Hitlers "Mein Kampf" erreichte bis 1939 eine Auflage von 5,5 Millionen; 1943 waren in Deutschland nahezu 10 Millionen Exemplare verbreitet. Es wurde in sechzehn Sprachen übersetzt und auch nach 1945 im Ausland mehrfach wieder aufgelegt. Führer und Reichskanzler Am 30. Januar 1933 wird Hitler zum Reichskanzler eines nationalkonservativen Kabinetts ernannt . Am 30.1.1933 wurde Hitler, unterstützt vom ehemaligen Reichskanzler Franz von Papen, vom Reichspräsidenten zum Reichskanzler ernannt. Am 2. August 1934 stirbt Reichspräsident Hindenburg. Hitler vereinigt die Ämter von Reichspräsident und Reichskanzler in seiner Person und führt den Titel "Führer und Reichskanzler".
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa
I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal. 1923 – hakab ilmuma partei ajaleht „Völkisher Beobachter“ (Rahva Pilk), mille toimetajaks Alfred Rosenberg (pärit Tallinnast), kes on täielik Weimari Vabariigi vastane. 1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus).
Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson. Estnisches Nationalmuseum Kultur und der estnischen Geschichte sowie der finno- ugrischen Völker in Tartu 45 ausgebildete Führer 29. September 2016 Wissenschaftszentrum AHHAA Das größte Forschungszentrum im Baltikum Wissenschaft, spannende Aktivitäten, Abenteuer als auch angenehme Aktivitäten für Kinder und Erwachsene Es finden auch sehr spannende veranstaltungen statt Danke! Kasutatud kirjandus https://www.tartu.ee/et/huvi-ja-vaatamisvaarsused https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu https://de.wikipedia.org/wiki/Tartu
sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale allutamiseks hirmutati seda pidevalt ümbritsevate vastastega, puuduva ohu korral mõeldi see välja (nt. juudid, mustlased või slaavlased). Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus.
deutschen Geschichte so oder so einmal wieder der Samen aufgehen zur strahlenden Wiedergeburt der nationalsozialistischen Bewegung und damit zur Verwirklichung einer wahren Volksgemeinschaft. Viele tapferste Männer und Frauen haben sich entschlossen, ihr Leben bis zuletzt an das meine zu binden. Ich habe sie gebeten und ihnen endlich befohlen, dies nicht zu tun, sondern am weiteren Kampf der Nation teilzunehmen. Die Führer der Armeen, der Marine und der Luftwaffe bitte ich,mit äußersten Mitteln den Widerstandsgeist unserer Soldaten im nationalsozialistischen Sinne zu verstärken unter dem besonderen Hinweis darauf, dass auch ich selbst, als der Gründer und Schöpfer dieser Bewegung, den Tod dem feigen Absetzen oder gar einer Kapitulation vorgezogen habe. Möge es dereinst zum Ehrbegriff des deutschen Offiziers gehören - so wie dies in unserer Marine schon der Fall ist - dass die Übergabe einer
Adolf Hitler German politician from Austria National Socialist German Workers Party (NSDAP) leader (1921-1945). Between 1934-1945, he was the dictator of Germany the official title of the German Chancellor (1933-1945) and the title of the head of state ("Führer and Chancellor"; 1934-1945). Adolf was born on April 20, 1889 a. Braunau am Inn, Austria-Hungary, a customs official Alois h otly excitHitler (1837-1903) and his wife Klara six children fourth. Only the children reached adulthood, he and his sister Paula. 1906. Hitler visited Vienna and ended up in a hotly excited waxed city buildings, art galleries and operas.His new ambition was to take the Vienna Academy of Fine Arts. Further, he
Millised olid Hitleri esimesed sammud Suur-Saksamaa idee elluviimisel? 20.sajandi alguses oli Saksamaal suur majanduslangus, mille käigus kaotasid inimesed usu valitsusse ja see andis võimaluse Hitleri võimule tulekuks. Pärast Esimest maailmasõda, kus sakslased kaotasid ja jäid häbisse, otsustas Führer Adolf Hitler tõsta Saksamaa suureks parimaks riigiks ning selleks oli tal suur plaan, millel olid väiksed sammud, kuid need olid kaalukad. Hitler alustas vaikselt. Esialgu hakkas ta looma korda Saksamaal. Kohe pärast võimule saamist, kaotas ta demokraatia täielikult. Ta lõi üheparteisüsteemi, elimineeris vastased. 15.september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus
6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid
Hiljem olles juba diktaator, kasutas ta rahva hulkade kaasahaaramiseks kõikvõimalikke vahendeid ( rongkäike, kinosid jne.. ) * ,, Mein Kampf '' Minu võitlus. Kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kolmas riik natsiliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur- Saksamaa. Führer diktaator ehk füürer. Hitlerijugend - Natsionalistlik Saksa Töölispartei - Aarialane - SS - kaitsemalev Wehrmacht hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. * Vladimir Lenin 1870-1924. oli Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja Jassif Stalin 1879-1953. Oli Nõukogudeliidu juht. Benito Mussolini 1883-1945. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja
1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P Vene Kommunistlik (bolsevike) P *Ettevõtted riigi kontrolli all *Ettevõtted riigi kontrolli all (4-aasta *Riiklik terror/poliitiline ter
Benito Mussolini (1925-1943) ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina-
Väga suur osa inimestest oli pettunud Vesailles' süsteemis, ärritas just see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Lõppuks tekkisid majanduslikud raskused, kuigi inimesed uskusid, et elu läheb paremaks. Seda kibestumist kasu võtasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. Saksamaal oli selleks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSV Liidus aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks.
Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister Rudolf Hess Hitleri sekretär, NSDAP tegelik juht Joachim von Ribbentrop välis- minister Rassi- ja rahvuspoliitika Põhikriteeriumiks rass, seejärel rahvus Aarialased enamik Euroopa rahvaid; põhjarass! Saavutada põhjarassi levik ja germaniseerimine
4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p
1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute
piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti .
totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi" ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks Hitler kuulutati Juhiks Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12
4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J
nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922
andma kõik vilja ülejäägid tasuta riigile, kehtestati töökohustus kõigile ja riigistati enamik tööstusettevõtteid. industrialiseerimine -suurtööstuse arendamine. plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. kolhoos - põllumajandusettevõtte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Duce - rahva juht. Führer - juht (diktaator). Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Gestapo - Saksamaa riiklik salapolitsei. Wehrmacht - hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus.
Fasism-marurahvuslus Rosvelti UUS KURSS- reformida kava, riik hakkas majandust suunama, hädaabi tööd,vanurite toetamine, kontroll pankade üle, uued töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga. Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine Kollektiviseerumine-1932 ühismajandite loomine Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus. Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik.
seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht). Peamiseks ülesandeks võtsid natsid riigi rassilise puhtuse tagamise, tagakiusates vähemusrahvusi. Tähtustati rahvuse ühtsust ning oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ja kommuniste. Natsionaalsotsialistlik liikumine pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. Hitleri eesmärk oli selge riigi mõjuvõimu suurendamine maailmas. Tema meelest pidi
9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2. Üks partei NT: kommunistlik partei, Fasistlik partei, NSDAP. 3. Üks ideoloogia NT: kommunism, Fasism, Natsism 4. Sala ja Julgeolekuteenistused NT: KGB, OVRA, Gestopo 5. Üksikisiku elu allutatud riigile 6. Propaganda NT: rahvast hirmutati pidevalt mingi välisvaenlasega
2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus.
Aaria rass, kelle esindajaks Hitler pidas sakslasi, pidi saama maailma valitsejaks. Tema meelest tuli eemaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ning teiste ,,õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Esialgu tegutseti põhiseaduse piires. Kuid varsti muutus valitsus üheparteiliseks. Keelati ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning pärast presidenti surma sai Hitler selle ameti endale. Teda hakati kutsuma füüreriks (Führer). Ettevõtete juhtidele anti volitused lahendada kõik tootmis-ja haldusküsimused ainuisikuliselt. Sõna- ja teised kodanikvabadused kaotati ning asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Keelati abielu võõra tõu esindajaga, jälgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu, sel moel võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu.
osalesid ka välisriigid. Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused Majandus allutatud Plaanimajandus, sõjalise võimsuse tõstmine; Kollektiviseerimine ; Ettevõtteid
1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus.
Punaarmee - Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus. maailmarevolutsioon - ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte. Venemaa püüdis seda igati õhutada. Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. plaanimajandus majandus, mille korral kõikidele ettevõtetele ja asutustele koostatakse riigi poolt kohustuslikud plaanid. füürer tähendab saksa keeles juhti. ( Führer ) Kasutatakse enamasti Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri kohta. SS sõjaväeline organisatsioon, mida kutsuti ka kaitsemalevaks. Gestapo - lühend sõnadest Geheime Staatspolizei riiklik salapolitsei aaria rass ehk sakslaste nn. rass. NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. NKVD NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
9. Diktatuuride ühisjooned Ühisjooned NL Saksamaa Itaalia Üks partei NLKP NSDAP Fasistlik partei Üks juht Jossiv Stalin Adolf Hitler Benito Musolini Isikukultus ja aunimetused Juht ( vozd naroda) Führer duce Maj. On allutatud Täielikult ( plaanimaj.) Riiklikud tellimused Riiklikud tellimused riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - -
Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse
Tsehhi liitis ta endaga ja Slovakkiast sai marionettriik. e) tegevus Hispaania kodusõjas vabariikliku korra vastu tõusis üles kindral Franco, ning saksamaa(ja ka itaalia) toetas teda saates Franco poolele oma sõjamehi ja ka relvastust. See oli väga julm ja verine sõda 17. Isikuid: a) Chamberlain inglismaa peaminister. Oli enda ülesandeks maailm rahusse veeretada kuid ei saanud hakkama b) Hitler Saksamaa führer. Natsipartei esimees. Osales 2.maailmasõja vallapäästmises ning samuti oli eestvedajaks juutide, mustlaste jne holokaustil (tapmine) c) Mussolini Itaalia peaminister ja fasistliku partei eesotsas ja põhimõtteliselt kuulus Itaalias võim temale. d) Hindenburg vana ja haige president Saksamaal kes oli ametil enne Hitlerit 18. Ärge unustage ka oluliste sündmuste dateeringuid!
aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce’le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis itaallasi oma riigi vägevuses. Hitler Natsionaalsotsialistlikku Saksa töölispartei juht, hiljem Saksamaa diktatuuririigi juht, führer. Hitleris oli veendumus, et Saksamaa ei kaotanud tegelikult sõda, vaid et vapralt rindel võidelnud mehed langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Versailles’ rahulepingu vastu muutus ta üheks olulisemaks eesmärgiks. Pärast suurt majanduskriisi tõusis esiplaanile lubadustega puhastada valge inimrass ja taastada majanduslik heaolu. Tegi koostööd NSVLga. Pani toime holokausti.
17. Mis toimus: 1919. a. 5. jaanuar Asutati Saksa Töölispartei 1923. a. 8. november Hitleri ebaõnnestunud riigipööre - Õlleputs 1933. a. 30. Jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1933. a. 28. veebruar Riigi seadus/määrus Rahva ja Riigi kaitseks. 1933. a. 14. juuli Parteide loomise keelustamine saksamaal 1934.a. 30. juuni ,,Pikkade nugade öö" 1934. a. 2. august Adolf Hitlerist saab Saksamaa ,,Führer" 18. Miks tehti 1933. a. jaanuaris valitsuse moodustamise ettepanek A. Hitlerile, mitte mõõdukatele poliitilistele jõududele? Franz von Papen veenas Paul von Hindenburgi selles, et ta just nii teeks. 19. Mida tegid natsid Riigipäevahoone süütamist ettekäändeks tuues? Meelestati rahvas ja avalikkus kommunistide vastu. 20. Millised parteid tegutsesid Saksamaal 1933. a. suvel? Milline partei tegutses Saksamaal 1933. a. talvel? Miks just need? Suvel kommunistlik partei. Talvel - NSDAP
Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. Konrad Heiden kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime." 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler
loomine aarialastele [2 lk. 182-185]. Natside populaarsuse kasvule aitas kaasa 1929 aastal alanud majanduskriis. Üks hiljutine hinnang väidab, et 1932 1933 oli tööta peaaegu 40% kõigist töölistest ja ametnikest. Sisuliselt ähvardas majandus kokku variseda. 1932. aasta juulivalimised 5 näitasid, et Hitleril on selgelt suurem toetajaskond kui ühelgi teisel Saksa poliitikul. Oli ta ju sõnum, Führer, kes vaimustas miljoneid inimesi, rääkides neile seda mida nad juba teadsid või kuulda tahtsid. Ta oli võimeline tooma kokku kahekümne viie tuhandelise või isegi suurema rahvahulga hoolimata sellest, et ta kangekaelselt keeldus andmast mingeid lubadusi, kuidas ta kavatseb hakata ravima Saksamaa arvukaid probleeme. Natsipartei propagandajuhi Goebbelsi päeviku sissekanded sellest ajast kirjeldavad, et Hitler seisab juba üsna "võimu lävepakul" ja et "suur hetk on päris lähedal"
natsionalismi ühildamisse (natside suurtöösturitest rahastajatele see ei meeldinud) ning omasid Hitleri arvates liialt suurt mõju. SA juhid ja mitmed mõjukad poliitikud arreteeriti, Hitleri asekantsler Franz von Papen pandi koduaresti. Ernst Röhm, Gregor Strasser ja Kurt von Schleicher tapeti. 2.08.1934 suri president Hindenburg. Uut presidenti ei valitud, tema kohustused võttis endale Hitler, keda hakati nüüd kutsuma Führer und Reichskanzler. Hitler oli seega saanud enda kätte peale seadusandliku ja täidesaatva võimu ka riigipea ja seda kõike vormiliselt seaduslikult. Hitleri lähikonna moodustasid peale 1934. aastat Hermann Göring (lennuväeminister alates 1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas
Ühesõnaga Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse. Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945) 1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast
Natsionaalsotsialistid- Kommunistid- (Nende eesmärgid, iseloomustus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused- Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?- Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome) Fasistide võimuletulek- Mussonini- duce- natsionaalsotsialistid, nende võimuletulek 1933- Hitler- NSDAP- Führer- ,,Mein Kampf"- Propaganda- Natside reformid- SS- Gestapo- 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922 NSVL loomine- 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja
· Kom.partei üritas uuesti võimu haarata · Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt · Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler. · Natsionalistlik Saksa Töölispartei Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile võeti juhatusliikmena enda hulka. · 1921 juuli Hitlerist sai partei juht, führer. · 1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada võttis vangi Baieri valitsusjuhi · Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks. · Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha · Hitler mõisteti 5 aastaks vangi, vabanes juba 9 kuu pärast. ,,Mein kamf" · 1932. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said natsid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse
hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas 1933 hitler sai saksamaa kantsleriks 1,5 a hiljem hitler kuulutatakse saksa rahva juhiks ehk führer saksamaal kuulutatakse välja totalitaarne kord. 1 aprill 1933 boikott juudi äridele st ei külastata juudi ärisid. juut ei tohtinud olla õpetaja ega kultuuritöötaja. 1935 juutidelt võeti ära kodakondsus, keelati abielluda sakslastega. 9-10 nov 1938 kristallöö purustati juutide ärisid, vägivald juutide kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi
sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 5 Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. Konrad Heiden kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime." 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa
vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. taastada Saksamaa sõjaline võimsus. saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks). · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222. Lähiajalugu XII klassile; lk.68-69. 2.2. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur. · Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas). · Riiki valitseti valitsuse määrustega. · Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul):
juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest konrad Heiden kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime." 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut vorpommerni linna Pasewalki. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa
· Etatism (pr etat riik) Riik on absoluutne, indiviidid ja grupid suhtelised. Viimased on sallitavad seni, kuni nad jäävad riigi alluvusse. Riigil on oma elu ja oma kõrgemalseisvad eesmärgid; indiviidide eesmärgid peavad olema allutatud riigi eesmärkidele. · Karismaatiline juhtimine Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. Et riik ja rahvas on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe (,,Ein Volk, ein Führer" üks rahvas, üks juht see oli üks fasistide loosungitest). · Elitarism Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas Joomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise liikumise esiritta. Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi,
vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal
ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg
o vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. o taastada Saksamaa sõjaline võimsus. o saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks). · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur. · Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas). · Riiki valitseti valitsuse määrustega. · Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul): o vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes
annaabi.ee 
