lõpuks kuni 50%. GP akudel ei esine "mäluefekti". Mäluefekt seisneb selles, et eelnevalt mitte päris tühjaks saanud aku laadimisel saab kasutada ainult akusse viimati salvestatud energiat. Kui akude mahtuvus on märgatavalt vähenenud, tasub mõelda uute akude soetamisele. Vanu akusid ei tohi visata prügikasti vaid paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse. 9 KUIVELEMENDID Leclanché element Leclanché element on prantsuse keemiku Georges Leclanché järgi nimetatud galvaanielement, mille positiivne elektrood on valmistatud mangaan(IV)oksiidist, millele on lisatud grafiiti ja tahma. Negatiivne elektrood on valmistatud tsingist. Elektrolüüdiks on ammooniumkloriidi või mõne muu kloriidi vesilahus, mis on kuivelementides paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7..
kasutamisel väheneb mahtuvus esimese aasta lõpuks ca 25% kuni 30%, teise aasta lõpuks kuni 50%. GP akudel ei esine "mäluefekti". Mäluefekt seisneb selles, et eelnevalt mitte päris tühjaks saanud aku laadimisel saab kasutada ainult akusse viimati salvestatud energiat. Kui akude mahtuvus on märgatavalt vähenenud, tasub mõelda uute akude soetamisele. Vanu akusid ei tohi visata prügikasti vaid paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse. KUIVELEMENDID Leclanché element Leclanché element on prantsuse keemiku Georges Leclanché järgi nimetatud galvaanielement, mille positiivne elektrood on valmistatud mangaan(IV)oksiidist, millele on lisatud grafiiti ja tahma. Negatiivne elektrood on valmistatud tsingist. Elektrolüüdiks on ammooniumkloriidi või mõne muu kloriidi vesilahus, mis on kuivelementides paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7..
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vool...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiire...
Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. kuivelemente kasutatakse patareidena taskulapmides, raadiotes, elektronkellades ja mujal. kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. nad töötavad niikaua, kuni jätkub reageerivaid aineid. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element. Leclanche'i elemendi tööpinge on 1,5V ning tema mahutavus ja tööiga on väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. Esimese galvaanielemendi ehitas 1799. aastal Luigi Galvani katsetest lähtuvalt Alessandro Volta. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. kuivelemente kasutatakse patareidena taskulampides, raadiotes, elektronkellades ja mujal. kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. nad töötavad niikaua, kuni jätkub reageerivaid aineid. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche’i element. Leclanche’i elemendi tööpinge on 1,5V ning tema mahutavus ja tööiga on väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu.[2] Primaarelement on keemiline vooluallikas, mis on ette nähtud ühekordseks (pidevaks või vaheaegadega) kasutamiseks
ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Nad töötavad seni kuni jätkub reageerivaid aineid. Üks tüüpilisemaid kuivelemente: oletame, et negatiivseks elektroodiks (=anood) on tsink- silinder, positiivseks (=katoodiks) aga mangaanoksiidist ja söepulbrist pressitud mass. Elektrolüüdi lahuse asemel on ammooniumkloriidi lahusega immutatud täidismaterjal. Elektrivool toimub tsingi ja mangaadioksiidi vahelise reaktsiooni energia arvelt. Tihti võib
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. (Timotheus, 1999:259) Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element. Täpsemalt seletan neist kaht viimast. 1.1.1. Volta element Huvitava loo uuele teadusharule elektrokeemiale, aluse pannud Volta elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast".
On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. (Timotheus, 1999:259) Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche’i element. Lähemalt tutvustan neist kaht viimast. 1.1.1. Volta element Huvitava loo uuele teadusharule – elektrokeemiale, aluse pannud Volta elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus „Huvitavat keemiast”.
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
takistusest. 3) 1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov (1859 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas);
9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta. 10.Mida tehakse lühiste vältimiseks? 17.Keemilised vooluallikad. 1. Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid? 2. Nimetada vooluallikaid mis on ühekordselt kasutatavad? 3. Millised vooluallikad on korduvkasutatavad? 4. Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks? 5. Mida nimetatakse elemendi mahutavuseks (mahtuvuseks)? Mis ühikutes elemendi mahtuvust mõõdetakse? 6. Kuivelemendid, nende ühine omadus ja mille poolest nad omavahel erinevad? 7. Mida tähendab rahvusvaheliselt tuntud Alkaline element? 8. Millised on Alkaline elemendi omadused võrreldes klassikalise kuivelemendi (näit. tsinksüsielemendiga)? 9. Milliseid keemilisi voolu- ehk toiteallikaid nimetatakse akudeks? 10.Mis vähendab aku eluiga rohkem, kas suurema vooluga laadimine või väiksema vooluga laadimine? 11.Nimetada kasulikke soovitusi kuivelementide kohta. 12.Miks kasutatakse akusid? 13
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 39. Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet? Galvaanielement on seade, milles redoksreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool. Tänapäeval on kasutusel peamiselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. Neist tähtsaim on Lechlanche´I element. Selle tsinkkest on täidetud NH 4Cl pastaga. Kesta keskel asub söepulk, mida ümbritseb MnO2 kiht. Pealt on element hermeetiliselt suletud (nt pigiga). Tsinkkest hakkab oksüdeeruma. Tsingil tekkiv elektronide liig juhitakse voolutarbija kaudu söepulgale ja seal MnO 2 le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsess kestab seni, kuni suurem osa tsinkkestast on
Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidikiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 38. Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet?! Tänapäeval on kasutusel peamiselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. Neist tähtsaim on Leclanche'i element . Selle tsinkkest on täidetud NH4Cl pastaga. Kesta keskel asub söepulk, mida ümbritseb MnO2 kiht. Pealt on elektrood hermeetiliselt suletud(nt. pigiga). Tsinkkest hakkab oksüdeeruma. Tsingil tekkiv elektronide liig juhitakse voolutarbija kaudu söepulgale ja sealt MnO2-le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsessi summaarne võrrand oleks umbes selline: Zn+2MnO2+2NH2Cl -> [Zn(NH3)2]Cl2+ 2Mn(O)OH
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
