Suhkur

link, jakob

Suhkur (0)

Keskkool - Toit - Tooraine õpetus

1 Hindamata

SISUKORD

SUHKUR 3

MAGUSUS 4

MAHT 4

SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5

TEKSTUUR 7

SÄILIVUS 7

KÄÄRIMINE 8

VÄRVUS 8

NIISKUS SIDUVUS 9

SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9

ENERGIA 10

RETSEPTID

SUHKUR
Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud ( monosahhariidid , oligosahhariidid , polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/ EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid ".
Enamasti koosnevad suhkud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (CnH2mOm) – siit ka eestikeelne nimetus süsivesikud. Aminosuhkrute koostises on ka lämmastik, suhkrute fosfaatestritel fosfor ja heteroglükosiididel väävel . Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega. Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis ( pentoosid , C5H10O5) või kuus ( heksoosid , C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos , galaktoos.
Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos , laktoos, trehaloos ). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos , glükogeen , kitiin, pektiin jt.
Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos).
Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset , kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka teiste maitsete tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks. Tänapäeval on palju erinevaid suhkru liike, mida saab kasutada lugematus arvus erinevates toitudes. Lisaks magusale maitsele ja energiale annab suhkur paljudele toitudele ka mahu ja tekstuuri . Suhkrul on ka säilitavad ja niiskust hoidvad omadused, näiteks marmelaadis ja leivas. Suhkur rõhutab puuviljade maitset jookides ja moosides ning aitab säilitada mooside ja marmelaadi värvi. Leiva valmistamisel toidavad suhkur ja siirup pärmi, annavad leivatoodetele ilusa pruuni kooriku ja tugevdavad isuäratavat lõhna. Suhkrut kasutatakse jäätise külmumistemperatuuri alandamiseks, et seda oleks võimalik süüa kohe pärast sügavkülmast võtmist.
2. MAGUSUS
Suhkru olulisimaid funktsioone toidus on anda magusust ja energiat. Meie maitsemeel eristab nelja põhilist maitset: magusat , haput, soolast ja kibedat. Esimene maitse , millega elus kokku puutume (rinnapiim), on magus, mis võib olla põhjuseks, miks magusat maitset positiivselt hinnatakse ja tõlgendatakse.
Meie kaasasündinud magusaarmastust võib selgitada ka tõsiasi, et looduses on magusad asjad harva mürgised, vastupidiselt paljudele kibeda maitsega ainetele . Magusat maitset defineeritakse sõnadega "maitseb nagu suhkur". Suhkrule on omane unikaalselt puhas magusus, mida ei riku ükski kõrval- ega järelmaitse.
Magusust võime mõõta üksnes maitstes. Teiste sõnadega on tegemist on subjektiivse tunnetusega, mis kantakse keelel asuvate maitsmispungade maitseretseptorite kaudu signaalina ajju. Magusatunnetust mõjutavad mitmed tegurid, nagu magusaine kontsentratsioon, temperatuur, pH-tase, teised koostisained ja inimese maitsetundlikkus. Maitsetunnetust võivad mõjutada ka sellised subjektiivsed tegurid nagu välimus ja värv.
Selleks, et aine maitseks magusalt, peab see olema vees lahustuv ja selle kontsentratsiooniaste peab ületama maitseläve. Toidu kontekstis on magusainete sisaldus toitudes sageli maitseläve ületaval tasemel. Selleks, et määrtleda magusaine intensiivsust, kasutatakse tinglikku näitajat "suhteline magusus".
Suhteline magusus on näitaja, mis määratleb, kui magus on vaadeldav aine võrreldes suhkruga . Võrdleme magusainete erinevaid kontsentratsioone standardsahharoosilahusega (tavaliselt 5–10% sahharoosi sisaldusega lahus). Tavalise suhkru võrdlusnäitaja ehk suhteline magusus on 1. Suhkru kõigil looduslikel variatsioonidel on madal suhteline magusus, võrreldes kõrgintensiivsete kunstlike magusainetega, mis on tihti mõnisada korda magusamad kui tavaline suhkur.
3. MAHT
Suhkur võib mõjutada toidu kaalu ja mahtu. Vedeliku kogust toidus mõjutab suhkur vaid vähesel määral. Pagaritoodete mahtu võib suhkur mõjutada mitmel viisil.
Suhkur suurendab saia- ja leivatoodete mahtu, sest pärm lagundab taignale lisatud suhkru/siirupi kas tervenisti või osaliselt ja muundab selle erinevateks komponentideks, kaasa arvatud süsihappegaasiks. Tekkinud süsihappegaas suurendab saia-leiva toote mahtu ja muudab toote poorsemaks.
Ka biskviitkookides ja muffinites tekitab suhkur toote massi – teiste sõnadega taas mahtu. Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus .
4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE
Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett , datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest.
Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett küpsetamiseks, mõdu valmistamiseks ja haavade puhastamiseks . Esmalt kasutasid meie esivanemad metsmesilaste mett, mida koguti metsmesilaste pesadest. Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama , nagu seda tehakse praegugi.
Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, jõudis see laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg , mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina .
Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost (saccharum officinarum). Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt , nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 – 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba , India, Filipiinid ja Mehhiko .
Kuidas kasutasid inimesed suhkruroo magusat sisu enne, kui arendati välja tänapäevased suhkru tootmise meetodid? Indias pressiti suhkruroost hägusevõitu mahla või limpsiti suhkruroogu nagu pulgakommi – see tava on paljudes maades siiani säilinud. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid .
Legendi järgi tõi suhkruroo – või vähemalt sellest leviva kumu – esimesena Kreekasse Aleksander Suur, naastes sõjaretkelt Indiasse. Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: „India roog , mis annab suhkrut ilma mesilaste abita .”
Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia , kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist.
Valge kuld
Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara.
Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris . Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur. Mungad maitsesid seda ootusärevalt, kuid nende näod venisid pikaks. Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud , et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas . Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu.
Suhkru tootmise kasv
Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi.
Kolooniad ja suhkru kasvatamine
Kolumbus avastas oma reisidel, et Kariibi mere saarte kliima sobib ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ta oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg.
Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama.
Üleminek suhkrupeedile
Napoleoni sõdade ajal ( 1803 –1815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga väga madal ning suhkru hinnad tõusid. Pärast Napoleoni sõdu loobusid prantslased kaubateede kontrolli all hoidmisest ning suhkruroog muutus uuesti kättesaadavaks. Suhkrupeedist suhkru tootmine hääbus. Olukord muutus aga taas, kui 19. sajandi keskel kaotati orjapidamine, odav tööjõud kadus ning roosuhkru hind kasvas taas. Selleks ajaks oli suhkrupeeti edasi aretatud ja selle suhkrusisaldus oli jõudnud suhkrurooga samale tasemele . Algamas oli täiesti uus peatükk Euroopa suhkru ajaloos. Siiski pärineb rohkem kui pool kogu maailma suhkrutoodangust tänapäeval endiselt suhkruroost.
5. TEKSTUUR
Aine tekstuur väljendab suus tekkivat tunnetust. Suhkur mõjutab näiteks leiva, moosi ja karastusjookide mahtu ja konsistentsi mõjutades seeläbi ka nende toiduainete tekstuuri.
Leiva tegemisel mõjutab suhkur taigna mahtu, kiirendades käärimisprotsessi. See annab leivale poorsema struktuuri ja mõnusa mureduse.Moosi, marmelaadi ja želee tootmisel on oluline leida õige suhe suhkru, pektiini ja hapuaine koguste vahel. Suhkru omadus tarretuda kombinatsioonis pektiiniga on toote konsistentsi määramisel väga oluline. Liiga suures koguses lisatud suhkur võib kristalliseeruda, kuid liiga väheses koguses lisatud suhkur võib tulemuseks anda tarretumisprotsessi ebaõnnestumise. Kui valmistatava toidu pH-tase on liiga kõrge, jääb tarretumisprotsess lõpuni toimumata, ning kui pH-tase on liiga madal, koostisained ei tasakaalustu ja želee jääb liiga vedel.
Kui suhkru kogus on õiges proportsioonis puuviljapektiini ja hapuainete kogusega, annab suhkur moosile, marmelaadile või želeele soovitud konsistentsi. Siiski võib teatud madala pektiinisisaldusega puuviljade konserveerimise puhul osutuda vajalikuks lisada tootele peale suhkru veel ka pektiini, et saavutada soovitud konsistents. Suhkur on oluline koostisosa ka karastusjookides , määrates ära nende tiheduse. Suhkrusisaldus mõjutab joogi nautimisel suus tekkivat aistingut ja seega ka maitsetunnetust.
6. SÄILIVUS
Suhkru säilitamisomadusi rakendatakse näiteks mooside, mahlade ja marineerimislahuste valmistamise juures. Toitudele lisatakse säilitusaineid, et vältida või piirata mikroorganismide kasvu, mis võiks toidu rikkuda, ning et vältida patogeensete mikroorganismide levikut, mis põhjustavad haigusi.
Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett. Nad imavad vett välimise rakukihi kaudu. Kui suhkru kontsentratsioon toidus on tõstetud teatud tasemeni, seotakse kogu toidus olev vesi suhkruga. See omakorda piirab vee vähesuse tõttu mikroorganismide kasvu ning vee aktiivsus väheneb. Suhkru lisamine tootele suurendab seal osmootset rõhku, vähendades seeläbi veelgi võimalusi mikroorganismide kasvuks. Luues mikroorganismidele võimalikult ebasoodsad tingimused mõjutades pH-taset, vee aktiivsust ja temperatuuri, on võimalik vähendada vajalike säilitusainete sisaldust. Suhkur võib siin olulist rolli mängida. Kuna suhkur seob vett, vähendab suhkru lisamine vee aktiivsust. Mida väheaktiivsem on vesi, seda kauem toode säilib. Mikroorganismid saavad elada ainult "vabas" vees. Kui vee aktiivsustase on piisavalt madal, ei saa mikroorganismid toitu rikkuda.
Kasutades 500 g suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta saame vee aktiivsustasemeks suhtarvu 0.97, kuid kasutades 1 kg suhkrut ühe kilo marjade või viljaliha kohta väheneb vee aktiivsus suhtarvuni 0.92. Toote keetmisel takistab sellises proportsioonis suhkru lisamine tootele ka hallitusseente teket.
7. KÄÄRIMINE
Käärimisprotsessi on sajandeid kasutatud toidu tootmiseks ja säilitamiseks. Kääritamisprotsess eeldab tihti pärmi ja mõne süsivesiku , nagu näiteks suhkru kasutamist energiaallikana.
Leivataigna valmistamisel lisatakse sinna tavaliselt väike kogus suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Küpsetamisel kasutab pärm suhkrut; pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetõttu ei pruugi suhkrut alati lõpptootes enam leiduda.Väike kogus suhkrut (või siirupit) paneb pärmi kiiremini ja tõhusamalt käärima. Süsihappegaas paneb taigna kerkima ja muudab leiva poorseks.
8. VÄRVUS
Suhkur võib paljudele toiduainetele anda isuäratava värvuse. Selle võib saavutada karamelliseerimisel, Maillardi reaktsiooni abil või ka seeläbi, et suhkur aitab looduslikku värvust säilitada. Maillardi reaktsioon (suhkur reageerib aminohapetega) tõstab esile pruuni värvuse ja meeldiva maitse näiteks leivas, kohvis, kuumutatud magustoitudes ja kookides.
Maillardi reaktsioon on ülimalt keeruline keemiline reaktsioon ja selle lõpptulem sisaldab pigmenteerumist, mis põhjustab värvumist ja tekitab aroome. Karamelliseerumine viitab suhkru soojuspõhisele lagundamisele ja esineb siis, kui suhkrulahus kuumutakse temperatuurile üle 100°C. Karamelliseerumisaste suureneb temperatuuri tõustes ning sõltub veel ka pH-tasemest. Suhkrumolekulid lagundatakse, misjärel lagundatud komponendid reageerivad üksteise, veekoguse ja veel lagunemata suhkruga, moodustades helepruuni magusa massi.
Karamelliseerumisel põhinevad sellised tooted nagu karamellikaste ja toiduvärv „karamellipruun“. Karamellipruun on toiduvärv, mida harilikult toodetakse kuumutades leeliselist suhkrulahust, et tekitada karamelliseerumist. Seda kasutatakse karastusjookides, õlles, kompvekitööstuse toodetes, suppides ja kastmetes. Piisav suhkrusisaldus aitab säilitada ka mooside ja marmelaadide naturaalset värvi.
9. NIISKUSSIDUVUS
Kuna suhkur seob vett, toimuvad igasugused veel baseeruvad reaktsioonid suhkru olemasolul palju aeglasemalt. Leivatoodete säilivusaeg pikeneb, sest suhkur aitab leivas leiduvat vett kauem säilitada.
Toodetes, mis sisaldavad väheses koguses vett ja palju suhkrut, nagu näiteks küpsised ja kompvekid, on suhteline niiskustase madalam kui ümbritseva keskkonna niiskus. Kaitsva pakendamiseta imavad sellised tooted lisaniiskust õhust.
Suhkru omadus toiduaines vett siduda põhineb kristalliseerunud ja lahustunud suhkru vahekorral. Igasugune muudatus selles vahekorras tootmise või hoiustamise ajal mõjutab selle toote poolt seotava vee hulka. Kuna suhkur seob vett, toimuvad igasugused veel baseeruvad reaktsioonid suhkru olemasolul palju aeglasemalt. Leivatoodete säilivusaeg pikeneb, sest suhkur aitab leivas leiduvat vett kauem säilitada.
Leivatooted ja koogid , mis on küpsetatud siirupi abil, on suurema niiskusesisaldusega ning neil on pikem säilivusaeg kui suhkru abil küpsetatud toodetel . Põhjuseks on puuviljasuhkru sisaldus siirupis, sest puuviljasuhkur seob vett paremini kui tavaline suhkur.
10. SUHKRUPEADEST SUHKRUTÜKKIDENI
Suhkrupea – algupärane suhkur
Suhkrupea koosneb algupärasest, kõige puhtamast suhkrust . Suhkrupea valmistati puhtast roosuhkrust. Viimane valati torbikukujulisse vormi, millel oli väike auk põhjas, nii et üleliigne vedelik sai välja voolata. Pärast seda riputati suhkrupea paariks nädalaks kuivama, kuni olid tekkinud kristallid.
Vormid
Pärsias kuivatati suhkrut õõnestatud bambusetorudes, Egiptusest pärinevad klaasist suhkrupeavormid ning hiinlased olid esimesed, kes hakkasid suhkru kuivatamiseks kasutama savivorme. Euroopas kasutati aastaid puitvorme, enne kui savist valmistatud nõudele üle mindi . Aga ei savi ega puit ole tegelikult kuigi sobivad materjalid, nii et tööstuse arenedes hakati suhkru kuivatamiseks tootma terasest ja tsingist vorme. Vormi küljel oli klamber , mille abil sai selle pärast suhkru kuivamist avada ja suhkrupea välja võtta.
Rohkem kui kümnekilosed suhkrupead
Suhkrupead kaalusid 5 kuni 15 kilo ning olid ühe tarbija jaoks loomulikult liiga suured ja kallid. Seepärast murti suhkrupea küljest vastavalt vajadusele tükke. Suuri suhkrupäid oli üsna raske töödelda ning et need murti poes niikuinii tükkideks, hakkasidki tootjad neid hiljem viiludeks lõikama ja tänu sellele oli nii kaupmeestel kui ka klientidel suhkrupäid tunduvalt lihtsam kasutada.
Industrialiseerimine ja tsentrifuugimine
1900. a. paiku tutvustati tsentrifuugiseadet, millega sai suhkrumassi kiiremini kuivatada. Selle asemel, et suhkrupäid vastavasse ruumi kuivama riputada, asetati need tsentrifuugiseadmesse, mis neid raputas. Suhkrupead ise olid ikka samasugustes torbikukujulistes vormides nagu varem. Kui suhkrupead olid valmis, võeti need vormist välja ning pakendati.
Suhkrupeade tootmise lõpp
Suhkrupeade tootmine lõpetati nii Taanis kui ka Rootsis 1940. a paiku. Selle asemel hakati suhkrut peenestama – st. alustati tänapäevase peensuhkru tootmist. Kuni aastani 1955 müüdi suhkrut kaalukaubana. Alles pärast 1955. a. hakati peensuhkrut pakkima kahekilostesse pakkidesse nagu tänapäeval.
Mõnel pool on jätkuvalt võimalik osta suhkrupäid. Need kaaluvad vähem kui varasematel aegadel – umbes 250 grammi – ning neid imporditakse Saksamaalt.
11. ENERGIA
Energiat saame toidus sisalduvatest energiat andvatest toitainetest: süsivesikutest, valgust, rasvast ja alkoholist. Energiat mõõdetakse kalorites ( kcal ) või kilodzaulides (kJ).
Erinevad toitained annavad energiat erinevas koguses. 1 gramm rasva sisaldab poole rohkem energiat kui sama kogus süsivesikuid ja valku, alkoholi energiasisaldus asub selle skaala keskel.
Nii palju energiat annab 1 gramm:
Süsivesikuid 17 kJ 4 kcal
Valku 17 kJ 4 kcal
Rasva 38 kJ 9 kcal
Alkoholi 30 kJ 7 kca
12. RETSEPTID
Juustu- singirullid
u. 18 tk
Koostisained
Taigen
50 g võid
50 g pärmi
1/2 dl leiget vett
2 dl keefiri või hapupiima
1 tl soola
1 spl Dansukkeri Heledat Siirupit
2 muna
8-9 dl (480-540 g) nisujahu
Täidis
9 suurt või 18 väikest viilu suitsusinki
18 viilu juustu (nt. emmentali)
18 viilu punast paprikat
Määrimiseks
1 muna
Sulatage või. Lahustage pärm leiges vees. Lisage keefir või hapupiim , sulatatud või, sool, hele siirup, muna ja suurem osa nisujahust , sõtkuge taignaks. Laske taignal käterätikuga kaetult kerkida u. 30 min. Puistake tööpind kergelt jahuga üle ja keerake taigen anumast välja. Sõtkuge taigent laual, kuni see muutub läikivaks ja elastseks. Rullige taigen ½ cm paksuseks ruuduks . Lõigake ruut 9 väikeseks ruuduks ja poolitage need diagonaalselt 18 kolmnurgaks. Asetage igale kolmnurgale tükk sinki, juustu ning punast paprikat ning voltige kolmnurgad tipu suunas kokku. Kuumutage ahi temperatuurini 250°C. Laduge pirukad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laske 20 min. kerkida. Määrige pirukaid lahtiklopitud munaga ning küpsetage 10 – 20 min. ahju keskosas, kuni nad muutuvad kuldkollaseks.
Vürtsised minikeeksid dessertjuustuga
12-15 tk
Koostisained
75 g võid või margariini
2 1/2 dl Dansukkeri Fariinsuhkrut
2 muna
2 dl hapupiima
3 dl nisujahu
1 spl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl söögisoodat
125 g dessertjuustu kuubikuid
Hõõruge rasvaine fariinsuhkruga kergeks ja kohevaks vahuks. Lisage ükshaaval munad. Segage juurde hapupiim, juust ja maitseained . Segage omavagel jahu ja söögisooda ning lisage taignale. Jaotage taigen muffinivormidesse. Küpsetage ahju keskmises osas temperatuuril 200 oC umbes 15 minutit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jakob link Õppematerjali autor

ajalugu. Suhkrupeadest suhkru tükkideni. säilitamine, levik töötlemine kasutamine jne. põhjalik

Suhkur säilitamine suhkru levik töötlemine kasutamine. Põhjalik

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat SUHKUR

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11

Kokandus

doc

Soola ja suhkru võrdlus

Soola ja suhkru võrdlus 1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse. 1.1 Suhkur Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15

Loodus õpetus

docx

Sool ja suhkur toidus

ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkur toidu valmistamisel Toitu valmistades kasutame peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut. Poest on võimalik osta hästi erinevaid suhkruid, mis kõik on saadud toor-roosuhkru erineval töötlemisel. Kuna tavaliselt on suhkrupeedi toorsuhkur ebameeldiva maitsega, siis on osaliselt puhastatud suhkur valdavalt valmistatud roosuhkrust. Toor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid. Tänu sellele on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni värvuse saanud suhkrus säilinud vitamiinid ja mineraalained. Nn pruuni suhkrut on kahte liiki: osaliselt rafineeritud suhkur ehk melassijääkidega toorsuhkur ning fariinsuhkur, mis on saadud valge suhkru tootmisjäägist ja mis sisaldab lisaks sahharoosile ka glükoosi, fruktoosi ning melassijääke.

Toiduained

doc

Sool ja suhkur

Nõuanded, kuidas tarbida vähem soola · Söö vähem soolaseid suupisteid nagu kartulikrõpsud, pähklid, juust ja soolapulgad. · Loe pakendilt toote soolasisaldust, et teada saada palju päevasest normist sa kätte saad. · Soola asemel kasuta maitsestamiseks muid tervislikumaid ürte nagu küüslauk, tüümian, oregano ja basiilik. Maitsesta liha soola asemel sidrunimahla, ingveri või purustatud punase pipraga. Suhkur Suhkur koosneb söödavast kristallklaasist. Teda saadakse suhkruroost ja suhkrupeedist. Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt. Suhkur esineb sahharoosi (roo- või peedisuhkur), laktoosi ja fruktoosina puuviljades, mees, suhkruvahtras (vahtrasiirup), piimas ja veel teistes toiduainetes. Suhkrust saame suurema osa oma päevase süsivesikute vajaduse, kuna ta koosneb süsinikust ja veest. Kommides on suhkur peamiseks koostisosaks.

Toidutehnoloogia

doc

Sool ja suhkur

Tavaline pulbrikujuline lauasool tundub roosakashalli kristalse soolaõie kõrval terava ja räigemaitselisena. Soolaõis on omamoodi rariteet, kuna Bretagne'i rannikul asuvatest soolarabadest kogutakse hinnalist saaki vaid kolme suvekuu jooksul, pealegi toimub kogu protsess algusest lõpuni käsitsi. Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. Suhkur RAFINEERITUD SUHKUR ON SURMAV Rafineeritud suhkur on surmav, kui seda seedivad inimesed, sest: suhkrust saab vaid seda, mida toitumisspetsialistid nimetavad "tühjadeks" või "paljasteks" kaloritest sellest puuduvad naturaalsed mineraalid, mis on olemas suhkrupeedis või suhkruroos suhkur imeb kehast välja tähtsad vitamiinid ja mineraalid, mida on vaja tema enda seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem

Keemia

rtf

Toidukaubaõpetus 2014

Suir - õietolmust valmistatud valgurohke sööda varu. Kunstmesi - saadakse sahharoosi hüdrulüüsil orgaaniliste hapete ja värviainete lisamisega, võidakse lisada ka naturaalset mett. Ta on paks, veniv siirupitaoline lahus, toiteväärtus ei ole võrreldav meega. Suhkur; suhkruasendajad Suhkur *Tähtis toiduaine *Kujutab endast peaaegu puhast sahharoosi *Olenevalt toorainest nim. tavalist suhkrut roo- ja peedisuhkurust Põhiomadused: magusus, kõrge energeetiline väärtus, konserveeriv toime Tavasuhkrust on magusam ainult frutoos Frutoos - puuviljasuhkur, maltoos - linnasesuhkur, glükoos - viinamarjasuhkur,

Kaubandus

doc

Suhkur

Valge suhkur mürk! Suhkrumasendus magus suhkrumürk MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE 1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta

Bioloogia

doc

Toidu süsivesikud

TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega

Keemia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk