Soola ja suhkru võrdlus (0)

1 Hindamata

Soola ja suhkru võrdlus
1. Ajalugu ja jõudmine Euroopasse.

Suhkur
Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett , datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi . Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal.
Esimesena hakati suhkrut valmistama suhkruroost . Rohttaim , millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba , India, Filipiinid ja Mehhiko . Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi.
Kolumbus oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Napoleoni sõdade ajal hakati suhkrut tootma suhkrupeedist.

Sool
Keedusoola kasutamise ajalugu ulatub samuti väga pika aja taha. Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on pärit u 4000a eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. Seega on soola tootmise ajalugu pikem kui suhkru tootmine. Maapõues leidub seda paksude lademetena kivisoola ehk haliiidina. Lahustunult esineb seda aga ookeani-, mere- ,allika- ja teistes looduslikes vetes. Enne soolkaevanduste rajamist saadi soola mere-või soolvee aurustamisel savi-või kivinõudes. Euroopas hakati soola kaevandama esiajal, millele osutavad muistsed töötlemisjäljed Alpides . Maailma vanimaks soolakaevaevanduseks peetakse Austraalikas asuvat Salzburgi lähedal asuvat soolakaevandust, kust seda kaevandati juba varasel rauaajal. Euroopas on tuntuim Poolas asuv Wielizka soolakaevandus, mis rajati 19.sajandil.
2. Töötlemine ja valmistamine.
2.1 suhkur
On kaks viisi suhkru saamiseks- suhkru pilliroog ja suhkru peet .
2.1.1 Suhkruroost.
Suhkru pilliroog on troopilise päritoluga taim, mille kasvatamine nõuab päikest ja niiskust. Tavaliselt suhkru sisaldus moodustab 10% tema kaalust , aga see suurus sõltub kõvasti suhkru liikidest, lõikusajast ja kasvatamise asukohast. Reeglina, 100 tonni suhkruroogu hektarilt annab 10 tonni suhkrut.
Suhkru tootmisel saadakse esmaselt suhkrust suhkru mahla. Paljudes vabrikutes suhkruroog tükeldatakse, mahl eraldub ja suhkru kiudained pannakse eraldi. Samas rakendatakse suhkru tootmisel suhkrupeedist. Saadud suhkru mahl on piisavalt must, kuna sinna sattub ka põldudelt mulda ning osa kiudainest ja lehtedest saadud ekstraktid.
Vabrikus saadud mahl puhastatakse kustutatud lubja abil, Seejärel tehakse siirup , selleks mahl tihendatakse auruga. Viimase etapina siirup keedetakse , valmis kristallid kuivatakse kuuma õhuga kuni täieliku valmimiseni.
2.1.2 Suhkrupeedist
Kõige levinum suhkru tooraine on suhkru peet. 1880 aaastal muutus suhkrupeet peamiseks suhkrutootmise allikaks ja asendas mandri Euroopas peaaegu täielikult suhkruroo kui suhkru tootmise toorme. Tavaline suhkrusisaldus suhkrupeedis on 17% vilja üldkaalust, seega sisaldab see rohkem suhkrut kui suhkruroog..
1 hektarilt kasvavalt suhkrupeedilt saadakse ligikaudu 7 tonni suhkurt , seega lõpptoodang hektari kohta on väiksem.
Suhkru tootmine peedist saab alguse peedi tükeldamisest väikesteks viiludeks. Edasi pannakse tükeldatud osad kuuma vette-umbes tunniks ajaks, et saaks alguse suhkru eraldumine peedist. Pärast kuumas vees viibimist, eraldub peedist suhkrumahl.
Saadud mahl puhastatakse-seda nimetatakse karboniseerimiseks, kus väikesed suhkruklimbid ühinevad suhkrumahlaks. Sellest suhkrut mittesisaldavate osakeste eemaldamisel kujuneb suhkrusiirup, mis on põhimõtteliselt valmis, et sellest suhkrut toota, välja arvatud, et see on veel siiski liiga tahke. Järgmine staadium on aurustamise kasutamine. Viimases etapis asetatakse suhkrusiirup suurele alusele/anumale koguses kui 60 tonni. Sellesse anumasse lisatakse vett, mida seejärel keedetakse. Aurustudes tekivad soodsad tingimused suhkrukristallide tekkeks. Vabrikutes lisatakse selles protsessis keetmisele ka suhkrutolmu, et kiirendada kristallide teket. Saadud kristallid tsentrifuugitakse, et neid üksteisest eraldada väiksemateks osadeks. Seejärel saadud väiksemad kristallid kuivatatakse kuuma õhu abil-seejärel nad pakitakse ja saadetakse edasi realiseerimisse.
2.2 Sool
Soola tootmine on üks iidsematest ja laialt levinud tootmistegevustest maailmas. Soola kaevandatakse kas maa-alustest lademetest või merede , järvede ja maa-aluste allikate vetest aurutamise teel. Soola liike on erinevaid. Soola eristatakse tema päritolu alusel: kivisool, vaakum -aurutussool ja settesool. Mereveest saadakse soola aurustamise teel. Enne tarbimist soola puhastatakse, filtreeritakse. Üldiselt võib öelda, et soola tootmine on vähemkulukas ja aeganõudev kui suhkru tootmine.
3. Tähtsus ja kahjulikkus inimesele
3.1 Suhkur.
3.1.1 Kasulikkus
Suhkrud kuuluvad süsivesinike hulka. Kõige tähtsam süsivesikute ülesanne on energeetiline. Nii annab 1 g glükoosi lõplik lõhustumine inimorganismis ligikaudu 4 kcal energiat ja oleks soodne kui organismi üldisest energiabilansist kaetaks süsivesikute arvelt 56...60%. Süsivesikutel on inimorganismis ka varuaine roll. Maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara , mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada. Maksa glükogeeni hüdrolüüsil vabanevat glükoosi saavad potentsiaalselt kasutada kõik keharakud, lihaste glükogeenist vabanev glükoos jääb aga ainult lihaste endi tarbeks. Kuuludes ühe komponendina antikehade, mukopolüooside ja verehüübimisfaktorite koostisse täidavad süsivesikud organismis ka kaitsefunktsiooni. Suhkru me omastame hüdrolüüsi teel.
Suhkru tõttu tekib kaunis kiiresti näljatunde kadumine ja söömist on kergem lõpetada. Seda on näidanud ka konkreetsed viimase aja uuringud, suhkur toidus või joogis tekitab kiireima küllastustunde, n-ö rikub isu ära.
Väga ranged suhkrust loobujad ja enda näljutajad ei tunneta, milline võib olla kaugem kahju pidevast hüpoglükeemia (madal veresuhkrutase) piiril ja tühikäigul töötamisest. Nende inimeste ainevahetus (sh ka rasvade põletamine) on kiirem (isegi magades), kes söövad rohkem süsivesikuid, sh suhkrut. Rasvad põlevad süsivesikute tules. Kui siia lisandub ka aktiivne kehaline liikumine, on suhkrust saadud energia kasutamine topelt-tõhus ehk siis ergas inimene tahab ka rohkem liikuda .
3.1.2 Kahjulikkus
Mono - ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et magusad mono- ja disahhariidid katavad organismi energiabilansist mitte üle 6...9%. Ülejäänud süsivesikute arvele jääv organismi energiavajadus (s.o. 48...50%) tagatakse polüoosidega - sisuliselt tärklisega. Nüüdisajal on tavaolukord selline, et ainuüksi sahharoosiga rahuldatakse organismi üldisest energiavajadusest 20...25%. Selline, eeskätt sahharoosi liigtarbimine , põhjustab nagu igasugune liialdamine mitmeid tervisehäireid, Suhkur on paljude haiguste põhjustaja Näiteks võib suhkru tarbimine võib kergesti põhjustada diabeeti ja see on ka üks tagurlikumaid tegureid, mis tööstuslikus läänes on levinud lausa epideemiana.
Kuna suhkur on “toitainevaba”, siis peab keha suhkru metaboliseerimiseks “laenama” puuduvad vitamiinid , mineraalid ja teised sünergistilised toitained oma kudedest.
Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib..

Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega
Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise
Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist
Aidata kaasa hammaste lagunemisele .

3.2 Sool
3.2.1 Kasulikkus
Keedusool on inim-ja loomorganismide loomulikuks talitluseks äärmiselt vajalik. Selle puudumisel esinevad silelihastes spasmid, skeletlihastes kramplikud kontraktsioonid ja häired vereringe ja närvisüsteemi talitlustes. Sool esineb peamiselt ioonidena peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes.
NaCl on inimorganismis lähteaineks soolhappe moodustamisel maos ja hoiab kudedes vett ning osaleb seega soojusregulatsioonis.
Juba muistsed õpetlased ja raviarstid soovitasid merevett ja-soola ravimina . Näiteks soodustab merevesi isu, seedimist, aitab turbekoloosi, mädapaisete, luuvalu ja maksahaiguse vastu.
Enamik inimestest tarbib liiga palju soola. Isu soola järele on inimesele evolutsiooni poolt kaasa antud, kuigi liigne soolatarbimine võib olla tervisele väga ohtlik. Uues uurimuses näitasid teadlased, et sool võib olla ka looduslik antidepressant , mistõttu soolatarbimise vähendamine võib olla veelgi raskem. Ajus aktiveerub soola tarbimise tagajärjel mõnumehhanism, mistõttu soola võib käsitleda omamoodi narkootikumina: inimesed teavad, et see on kahjulik, kuid tarbivad seda sellest hoolimata, sest lihtsalt ei suuda loobuda .
3.2.2 Kahjulikkus
Sool on eluks vajalik, kuid samas k tappev . Inimesele surmav annus on 100-300g. Inimese füsioloogiliseks vajaduseks loetakse 3-5 g keedusoola päevas.
NaCl vett siduvate omaduste tõttu suurendab see arterilaalset vererõhku, seetõttu soovitatakse hüpertoonia puhul piirata soola tarbimist.
Liigse soola tarbimisega seostatakse ka ateroskleroosi(luude hõrenemine), müokardi infarkti ja ajuinsulti. Liigne soola tarbimine tekitab turseid ja vedeliku kogunemist kehasse.
Kokkuvõte
Nii sool kui suhkur on inimeste toidulaual olnud väga pikka aega. Soolaosati toota juba 4000a eKr, kuid suhkur jõudis Euroopasse alles 1100. aastal Nii sool kui suhkur olid vanasti väga suure väärtusega. Mõlemad toiduained on vajalikud inimesele. Eriti vajalik on inimorganismile soola tarbimine, kuna lahustunud ioonidena on sool meie maos, sapis, veres ja koevedelikus Suhkrut on kaua aega peetud „valgeks surmaks”, kuid viimasel ajal on lisaks maitseomadustele ka suhkru puhul leitud kasulikke mõjusid, näiteks on see üks põhilisi energiaallikaid ning samuti pärsib söögiisu. Liiga suurtes kogustes on mõlemad maitseained kahjulikud.
Kasutatud kirjandus
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=902
http://dansukker.com/Default.aspx?ID=457
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/027A27B5C56D9ADAC225717200237AAF
http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html
Tunni jaotatud lisamaterjal soola kohta.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kasutajamann Õppematerjali autor

sool suhkur

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat SUHKUR

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR

Kokandus

docx

Suhkur

SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus

Tooraine õpetus

docx

Sool ja suhkur toidus

SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast:  looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed;  töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies;

Toiduained

docx

Toidukauba õpimapp

Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete

toiduainete sensoorse hindamise alused

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

· mikroorganismide algarv ja paljunemise aeg - mida suurem on algarv ja mida kauem nad paljunevad, seda rohkem on neid lõpptootes · toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid

Toit ja toitumine

doc

Toiduaine õpetuse

...................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.............................................................................................................................13 3.3Keedusool ........................................................................................................................13 Sool....................................................................................................................................... 14 inglise k: salt ........................................................................................................................ 14 soome k: suola ......................................................................................................................14 saksa k:Salz ................................................................

Kokandus

docx

Toiduainete õpetuse konspekt

Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. 9 2. Suhkur 1. Suhkrupeedi tarnimine 2. Peetide kontroll- riknevus, mulla kogus peetide peal. 3. Peetide pesemine. 4. Peetide lõikamine laastudeks. 5. Difusioon- uhutakse 70-90ºC veega läbi, saame suhkruvedeliku 6. Suhkru mahla puhastamine- sisaldab 15% suhkrut. 7. Vedela mahla paksendamine- toimub aurutamise teel- sisaldab 70% suhkrut 8. Kristalliseerumine 9. Tsentrifugeerimine 10. Melass- selle lisamisel saame fariini. 10 Kodune töö- Suhkruliigid 1. Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. 2. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur. See suhkur käitub

Toiduainete õpetus

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

tarvitada pigem pruuni suhkrut. Suhkrut ei tuleks valida siiski mitte värvi, vaid hoopis töötlemisaste järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn. valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? Suhkru päritolu Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor- roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut

Toitumine

Rohkem sarnaseid