suhkur on fruktoos. On ka veel glükoos viinamarjasuhkur. Suhkur võib mõjuda inimesele mitut moodi. Näiteks võib ta tekitada hüperaktiivsust, mil inimesed muutuvad närvilisemaks ja erutuvamaks. Suhkru liigne tarbimine põhjustab diabeeti, ülekaalulisust ja hammaste lagunemist. Suhkur, mida müüakse meil poes, pole õige suhkruroost valmistatud suhkur, vaid tööstuslikult valmistatud. Ajalugu Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt.. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna ta nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis
SUHKRUROOG Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt - Polüneesiast ja Melaneesiast Algne taimeliik viidi Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu
Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, jõudis see laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost (saccharum officinarum). Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna suhkruroog nõuab
Hiljem hakkasid inimesed mesilasi tarudes pidama, nagu seda tehakse praegugi. Ehkki suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, jõudis see laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost (saccharum officinarum). Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 – 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna suhkruroog nõuab
toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal. Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost. Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides
samaaegselt muutnud suuremaks. Kui vallad praegusel Eesti territooriumil 19.sajandi algul moodustati, oli nende hulk umbes 1 000, sajand hiljem ligikaudu 400. 1940.a. oli valdade hulk kahanenud umbes 250. Mõned erandid (väikesaared) välja jätta, ei ole valdade pindalas väga suuri kõikumisi. Elanikkonna järgi hõlmaks keskmine vald umbes 2500 inimest. Rahvarikkamad vallad asuvad Tallinna ümbruses – 8000-10000 elanikku, vastandeid tuleb jällegi otsida väikesaartelt, kus elanikke arv on 100 juures. Kõige rohkem valimisõiguslikke elanikke Nt 2005. aasta KOV valimistel oli valdadest Türi vallas 9161, järgnes Viimsi vald 8802. Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Ruhnu vallas 77 (valimas käis 63), järgnes Piirissaare vald 105 (89). Kõige vähem valimisõiguslikke elanikke Pärnumaal oli Lavassaare vallas 439, rohkem Saarde vallas 4087 ning Audru vallas 4055. Linnade hulk on seevastu kasvanud. Märkimisväärselt on
annaabi.ee 
