säilitab endise oleku R ja S sisendsignaalide muutumisest hoolimata. Kui C=1, siis määratakse trigeri olek nii nagu otsesisenditega RS trigeri korral. Olekute tabel Sünkroimpulsi aeg peab olema minimaalne, mis trigeri ümberlülitamiseks vaha on (nt 3-10ns) Ümberlülitamine tolimub CLK impulsi frondiga sõltumata CLK impulsi kestusest. Sellege välistatakse trigeri mitmekordne ümberlülitus impulsi kestel. 12. Nihkeregistrid. Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale ning väljastada järjestikku bitthaaval. Arvu kõik järgud liiguvad korraga ühe järgu võrra nooremale või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe. Nihkeregistril võib samuti olla asetussisend. Nullimise sisend saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R-sisendite kokkuühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Paralleellaadimisega nihkeregistrid St, et nihkeregistrisse võib kanda algväärtuse paralleelkoodis. Ilma paralleellaadimise võimaluseta saab sinna kanda väärtuse vaid järjestikusisendi kaudu sisse nihutades. Paralleellaadimist saab raliseerida ka asünkroonsete asetussisendite kaudu. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Mlu Mlu 000 moodul moodul Modul CPU M2 M1 1 1K 1K 3F CS2 CS1 F 400
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest
JÄRJESTIKSKEEM (Sequential circuit) loogikaelementides skeem, millel on mälu omadused. Väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetsetel ajahetkedel sisendis/väljundis olnud väärtustest skeemil seega mäluolek. Väljundit pole seeõttu võimalik täpselt ette ennustada. Üldjuhul on järjestikskeem mistahes mäluelementidega digitaalskeem. Enimlevinud on registrid, nihkeregistrid, loendurid jm. 2. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS Ehk von Neumanni tsükkel. a) Käsukood laetakse käsuloendurisse (Program Counter) b) Käsuloenduri väärtust inkrementeeritakse PC = PC+1 c) Käsu aadress saabub mälu aadressiregistrisse (Memory Address Register) d) Aadressi järgi lüüakse mälust küsitav info puhverregistrisse (Memory Buffer Register) e) Mälu puhverregistrist liigub ,,sõna" käsuregistrisse (Instruction Register)
Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 17.Vahemälu(cache) organiseerimine: Otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogunassotsiatiivne. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht. Antud näites on iga segment jagatud neljaks grupiks. Seega on vahemälus ruumi neljale grupile. Korraga saab
Nagu näha, seisnebki algoritmi turvalisus kõigepealt plokis E teatud bittide duplikatsioonide võrra 32 bitisest jadast 48 bitise kasvatatamises, S-plokkides toimuvast teisendusest maatriksite alusel ja lõpus toimuvast fikseeritud permutatsioonist. Sellega saab asja ajada päris sogaseks. . Alamvõtmete koostamine toimub järgmist algoritmi kasutades. Siin <<< kastid on nihkeregistrid PC kastid teostavad permutatsioone. Nende abiga genereeritakse igal ringil uus 48 bitine alamvõti. Kokku genereeritakse 16 alamvõtit, kuna ringe feisteli funktsioonidega ongi kokku ju 16. Dekrüpteerimisel tehakse kõiki tehteid tagurpidi järjestuses ja sama võtit kasutades. Kuna see asi muugiti lahti, siis tänaseks on kasutusel 3DES algoritm, mis oma olemuselt on sama, ainult et esialgne info krüpteeritakse kolm korda: esimene kord esimese võtmega, teine kord juba uue
172 Trigeri eelseadmine Lühikese impulsi formeerimine. 173 Viitelülid. Viitelülid on skeemid ettenähtud kehtivusega ajalise viite tekitamiseks. 174 6.6.2. Registrid. Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Kokku on 4 varianti: 3 var. nihkeregistrid (shift registers) 1 var. tavaregistrid. Neli registrivarianti: P parallel S serial I input O output 175 SISO- register. Serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on nt, kui on n trigerid. SIPO- register.
otsast registrisse sisse. Järjestiknihe võib olla paremale või ka vasakule. Näitena on nihe paremale. Nihkeregistreid võb koostada kõgi trigeri tüüpide baasil. Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Näitena on toodud reversiivne ( mõlemas suunas nihutav) nihkeregister D trigerite baasil. Juhtsisend M määrab nihke suuna ( M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule). Loomulikult saab kasutada baasina ka teist tüüpi trigereid. Loendurid Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendus-sisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Erandkorras on väljundis järjestikused kahendarvud (kahend loendur). Üldjuhul ei pruugi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
