4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1"...
61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash)
............29 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid................................................................................... 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser........................................................................................................32 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist.............................................................................................................
.............29 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid...................................................................................30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser........................................................................................................33 8. Registrid.........................................................................................................................33 8.1. Üldist..............................................................................................................
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
>IBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati IB
Kui A < B, siis L = 1, kui A > B, siis G = 1 kui A = B siis E = 1. Kolme olekuga siinipuhver siinipuhvrite väljundi on võimalik viia kolmandasse nö elektriliselt lahtiühendatud olekusse. Potentsiaal on määramata. Dekooder Dekooder määrab, millist käsku täidetakse. Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne. Tal on 2 astmes n väljundit. Multipleksor multiplekserisse läheb mitu sisendit ning vastavalt sisendile väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus.
Tekib kunstlikult 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, 3. Schmitt i trigger OV baasil kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. 4. K-MOP loogika Vältida staatilist elektrit!! 5. Multiplekser 4. JOONIS1 Üks kord programmeeritav kasutaja poolt. Valmistamisel pandi kõikidesse 1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad; 3-kihiline 2x pn siire. sõlmedesse dioodid või transistorid. kirjutati sisse kõikjale (näiteks) 1-d.Nullid tuleb sisse pnp(augud)-nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja
. 141 6.3. Loogikaelementide süsteemid (DTL, TTL, KMOP, ESL)..................................................... 144 6.4. Kombinatsioon- ja jadaloogika............................................................................................... 156 6.5. Kombinatsioonloogika tüüplülitused...................................................................................... 158 6.5.1. Multiplekser.................................................................................................................. 158 6.5.2. Demultiplekser.............................................................................................................. 159 6.5.3. Dekooder....................................................................................................................... 161 6.5.4. Koodimuundur.......................................
Signaali impulsi hilistumisaeg on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi hilistumisaeg. PWM Signaali impulsi pikkus on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA xy EI 01 10 x1 x2 y 0 0 0 NING 0 1 0 1 0 0 1 1 1 x1 x2 y 0 0 0
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
