Analoogelektroonika (0)

Analoogelektroonika
1.Transistori kasutamine võimenduselemendina.
2. Analoog - ja digitaalelektroonika erinevus.
3.RC-sidestus transistori režiimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast .
4.Trafosidestus samaks otstarbeks.
5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks.
6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused.
7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid . Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur
8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine?
9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted.
10.OV mitteinverteeriv lülitus.
11.OV järgurina.
12.OV inverteeriv lülitus.
13.OV summaatorina.
14.OV diferentsiaalvõimendina.
15.Bipolaarvõimendi OV-l.
16.Integraator OV-l.
17.Diferentseeriv võimendi OV-l.
18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul?
19. Muundamine I -> U OV abil.
20.Logaritmiv võimendi OV-l.
21.Schmitti triger OV-l.
22. Komparaator . Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid.
23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ooterežiimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne.
24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad.
25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS (“näppude peal” analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti.
26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus.
27.Mõisted: Butterworthi filter , Tšebõševi filter.
28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust.
29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust.
30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha)
31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba.
32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses  on 1. astmes .
33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV).
34. Silufilter . Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter.
35.LC- kontuur .
36.Wieni sild .
37.LC-generaatori ehitamise idee.
38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil.
39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit , kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub…
40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi – vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge.
41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit?
42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja –vastuvõtjates, kvartskellades jne.
43. Stabilitron . Gaaslahendus- või pooljuhtdiood , mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe.
44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja –regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente.
45. Akud . Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga.
46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid ) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V.
47.Ühefaasiline alaldi , sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika - ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. – Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites .
48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem.
49.Silufiltrid, C, LC, RC.
50. Parameetriline stabilisaator.
51.Kompensatsioonstabilisaator.
52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil.
53.FM, SM.
Sagedusmodulatsioon – modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset.
54.AM-signaali demoduleerimine.
55. Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood
56.Temperatuuriandurid.
Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis -emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest.
57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest. F-I tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest – spektraaltundlikkus on suurim infrapunases spektrialas. F-I vool sõltub valgustatusest suures osas lineaarselt, ajakonstant on alla 10 ns. Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne.
58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Vaakuum - ja ioonf-d rajanevad välisfotoefektil, mispuhul katoodile langev valgus põhjustab elektroniemissiooni, fototakistid sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse suurenemises valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu.
59.Fototakisti. Kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase.
60.Optron. Seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist ja fotovastuvõtjast. Kasut signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega raadioelektroonikaseadmetes ja elektriahelate kontaktituks kommuteerimiseks.