59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM
1. Multiplekserid (MUX) - kasutusala erinevate digitaalse andmevoo allikate kommuteerimiseks ühele väljundile, klahvistikus ja puuteekraanides; koos demultiplekseriga paralleelkoodis info edastamiseks ühe andmekanali kaudu MUX omab mitut andmesisendit ja aadressisisendit ning ühte andmeväljundit. Vastavalt aadressisendi kaudu etteantud aadressile valitakse üks andmesisendite hulgast ja kommuteeritakse sellele antav signaal ainsale andmeväljundile. 2. Demultiplekser (DEMUX) - see on digitaalelektroonika seade, mis omab ühte andmesisendit ja aadressisisendei ning mitut andmeväljundit. Tööpõhimõte on vastupidine multiplekserile. Konverterid (e D/A ja A/D muundid) Tänapäeval on enamasti vaja analoog konvertida digitaalseks et seda töödelda ja siis tagasi analoogiks. Seega on peamised konverterid on järgmised: 1. D/A konverter (ka D/A muundi) ehk digital analog converter
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
. 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser........................................................................................................32 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist.......................................................................................................................33 8.2. Nihkeregister....................................................................................................
....30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser........................................................................................................33 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist.......................................................................................................................33 8.2. Nihkeregister....................................................................................................
6.4. Kombinatsioon- ja jadaloogika............................................................................................... 156 6.5. Kombinatsioonloogika tüüplülitused...................................................................................... 158 6.5.1. Multiplekser.................................................................................................................. 158 6.5.2. Demultiplekser.............................................................................................................. 159 6.5.3. Dekooder....................................................................................................................... 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
