Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Suhtekorralduse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on andnud põhjust ebakindluseks ?
  • Kus on see probleemiks ?
  • Millal on see probleemiks ?
  • Keda see puudutab ?
  • Miks annab see organisatsioonile või sihtgruppidele põhjust muretsemiseks ?
  • Mille üle arutleda ?
 
Säutsu twitteris
Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms.
Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks.
Avalike suhete alal on vaja:
  • Plaanimisoskust
  • Strateegia kujundamise aluste tundmist
  • Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest
  • Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust
  • Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid

Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis
  • väärtustab avalikkuse suhtumist ,
  • määratleb avalikkuse huvidega kooskõlas olevad üksikisiku käitumisviisid või organisatsiooni poliitika ja toimingud ning
  • plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu.

Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu
tema tegevust mõjutavate institutsioonide või gruppidega – hankijatega, üldsusega, silmapaistvate üksikisikutega.
Avaliku suhted toimivad kahel tasandil:
  • avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust)
  • isiklikel kogemustel põhinev arvamus

Suhtekorralduses tuleb sageli tegelda probleemide lahendamise (ka vältimisega). Probleemide lahendamise kujutamisel on levinud neljaastmeline mudel:

Probleemi defineerimisel võib kasutada järgmisi lisaküsimusi:
Mis on andnud põhjust ebakindluseks?
Kus on see probleemiks?
Millal on see probleemiks?
Keda see puudutab?
Miks annab see organisatsioonile või sihtgruppidele põhjust muretsemiseks?
Plaanimine ja tegevuskava koostamine koosneb:
  • rollide ja missiooni defineerimine
  • põhitegevuste kindlaksmääramine
  • efektiivsuse kriteeriumide kindlaksmääramine
  • eesmärkide kindlaksmääramine
  • tegevusplaani koostamine:
    • programmi koostamine
    • ajakava koostamine
    • eelarvete koostamine
    • vastutuse määramine
    • plaani testimine

  • eesmärkide saavutamise kindlustamine
  • kommunikatsioon
  • plaani tutvustamine isikutele, keda see puudutab
    Avalike suhete abil on võimalik:
    • toetada organisatsiooni eesmärkidesaavutamist
    • tutvustada organisatsiooni poliitikat
    • laiendada organisatsiooni tuntust
    • muuta ettekujutust, arvamust ja käitumist
    • motiveerida personali
    • ühendada müügi- ja turundusosakondade pingutused
    • kujundada organisatsioonile hea maine ja seda säilitada
    • aidata kindlustada usaldusväärsust


    SUHTEKORRALDUS MINEVIKUS
    19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid ettevõtted palkama inimesi, kelle ülesandeks oli ettevõtte huvide kaitsmine ajakirjanduse ja riigi ees.
    1930-ndate lõpul hakati Suurbritannias avalikkuse analüüsimist ja tema vajaduste uurimist tunnistama eraldi uurimisvaldkonnana.
    Pärast II maailmasõda loeti avalikeks suheteks igasugune ettevõtte ja selle väliskeskkonnaga seotud tegevus, millega ei kaasne reklaami ostmine.
    1950-ndatel lõid reklaamiagentuurid enda juurde avalike suhete osakondi .
    Ameeriklased jagavad sellel sajandil toimunu 6 etapiks:
    1.1900-1917 algusaastad.
    Uuriva ajakirjanduse populaarsuse kasv, poliitikute oskus ära kasutada avalikke suhteid reformide läbiviimisel.
    2.1917-1919 I maailmasõda.
    Kogemused inimeste patriootlikkuse mõjutamisel ja suunamisel.
    3.1919-1929 Kahekümnendate kasvuaastad.
    Kuidas viia tarbijateni uuel tehnoloogial põhinevad tooted, heategevuse arenemine.
    4.1930-1945 Majanduskriisi periood ja II maailmasõda.
    Võimalus kasutada avalikke suhteid majandusliku krahhi ja teravate poliitiliste vastasseisude tingimustes.
    5.1945-1965 Sõjajärgne periood.
    Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus,
    uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine.
    6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood.
    Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv,
    ülemaailmne konkurents.
    AVALIKKUS
    Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest.
    Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline.
    Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid:
    • geograafilised – looduslikud või poliitilised piirkonnad
    • demograafilised – sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis ,haridus
    • psühholoogilised – vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
    • sotsioloogilised – roll, staatus, kuulumine gruppidesse

    Näited:
    Kohalike omavalitsuste huvigrupp
    Valijaskond, elanikkond, maksumaksjad, toetuste saajad, turistid, potentsiaalsed turistid, riigiametid, ettevõtjad.
    Ettevõttest üldiselt huvitatud grupid –
    Tarbijad, hankijad , riigiametkonnad, töötajad, konkurendid, pangad , partnerid välismaal.
    Avalikkuse saab jaotada neljaks grupiks:
    1.Need,kes ei huvitu organisatsiooni tegevusest ja arvavad ,et ei suuda seda mõjutada.
    2.Inimesed,kes on organisatsiooni probleemidest teadlikud ja sooviksid asjade kulgu muuta,kuid praktilisi samme ette ei võta.
    3.Inimesed, kes on organisatsiooni probleemidest teadlikud,kuid arvavad, et ei ole suutelised asjade kulgu muutma.
    4.Need,kesarvavad,et suudavad organisatsiooni käitumist muuta ja seda ka üritavad.
    Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi:
    • kõigest huvitujad
    • parasjagu “kuumadest” teemadest huvitujad
    • üksikutest probleemidest huvitujad
    • apaatsed

    SISESUHTED


    Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega.
    Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused:
    • usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine
    • info levik kõigis suundades
    • iga töötaja rahulolu oma staatusega
    • pidev töö ilma tülideta
    • tervistsäästev keskkond
    • ettevõtte edukus
    • optimism tuleviku suhtes

    Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst.
    Töötaja edukuse tingimused on järgmised:
    • tulemused
    • keskendumine – võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele
    • inimsuhetes rühmatöö oskused,oskus suhelda juhtkonnaga ka siis, kui juhiga ei olda nõus. Mõistmine, mida temalt kui töötajalt nõutakse.
    • positiivne hoiak kui stiil.

    AVALIKE SUHETE MUDELID


    Organisatsioonil on võimalik suhtekorraldust läbi viia firmasiseselt või osta vastavat teenust suhtekorraldusfirmalt.
    Ameerika professor Grunig pakub välja 4 avalike suhete mudelit:
    1.Press
    Ettevõte saadab meediakanalile oma informatsiooni.
    2.Avalikkuse teavitamine
    Ettevõte palkab inimese, kes suhtleb infokanalitega või otse sihtgruppidega.
    3.Kahepoolsed asümmeetrilised avalikud suhted
    Kommunikatsioon on kahepoolne,kui organisatsioon püüab väljaselgitada inimese käitumise motiive ning käitub nii, et saavutada tema mõistmine ja sellele vastav käitumine. On arvestatud rohkem organisatsiooni kui avalikkuse huve.
    4.Kahepoolsed sümmeetrilised suhted
    Need suhted baseeruvad organisatsiooni soovil arvestada avalikkusega, isegi siis, kui see põhjustaks organisatsioonile ebamugavust ja lisakulutusi. Sellised suhted oleksid ideaalvariant,mida küll praktikas väga vähe leidub.
    SUHTEKORRALDAJAD
    Suhtekorraldajad jaotatakse 4 kategooriasse:
  • Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja
  • Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused , riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad).
  • Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud)
  • Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suhtekorralduse konspekt #1 Suhtekorralduse konspekt #2 Suhtekorralduse konspekt #3 Suhtekorralduse konspekt #4 Suhtekorralduse konspekt #5 Suhtekorralduse konspekt #6 Suhtekorralduse konspekt #7 Suhtekorralduse konspekt #8 Suhtekorralduse konspekt #9 Suhtekorralduse konspekt #10 Suhtekorralduse konspekt #11 Suhtekorralduse konspekt #12 Suhtekorralduse konspekt #13 Suhtekorralduse konspekt #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Õppekonspekt aines suhtluskorraldus.
    Suhtekorraldus , suhtlus , avalikud suhted

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    45
    doc
    Suhtekorralduse eksami materjal
    14
    doc
    SUHTEKORRALDUS
    34
    docx
    Suhtekorralduse eksamiteemad
    6
    docx
    Sissejuhatus suhtekorraldusse
    110
    docx
    Turunduse alused konspekt
    22
    doc
    Eesti Avalik Haldus konspekt
    24
    docx
    TURUNDUSE KONSPEKT
    36
    pdf
    Juhtimise alused konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun