6.1. Nulli ja ühe esitamine............................................................................................................. 138 6.2. Loogika baaselemendid.......................................................................................................... 141 6.3. Loogikaelementide süsteemid (DTL, TTL, KMOP, ESL)..................................................... 144 6.4. Kombinatsioon- ja jadaloogika............................................................................................... 156 6.5. Kombinatsioonloogika tüüplülitused...................................................................................... 158 6.5.1. Multiplekser.................................................................................................................. 158 6.5.2. Demultiplekser............................................
EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu. 27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger
4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
