meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on ka Soomes kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa
Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi
Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit
(586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis.Keskmine temperatuur suvel +18C talvel võib langeda kuni -20C
(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks
Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve).Kui sellele lisadaSaimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve- Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000. Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km²
Temperatuuri miinimum võib langeda -30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10°C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini. • Pinnamood: Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele.
Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit
Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne-Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Loodus varad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab 4 peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Maa kasutus: Põllumaa: 8% Metsamaastik ja mets: 76%
President: Tarja Halonen Prime Minister: Matti Vanhanen 1 Nature and geography Finland is a country of thousands of lakes and islands; 187,888 lakes (larger than 500 m²) and 179,584 islands to be precise. One of these lakes, Saimaa, is the fifth largest in Europe. The Finnish landscape is mostly flat with few hills and its highest point, the Halti at 1,324 metres, is found in the extreme north of Lapland at the border between Finland and Norway. The landscape is covered mostly (seventy-five percent of land area) by coniferous taiga forests and fens, with little arable land. The most common type of rock is granite. It is a ubiquitous part of the scenery, visible wherever there is no soil cover. Moraine or till is the most common type of soil, covered by a thin layer of humus of biological origin. The greater
Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega.
kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti paikneb Soome rannikumeres palju saari. Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 m. Soome Vabariigi kõrgeim punkt - Halti tipp (1328m) asub Enontekiö loodeosas. Pildil 1 on kujutatud Soome loodusgeograafilist asendit Põhja-Euroopas. Pilt 1. Soome asukoht Põhja-Euroopas. Vahelduv joon annab aimu põhjapolaarjoone paiknemisest Soomes. 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus Soome asub Euroopa suurregiooni põhjaosas. Euroopa suurregioonile on iseloomulikud küllaltki kõrged elatustasemed, tugev majandus ja poliitiline korrastatus
Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi
Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal
annaabi.ee 
