Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kolmnurkpinge" - 7 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Labor 3 aruanne

­ modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: ­ kandesignaali pinge 0,85 Vpp ­ kandesagedus 3,5 kHz ­ moduleeriv signaal kolmnurkpinge ­ deviatsioon 40 Hz ­ moduleeriva signaali sagedus 75 Hz Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Antud töös nägime, et ostsilloskoop andis ootuspäraseid tulemusi kui tegemist oli signaalide sageduste mõõtmistega. Kõrgematel sagedustel lugesime samu väärtusi välja kui signaaligeneraatorilt oli sisestatud. Ainult mõnekümne hertsiliste võnkumiste puhul tekkisid mõne hertsilised erinevused. Signaali amplituudide mõõtmisel ei ühtinud tulemid sellega, mida

Informaatika → Telekommunikatsiooni...
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR

Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 ­ 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne. Pinge mõõtmisel on mõlemate seadmete vead olulised aga jäid ka lubatud määramatuse piiresse. Sageduse mõõtmisel olid vead suuremad kui lubatud määramatus, seega oli ka masinate käsitsemisel mõõtjate ebatäpsusi.

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi ­ vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja ­vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas

Elektroonika → Elektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika harjutusi eksamiks

Operatsioonivõimendid. Vool operatsioonivõimendi kumbagi sisendisse on ligikaudu null, pinge mõlemas sisendis on võrdne ja ülejäänud voolud ning pinged sõltuvad konfiguratsioonist. 9. Inverteeriva sisendiga võimendi (joonis ja voolud ning pinged eri osades tuleb ka kirjutada loomulikult koos võimendi enda parameetritega ehk võimendus, sisend ja väljundtakistus). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on ±2 V, signaali võimendatakse 200 korda ning sisendpingeks on kolmnurkpinge amplituudiga 20 mV! (väljundpinge on 200 korda suurem (peaks olema amplituudiga 4 V), inverteeritud (kui sisend on positiivne, siis väljund negatiivne) ning piiratud alates 2 V (seega kui peaks olema üle 2 V, siis on tegelikult 2 V). 10. Mitteinverteeriva sisendiga võimendi (sama, mis eelmine). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on 10 V ja siinuselist signaali amplituudiga 10 mV võimendatakse 1000 korda.

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi ­ vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja ­vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas

Elektroonika → Elektroonika
464 allalaadimist
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

kasutamsiel on võimalik saada transistoride lülitamise abil reguleeritavat väljundpinget. Eksisteerib mitu erinevat pulsilaiusmodulatsiooni liiki, kuna tänapäeval on kõige tihedamini kasutatav siinuseline pulsilaiusmodulatsioon, siis vaatleme seda modulatsiooni tüüpi lähemalt. Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni eesmärgiks on sellise pinge formeerimine, mis oleks võimalikult lähedane ideaalse siinusega (vt. punkti 3.3). PWM-i genereeritakse juhtsignaalide kandevsageduse kolmnurkpinge võrdlemisel siinussignaaliga, nagu on näidatud Joonis 6.8,a. Signaalid võrreldakse elektroonikas kasutatavas elemendis- komparaatoris. Ajahetkel, mil siinuspinge hetkväärtus on suurem, kui kolmnurksignaali hetkväärtus, on transistor avatud (transistori baasile on rakendatud pinge Us, vt punkti 3.8.2) ning sellel hetkel jookseb mootorist läbi elektrivool. ton toff U Uk Usin

Energeetika → Energia ja keskkond
51 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................

Elektroonika → Elektrivarustus
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun