lõpuks kuni 50%. GP akudel ei esine "mäluefekti". Mäluefekt seisneb selles, et eelnevalt mitte päris tühjaks saanud aku laadimisel saab kasutada ainult akusse viimati salvestatud energiat. Kui akude mahtuvus on märgatavalt vähenenud, tasub mõelda uute akude soetamisele. Vanu akusid ei tohi visata prügikasti vaid paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse. 9 KUIVELEMENDID Leclanché element Leclanché element on prantsuse keemiku Georges Leclanché järgi nimetatud galvaanielement, mille positiivne elektrood on valmistatud mangaan(IV)oksiidist, millele on lisatud grafiiti ja tahma. Negatiivne elektrood on valmistatud tsingist. Elektrolüüdiks on ammooniumkloriidi või mõne muu kloriidi vesilahus, mis on kuivelementides paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7..
kasutamisel väheneb mahtuvus esimese aasta lõpuks ca 25% kuni 30%, teise aasta lõpuks kuni 50%. GP akudel ei esine "mäluefekti". Mäluefekt seisneb selles, et eelnevalt mitte päris tühjaks saanud aku laadimisel saab kasutada ainult akusse viimati salvestatud energiat. Kui akude mahtuvus on märgatavalt vähenenud, tasub mõelda uute akude soetamisele. Vanu akusid ei tohi visata prügikasti vaid paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse. KUIVELEMENDID Leclanché element Leclanché element on prantsuse keemiku Georges Leclanché järgi nimetatud galvaanielement, mille positiivne elektrood on valmistatud mangaan(IV)oksiidist, millele on lisatud grafiiti ja tahma. Negatiivne elektrood on valmistatud tsingist. Elektrolüüdiks on ammooniumkloriidi või mõne muu kloriidi vesilahus, mis on kuivelementides paksendatud tärklisega. Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7..
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vool...
Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuse oksüdeerimisel era lduva energia ervel, nim kütuseelementideks. Kütusena saab neis kasutada mitmeid erinevaid Aineid,gaasilisi, vedelaid.nt.vesinikku, metaani, metanooli. Vesinik-hapnikelement- saadakse energiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis.
Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. kuivelemente kasutatakse patareidena taskulapmides, raadiotes, elektronkellades ja mujal. kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. nad töötavad niikaua, kuni jätkub reageerivaid aineid. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element. Leclanche'i elemendi tööpinge on 1,5V ning tema mahutavus ja tööiga on väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu.
neg teine pos laengu. Neg laenguga elektroodil redutseerumisreakt pos laenguga elektroodil oksüdeerumisreak. Elektroodi millel toimub redutseerumine nimetatakse katoodiks, , elektroodi millel toimub oksüdeerumine nimetatakse anoodiks. Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel
[7] Galvaanielement Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, kus toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. Esimese galvaanielemendi ehitas 1799. aastal Luigi Galvani katsetest lähtuvalt Alessandro Volta. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida.Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. kuivelemente kasutatakse patareidena taskulampides, raadiotes, elektronkellades ja mujal. kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. nad töötavad niikaua, kuni jätkub reageerivaid aineid. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche’i element. Leclanche’i elemendi tööpinge on 1,5V ning tema mahutavus ja tööiga on väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu
ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Nad töötavad seni kuni jätkub reageerivaid aineid. Üks tüüpilisemaid kuivelemente: oletame, et negatiivseks elektroodiks (=anood) on tsink- silinder, positiivseks (=katoodiks) aga mangaanoksiidist ja söepulbrist pressitud mass. Elektrolüüdi lahuse asemel on ammooniumkloriidi lahusega immutatud täidismaterjal. Elektrivool toimub tsingi ja mangaadioksiidi vahelise reaktsiooni energia arvelt. Tihti võib
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
METALLID FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskih...
45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839
45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter
On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. (Timotheus, 1999:259) Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element. Täpsemalt seletan neist kaht viimast. 1.1.1. Volta element Huvitava loo uuele teadusharule elektrokeemiale, aluse pannud Volta elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast".
On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. (Timotheus, 1999:259) 1.1. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. (Timotheus, 1999:259) Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche’i element. Lähemalt tutvustan neist kaht viimast. 1.1.1. Volta element Huvitava loo uuele teadusharule – elektrokeemiale, aluse pannud Volta elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus „Huvitavat keemiast”.
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
takistusest. 3) 1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov (1859 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad: 1) keemilised allikad, mis muundavad keemilise energia elektrienergiaks 2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas);
9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta. 10.Mida tehakse lühiste vältimiseks? 17.Keemilised vooluallikad. 1. Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid? 2. Nimetada vooluallikaid mis on ühekordselt kasutatavad? 3. Millised vooluallikad on korduvkasutatavad? 4. Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks? 5. Mida nimetatakse elemendi mahutavuseks (mahtuvuseks)? Mis ühikutes elemendi mahtuvust mõõdetakse? 6. Kuivelemendid, nende ühine omadus ja mille poolest nad omavahel erinevad? 7. Mida tähendab rahvusvaheliselt tuntud Alkaline element? 8. Millised on Alkaline elemendi omadused võrreldes klassikalise kuivelemendi (näit. tsinksüsielemendiga)? 9. Milliseid keemilisi voolu- ehk toiteallikaid nimetatakse akudeks? 10.Mis vähendab aku eluiga rohkem, kas suurema vooluga laadimine või väiksema vooluga laadimine? 11.Nimetada kasulikke soovitusi kuivelementide kohta. 12.Miks kasutatakse akusid? 13
R2 = R1 U U 2 0,7 R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;
kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 39. Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet? Galvaanielement on seade, milles redoksreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool. Tänapäeval on kasutusel peamiselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. Neist tähtsaim on Lechlanche´I element. Selle tsinkkest on täidetud NH 4Cl pastaga. Kesta keskel asub söepulk, mida ümbritseb MnO2 kiht. Pealt on element hermeetiliselt suletud (nt pigiga). Tsinkkest hakkab oksüdeeruma. Tsingil tekkiv elektronide liig juhitakse voolutarbija kaudu söepulgale ja seal MnO 2 le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsess kestab seni, kuni suurem osa tsinkkestast on
Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: 1) tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidikiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 38. Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid? Kuidas saab valmistada galvaanielemente, tooge vähemalt viis näidet?! Tänapäeval on kasutusel peamiselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. Neist tähtsaim on Leclanche'i element . Selle tsinkkest on täidetud NH4Cl pastaga. Kesta keskel asub söepulk, mida ümbritseb MnO2 kiht. Pealt on elektrood hermeetiliselt suletud(nt. pigiga). Tsinkkest hakkab oksüdeeruma. Tsingil tekkiv elektronide liig juhitakse voolutarbija kaudu söepulgale ja sealt MnO2-le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsessi summaarne võrrand oleks umbes selline: Zn+2MnO2+2NH2Cl -> [Zn(NH3)2]Cl2+ 2Mn(O)OH
annaabi.ee 
