Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sool ja suhkur (0)

1 Hindamata
Punktid
Sool
Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid .
Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks.
Kloriidi ja naatriumi ioonid , kaks kõige suuremat soola koostisosa , on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele.
On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool)
rafineeritud sool (lauasool)
jooditud sool (pansool)
Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest.
Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu.
On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks.
Sool teeb meile nii head kui ka halba.
Ta on seotud keha veesisalduse reguleerimisega. Organism vajab soola, et hoida veresoontes piisaval kogusel vett. Kui kehas on liiga palju vett, suureneb vere kogus ja, kui see suureneb liiga palju, tekivad seal komplikatsioonid. Sool on kasulik ka juhul, kui organismis on mineraalide vaegus . Ning mõnele inimesele meeldib sool, kuna ta toob toidu maitse paremini välja.
Soola liigtarbimine aga suurendab terviserikete riske. Ta on väga tihti kõrge vererõhu põhjustajaks, mis omakorda põhjustab südamerikkeid.
Ajalugu
Juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid meie eelkäijad liha säilitada kasutades soola.
Üks kõige vanematest soolajärvedest on Yunchengi järv, mille pinnalt saadi soola juba 6000 eKr.
Sool oli väga populaarne kauplemisevahend.
Soolaga isegi maksti rooma sõjaväele.
Nõuanded, kuidas tarbida vähem soola
  • Söö vähem soolaseid suupisteid nagu kartulikrõpsud, pähklid, juust ja soolapulgad.
  • Loe pakendilt toote soolasisaldust, et teada saada palju päevasest normist sa kätte saad.
  • Soola asemel kasuta maitsestamiseks muid tervislikumaid ürte nagu küüslauk, tüümian, oregano ja basiilik . Maitsesta liha soola asemel sidrunimahla, ingveri või purustatud punase pipraga.

Suhkur
Suhkur koosneb söödavast kristallklaasist. Teda saadakse suhkruroost ja suhkrupeedist.
Suhkruroog pärineb Vaikse ookeani saartelt.
Suhkur esineb sahharoosi (roo- või peedisuhkur), laktoosi ja fruktoosina puuviljades, mees, suhkruvahtras ( vahtrasiirup ), piimas ja veel teistes toiduainetes .
Suhkrust saame suurema osa oma päevase süsivesikute vajaduse, kuna ta koosneb süsinikust ja veest. Kommides on suhkur peamiseks koostisosaks.
Teadlased ütlevad, et suhkur on nimeks teatud tüüpi kemikaalile.
Tavalist suhkrut, mida lisatakse toidule, kutsutakse sahharoosiks. Puuviljades esinev suhkur on fruktoos. On ka veel glükoos – viinamarjasuhkur . Suhkur võib mõjuda inimesele mitut moodi. Näiteks võib ta tekitada hüperaktiivsust, mil inimesed muutuvad närvilisemaks ja erutuvamaks.
Suhkru liigne tarbimine põhjustab diabeeti, ülekaalulisust ja hammaste lagunemist. Suhkur, mida müüakse meil poes, pole õige suhkruroost valmistatud suhkur, vaid tööstuslikult valmistatud.
Ajalugu
Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt.. Eksperdid on nende rohttaimeliikide päritolu kindlaks teinud 10 000 – 15 000 aasta taguse ajani. Algne taimeliik viidi nendelt väikesaartelt Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Tänapäeva suhkruroog võib kasvada kuni kuue meetri kõrguseks. Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas. Kuna ta nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba , India, Filipiinid ja Mehhiko . Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg . Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara
Napoleoni sõdade ajal ( 1803 –1815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima . Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist.
Algupäraselt inimesed närisid suhkruroogu toorelt , kuna ta on väga magus. Hiljem hakkasid inimesed suhkruroo magusat mahla keetma – nii saadi tahke suhkru kristallid.
Huvitav fakt: suhkrupeenestamistööstused kasutavad tihti loomaluid, et muuta suhkru värvi
Sool ja suhkur #1 Sool ja suhkur #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aneteh Õppematerjali autor
Infot soolast ning suhkrust

Sarnased õppematerjalid

Suhkruroog
15
ppt

Suhkruroog

SUHKRUROOG Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt - Polüneesiast ja Melaneesiast Algne taimeliik viidi Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei

Geograafia
Referaat SUHKUR
9
docx

Referaat SUHKUR

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11

Kokandus
Suhkur
26
docx

Suhkur

SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid".

Tooraine õpetus
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toiduained
62
doc

Toiduained

mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool ­ alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad

Toitumisõpetus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 50 g väherasvast liha või  2 viinerit või  3 viilu vorsti või  50 g maksapasteeti või  50 g kalafileed või  100 g räime või  25 g soolakala või  25 g kalakonservi või  1 muna IV põhikorrus ehk lisakorrus: suhkur, maiustused, õlid/toidurasvad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Suhkur, 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit maiustused,  2 tl suhkrut või  2 tl mett või  2 tl moosi või  2 küpsist või  10 g šokolaadi või

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun