Soome ja Niger (0)

Viljandi Gümnaasium   
 
 
 
 
  Soome ja Niger    Referaat   
   
 
 
    Autor Annabrita Kalda, II HK  Juhendaja õp Hilje Nurmsalu            Viljandi 2019       


    Sisukord   
1.P ​ÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2  1.1 Põllumajandus 2  1.2 Kalandus 3  1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4  2. M ​ETSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5  2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7  3. E ​NERGIAMAJANDUS 8  3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9   
                                  1 


  1.Põllumajandus ja kalandus    1.1 ​ ​Põllumajandus    Riik  Soome  Niger  pindala ( ​km​2​)  338 14  ​12  1 268 000  ​6  Põllumajandusmaa ( ​km​2​)                ​27074 ​2  190 000  ​6  Põllumaa riigi pindalast (%)  8  ​3     15  ​6  Hõivatud inimeste osatähtsus 
(%)   1.8  ​5   53  ​7  Kliimavööde  Lähispolaarne ja  parasvöötme okasmets  ​1  Troopiline ja  lähisekvatoriaalne  ​6  Mullad ja maapind  okasmetsa leetmullad,  lõuna-rannikul  metsapruunmullad ja  leet-pruunmullad, tasane  pinnamood  ​1  Kõrb (kuiv), liivased mullad  (80 % Sahara kõrb)  ​10  Kliima (℃, mm)  -30 - +20, 400-700  Aasta keskmine  temperatuur +5  ​2  8 - 50, 151  keskmine temperatuur on 
mais 32–34, jaanuaris 
20–24 ​10     
Enim kasvatatud saadused 
      Oder, kaer, maasikad  ​5    Hirss, riis, põlduba,  maapähkel, sibul, tomat jpt  10  Loomakasvatus  Sead, kariloomad, veised,  lambad  ​5  Kaamelid, kitsed,  lambad,veised  ​6  Põllumajanduse tähtsus 
majanduses                    väike  ​5  suur  ​7  SKT (miljardit $)  209  ​3  11,63  ​10  SKT elaniku kohta  ($)  35 400  ​3  771 ​10  2 


  Põllumajandustoodete 
eksport    Piimatooted, puit, teravili  ​5    Põlduba, maniokk, vürtsid ja  sibul  ​7  Põllumajandustoodete import  nisu, soja ja puuviljad  ​4   Riis  ​6    1.2 ​ ​Kalandus    Riik  Soome  Niger  Territoriaalveed (km)  22  ​11  0  Siseveekogude pindala   ( ​km​2​)    31 560  ​11  2590  ​12  Siseveekogude osatähtsus  riigi pindalast (%)  10  ​11  0,02  ​12  Rannajoon (km)  314 600  ​11  0  Suurimad sadamalinnad  Helsinki, Vaasa, Naantali,  Hanko, Kotka, Turku  ​11  -  Mereandide eksport  Vikerforell, siig, haug,  heeringas, kilu  ​11  Säga, tilaapia, suitsutatud  makrell  ​12  Mereandide import  Lõhe, makrell, tursk  ​11  -  Eeldused vesiviljeluseks   head  ​11  halvad  ​12  (“-” - andmeid ei leidnud)     Viited:  1. https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasmetsad.htm   2. https://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Finland  3. https://www.stat.fi/til/maa_en.html  4. http://countrystudies.us/finland/87.htm  5. https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:SweilisDellhy/Soome_p%C3%B5llumajandus  6. https://et.wikipedia.org/wiki/Niger  7. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nigeri_majandus1  3 


  8. https://et.wikipedia.org/wiki/Territoriaalmeri  9. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nigeri_loodus1  10.   ​https://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Niger  11. http://www.fao.org/fi/oldsite/FCP/en/Fin/profile.htm  12. http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/NER/index.stm          1.3 ​ ​Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus   
Soome on riik Põhja-Euroopas, millel on maismaa piir Rootsi ja Venemaaga ning mereline                           piirnevus Eestiga, Niger on merepiirita riik Aafrikas, mis jagab maismaapiiri Mali, Liibüa,                         Alžeria, Tšaadi, Nigeeria, Benini ja Burkina Fasoga. Soome asub geograafiliselt soodsamas                       kohas kui Niger. Arenenud riigina on Soome spetsialiseerunud metsandusele, IT-le,                     masinatele ja elektroonikale ning põllumajanduse osatähtsus riigis on väga väike. Soomel on                         pikk rannajoon ja palju siseveekogusid, mis soodustavad ka kalapüüki ja vesiviljelust.                       Sisemaa- ja arenguriigina puuduvad Nigeril sellised võimalused, põllumajandus hõlmab üle                     poole riigi osatähtsusest. Nigerile on iseloomulik omatarbeline kasvatus, eksporditakse ja                     imporditakse vähe. Kalandus on seal samuti üsna algeline, kuna puuduvad rannikujoon ja                         ressursid. Püütakse kohalikest jõgedest ja Tšaadi järvest. Kõrbelise kliima tõttu on ka mullad                           vaesed ja maaharimine nõuab suurt vaeva. Aktiivselt tegeletakse karjakasvatusega. Peamised                     kariloomad on kaamel, lambad, kitsed ja veised.  Soomel on küll head eeldused põllumajanduseks, aga puudub otsene vajadus. Ta on suur                           kaupade väljavedaja- üle maailma eksporditakse puitu, piimatooteid ja teravilja. Nigeril                     seevastu pole põllumajanduseks parimad võimalused, aga ometi elatub üle poole kohalikke                       just sellest.           4 


  2. Metsamajandus ja puidutööstus    Riik  Soome  Niger  Mets (ha)   23 000 000  ​5  1 204 000  ​1  Mets riigi pindalast (%)  86  ​5  1  ​1  Metsamaa pindala ühe 
inimese kohta (ha)  4,9  ​9  0,05   Metsad  Parasvöötme okas- ja  lehtmetsad  ​9  Troopiline niiske lehtmets  (savannid ja kõrbed)  ​2  Põhilised puud  Harilik mänd, harilik kuusk,  lehtpuud (peamiselt kask)  ​5  Palmid, akaatsia  ​2  Metsa aastane juurdekasv 
(%)  -  -1 ​3  Metsa aastane juurdekasv 
(ha)  1-2  ​9  -12000  ​4  Hektaritagavara (m ​3 ​)  104  ​9  -  Eksport  Paber, kartong, tselluloos,  ümarpalk, mööbel  ​5    Punutised, saematerjal,  puitlaastplaadid  ​2  Import  Paber, papp  ​9  Saematerjal, vineer,  punutised, puusepatööd jpt  ​4  Metsloomad  Pruunkaru, hunt, ilves, ahm,  põder, jänes  ​5  Gepard, kaelkirjak, šaakal,  elevant, antiloop  ​7  Mets looduskaitse all riigi 
pindalast (%)  13  ​6  -  Hõivatud inimese osatähtsus 
(%)  3  ​8  -  Metsanduse osatähtsus   suur  väike  (“-” - andmeid ei leidnud)    5 


          Viited:  1. https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Niger.htm  2. https://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Niger.htm  3. https://rainforests.mongabay.com/20niger.htm  4. https://en.wikipedia.org/wiki/Cross-Niger_transition_forests  5. https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/7_ypef-booklet-2011-12_soome.pdf  6. https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-soome-mets  7. https://www.awf.org/country/niger  8. http://www.metsaselts.ee/metsa-majandamine-soomes-tugineb-pohjalikele-teadusuuri ngutele   9. Ü.Liiber, A.Kull, V.Rootsmaa, U.Praagi Geograafia gümnaasiumile III kursus          2.1  ​Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus    
  Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui                               Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi                               edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa.                   Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist.                           Levinud on enamasti okaspuud nagu kuusk ja kuusk ning lehtpuudest valdavalt kask.                         Karnivooridest elutsevad pruunkaru, hunt, ilves, ja ahm herbivooridest jänes ja põder.                       Metsandus on Soomes väga tähtsal kohal. Koos elektroonikaga on see üks peamiseid                         majandusharusid. Hoolimata jätkusuutlikust metsamajandusest, on aastane juurdekasv väike,                 6 


  kuna okasmets taastub aeglaselt, 1-2 ha aastas. Metsa pindala ühe inimese kohta on üks                             maailma suurimaid, 4,9 ha. Soome ekspordib palju, kuid impordib vähe. Peamised väljaveo                         tooted on paber, tselluloos ja mööbel.   Mets hõlmab Nigeris vaid ühe protsendi riigi pindalast. Metsal puuduvad soodsad tingimused                         sealses kliimavöötmes ja mullas kasvamiseks. Nigeri savannides elavad elevandid, gepardid,                     kaelkirjakud, šaakalid ja antiloobid. Aastane juurdekasv on miinuses, kuna palju tehakse                       illegaalset metsaraiet ja uusi puid juurde kasvama ei panda. Eksporditakse peamiselt                       käsitöölisi punutisi, saematerjali ja puitlaastplaate. Puitlaastplaatide jaoks on vaja häid                     masinaid ja üllatav on see, et Nigeril on vahendeid nende tootmiseks. See on hea, et riigid                                 ekspordivad juba valmis toodangut. Sellest võib järeldada, et riigis kasutatakse toorainest                       tulev tööjõud ära ja mitte midagi ei lähe ilma tööjõudu kasutamata välja.   Andmed Nigeri metsa- ja puidutööstuse kohta on üsna puudulikud.           3. Energiamajandus    Riik  Soome   Niger  Energia saamise võimalused  Biomass, nafta,  tuumaenergia, kivisüsi,  maagaas, hüdroenergia,  turvas, tuuleenergia  ​6  Tuumaenergia   Kivisüsi,    Nafta,  Päikeseenergia  ​2    Tähtsamad energiaallikad  Biomass, nafta, 
tuumaenergia   ​6    Päikeseenergia  ​2    Tarbimine elaniku kohta 
(kWh)  15,450,000,000  ​5    51,000  ​1  Import (bn kWh)  22,11  ​5    779,1  ​1  7 


  Eksport (bn kWh)  3,16  ​5    0  CO ​2 ​ ​emissioon ​ ​aastas ​(t)  47,300,000  ​5    2,130,000  ​1  Elektri tarbimine aastas (bn 
kWh)  85,15  ​5    1,07  ​1  Taastuvenergia osakaal 
elektritootmises (%)  45  ​5    4,5  ​1  Fossiilkütused (%)  21,2  ​5    96,1  ​1    Viited:   1.   ​https://www.worlddata.info/africa/niger/energy-consumption.php  2. https://energypedia.info/wiki/Niger_Energy_Situation  3. https://www.worlddata.info/europe/finland/energy-consumption.php  4. https://www.extension.iastate.edu/agdm/wholefarm/html/c6-86.html  5. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/per-capita   6. https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Finland       3.1 ​ ​Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus      Soome ja Nigeri elektri kasutus on märgatavalt erinev. Soomel on mitmeid energia hankimise                           võimalusi, kõige enim levinud on puidu põletamine (26%), nafta (23%) ja tuumaenergia                         (18%). Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust)                       tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab                       puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja                       pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni. Tuumaenergia ehk aatomienergia on                       füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia,               8 


  mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida                     saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Venemaa moodustab 64% kogu                 Soome energiavarude impordist. Samuti on Soomes suurim elektri tarbimine ühe elaniku                       kohta terves Euroopas. Soome on eeskujulik taastuvenergia kasutaja ning uuringud on                       näidanud, et selle protsent tõuseb aastatega veelgi.   Niger saab oma energiavarud peamiselt ekspordi teel, kusjuures riik on võimeline ainult 43%                           kogu energiakulu vajadusest ise tootma. Tuumaenergiat saadakse lõunanaabri, Nigeeria,                   käest, kellel on võimsad uraani varud. Tõhusaim energiaallikas Nigeris on päike.                       Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse                     seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Nigeri elanikel pole                         vahendeid selle suure energiakoguse tarbimiseks, mida päike seal soodustab, kui Nigeril                       oleks rohkem oskusi, vahendeid ja tehnikat kasutataks seal toodetud päikeseenergia palju                       tõhusamalt ära ning eksportida poleks vaja, vähemalt mitte nii suures koguses. Nigeri elektri                           tarbimine elaniku kohta ei moodusta isegi ühte protsenti Soome tarbimisest. Niger on hädas                           endalegi energia tootmisega, enamik eksporditakse sisse, välja pole riigil midagi vedada.                       Taastuvenergia protsent on väga väike, kuid fossiilkütuste osamäär on robustselt suur, lausa                         96,1 %.    Soome tarbib energiat palju rohkem kui Niger, kuigi neil leidub sarnaseid energiaallikaid.                           9 


                       10