-siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus
Sissejuhatus suhtekorraldusse Kordamine eksamiks 1. Suhtekorralduse professionaalsus ja eetika. Suhtekorralduse professionaalsus seisneb: Suhtekorralduse eetika seisneb: Iseseisvusel Usaldusel Vastutustundel (ühiskonna & avalike huvide ees) Aususel Asjatundlikkusel Lojaalsusel Austusel (eriala vastu) Sotsiaalsel vastutusel Ühistunde loomisel Konfliktide lahendamisel Võimul
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
huvigrupid – tarbijad, hankijad, töötajad, konkurendid; riigiametkonnad, partnerid, pangad jne. Ettevõte, mille aktsiaid noteeritakse börsil – pangandusringkonnad, investeerimisagentuurid, erainvesteerijad, kindlustusagentuurid, haldusfirmad jne. omavalitsused - selle piirkonna elanikud, valijaskond, ettevõtjad, riigiametid, maksumaksjad, toetuste saajad, turistid (ka potentsiaalsed) jne. 11. Miks on ettevõttele meediasuhted vajalikud? Ettevõttele on meediasuhted vajalikud, kuna see aitab ettevõttel olla pildis. Kui ettevõte/organisatsioon on nähtav siis on ettevõttest teadlikumad ka neile vajalikud sihtgrupid. 12. Miks on oluline teada organisatsiooni/ettevõtte sihtgruppe? Et leida efektiivseim viis, kuidas sihtgrupini jõuda. (messid, blogid, reklaam, kampaaniad jms) 13. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni? ( kolm põhilist)
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine
diskursus kui sotsiaalne tegevust ja interaktsioon, inimestevaheline suhtlemine reaalsetes sotsiaalsetes situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm. Selle käsitluse järgi nähakse diskursust samaaegselt nii: sotsiaalselt looduna (socially constituted); kui ka sotsiaalselt loovana (socially constitutive) 10. Kirjeldage efektiivse poliitilise propaganda põhimõtteid, mida kasutati 1964. USAs (Goebbelsi õppetunnid Film notes) 11. Selgitage mõistet ,,meelelahutuslik telepropaganda" USA näite põhjal (Film notes) 12. Mida tähendab termin `pseudosündmus' (loengumaterjal) Meediauurijad peavad pseudosündmuste ja libateemade all tavaliselt silmas lavastatud sündmusi, mis ilma meedia kohalolekuta aset ei leiaks: nt poliitikute avalik doonorvere andmine enne valimisi, linna toodud tehislumel
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend
Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid .suhteid Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel pealtvaatamine. .3 Tähelepanu fakt maksab iseenesest maksab tihti rohkem kui tähelepanu kvaliteet. Asi peab pilku püüdma ja emotsioone tekitama, huvi äratama. Tähelepanu püüdmise eesmärk on kooskõlas ka meedia olulisuse rolliga auditooriumi jaoks, kes kasutab massimeediat meelelahutusena või ajaviitena. See auditoorium püüab aega täita meediaga, et põgeneda .argireaalsusest Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus. Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad -konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust
Kommunikatsiooni protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess
Avatus(fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele) Kurmet Kivipõld Juhtmine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisteaduse areng: Klassikaline käsitlus(1890-1940) praktiline lähemine (Frederick Taylor, Max Weber, Henri Fayol) Ratsionaalne, mehhaaniline....Coordination...Teaduslik juhtmine, Bürikraatlik, Administreerimine Koordineerimine: planeermine, kontroll, organiseerimine...formaalne organisatsioon Uusklassikaline käsitlus(1930-1990) käitumislik lähenemine (Elton Mayo, Douglas McGregor, Rensis Likert) Kesksel kohal eestvedamine(mõjutamine, pühendumine, motiveerimine). Märksõnad: sotsiaalsed suhted, motivatsioon pühendumine(x ja y teooria) ja juhtimise stiilid Sotsiaalne, käitumuslik...mitteformaalne organisatsioon Moodne käsitlus(1950-....) terviklik lähenemine (West Churchman organisatsioon kui sotsiaalne süsteem,
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ??????? 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ; * ELITAARNE ehk juhil on paremad tingimused alluvatest- suur organisatsioon, kus juhil tunduvalt suurem vastutus ,kui alluvatel. *Juhil halvemad tingimused – mikro ettevõte, paari inimesega?????????????????? 4. Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee? -??????????????? Mis on juhi tüübi negatiivne tsoon ja mis positiivne ? (Quinn et al artikkel)-???????????????? 5. Iseloomustage üldiselt erinevaid juhi tüüpe, mis on neile tüüpidele iseloomulik.- **Lepitaja- liider – kujundab meeskonda, kujundab osalusotsustamise mehhanismid
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus
organisatsioonide juhtimine o NPM- tulemuspõhine juhtimine. Ärisektori põhimõtted võeti üle. o Strateegiline planeerimine Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks o Personali juhtimine Töö analüüs Personali arendamine o Tulemusjuhtimine ja auditeerimine. Väliskeskkonnaga arvestamine Võrgustikjuhtimine Suhtekorraldus Avalik valitsemine (public governance)-otsuste elluviimine kaasamise teel o Reaktsioon NPM-ile ehk eesmärkidele ja mõõdikutele o Kaasamine on oluline o Võtab laiema, ühiskondliku mõõtme o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit Sidusrühm (stakeholder)- asjast huvitatud osapool avaliku organisatsiooni või avaliku teenuse osutamisel. Nt.
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ülemusega, alluvatega,
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
• VALDKOND: finants, turundus, personal, haldus jne • Funktsioonidele kuluv aeg Juhtide rollid ja oskused • SUHTLUSROLLID: esindaja, eestvedaja, sidepidaja • INFO ROLLID: vastuvõtja, jagaja, kõneleja • OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija • OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kontseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad
Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge
Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud * Juhib üks isik või * Tähtis see, milline on * Mingi konkreetse * Hea rühmasisene väike grupp inimese positsioon projekti elluviimiseks kommunikatsioon ja * Olulised mitte * Selged käsuliinid ja ülesehitatud organisatsioon integratsioon protseduurireeglid, vaid vastutusvaldkonnad * Pingutuste ühtsus * Enese sidumine lojaalsus juhile vähendavad konflikte, saavutamaks kõikide poolt vastuvõetud otsusega on * Ühendab kõigi omavahelist konkurentsi, väärtustatud eesmärke tugev individuaalsed segadust ja * Kõrge sisemine * Koostöö on kõrgel
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
