Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem
9 1,00234 0,00380819 10 1,00229 0,003808015 Joonis 2: Signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsus genereeriva signaali sageduse suhtes Kontrollküsimused a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. Sisendpinget Usis integreeritakse teatud kindla aja Ti vältel. Ti lõppedes integraatori sisendisse lülitatakse vastupidise polaarsusega tugipingeallikas Ut. Tugipingeallika pinget integreeritakse seni, kuni integraatori väljundpinge jõuab tagasi nulli. Erinevatele sisendpinge väärtustele vastavad erinevad ajamomendid. Ajavahemikud on proportsionaalsed sisendpingele. Ajavahemikud on täidetud impulssidega ja nende loendamisel saamegi integreeriva digitaalvoltmeetri sisendpinge suuruse. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)?
Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem
Harilikult vaja leida RP suurust. Kuna Uvälj = Ust ja Ust ning Ist on stabilitroni tööpunkt, siis: It = Ust / Rt ; Isis = Ist + It ; U sis + U st RP = I sis 132 2). Kompensatsioonstabilisaatorid. Kompensatsioonstabilisaatoris võrdleb mõõtevõimendi stabiliseeritavat suurust etalonsuurusega (tugipingeallikas) ja töötab välja võimendatud veasignaali, mida antakse reguleerimiselementi, kus muudetakse mingit parameetrit stabiliseeritava pinge vajaliku täpsusega hoidmiseks. R1 + R 2 U t = (U st + U BE 2 ) R2 R1 + R 2 U t U st