SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies;
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks.
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme,
Alkoholi 30 kJ 7 kca 12. RETSEPTID Juustu- singirullid u. 18 tk Koostisained Taigen 50 g võid 50 g pärmi 1/2 dl leiget vett 2 dl keefiri või hapupiima 1 tl soola 1 spl Dansukkeri Heledat Siirupit 2 muna 8-9 dl (480-540 g) nisujahu Täidis 9 suurt või 18 väikest viilu suitsusinki 18 viilu juustu (nt. emmentali) 18 viilu punast paprikat Määrimiseks 1 muna Sulatage või. Lahustage pärm leiges vees. Lisage keefir või hapupiim, sulatatud või, sool, hele siirup, muna ja suurem osa nisujahust, sõtkuge taignaks. Laske taignal käterätikuga kaetult kerkida u. 30 min. Puistake tööpind kergelt jahuga üle ja keerake taigen anumast välja. Sõtkuge taigent laual, kuni see muutub läikivaks ja elastseks. Rullige taigen ½ cm paksuseks ruuduks. Lõigake ruut 9 väikeseks ruuduks ja poolitage need diagonaalselt 18 kolmnurgaks. Asetage igale kolmnurgale tükk sinki, juustu ning punast paprikat ning voltige kolmnurgad tipu suunas kokku
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid
· energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
4 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid