10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liis.sepp
Õppematerjali autor
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ............
Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine
Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik. Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit. Soome ettevõtte Stora Enso müügikäive oli samal aastal 13,4 miljardit eurot ning maailma suurim metsatööstusettevõte, International Paper, aastane müügikäive ulatus 22 8 miljardi USA dollarini. Venemaal tegutsevate firmade väiksemõõtmelisus rahvusvahelisel tasandil ei ütle midagi nende turujõu kohta kodumaisel turul. Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas.
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju. Nende liikide osas on aretustöö jõudnud kloonideni. Istandused rajatakse pistokstest. Pärast esimest kasvuaastat lõigatakse võrsed maha, nii saab enam hargnenud põõsa ja 3 7 aasta pärast on istandik lõikusküps. Koristatakse kogu maapealne osa ja tsükkel kordub, istandust võib korduvalt lõigata ca 30 aasta jooksul. Puiduenergia osakaal erinevate Euroopa riikide energiabilansis on erinev. Juhtival kohal on Soome, Rootsi ja Austria 10-20 protsendilise osakaaluga Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud. Taastuvate loodusvarade kasutamise piirmäär tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest. Võimalusel on eelistatum võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale. Otstarbekas on kasutada
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid