Ülevaade Soome esmassektorist (0)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Raimo Schultz
XBH
Ülevaade Soome esmassektorist
Soome metsamajandus ja metsatööstus
Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%.
Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist , siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks.
Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama.
Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike . Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Šoti mänd ) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk ). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed , vahtrad ja sarapuud .
(Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna . Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi.
Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174 000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldse impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14 000 000 kuupmeetrit. Eksporditakse teistesse riikidesse ümarpuitu aga aastas kuskil 700 000 kuupmeetrit. Saematerjali teistest riikidest nii palju sisse ei ostetagi, aastas umbes 500 000 kuupmeetrit, kuid teistesse riikidesse ekporditakse saematerjali aastas üle miljoni kuupmeetri. Puidupõhiseid paneele imporditakse Soome võrreldes ekspordiga vähem. Import jääb aastas kuskil 400 000 kuupmeetri piirimaile, aga eksporditakse kuskil 1,4 miljonit kuupmeetrit aastas. Toorainet paberi jaoks imporditakse riiki võrreldes ekspordiga väga vähe, umbes 250 000 kuupmeetrit aastas, aga teistesse riikidesse eksporditakse paberi toorainet aastas üle miljoni kuupmeetri. Paberit ja pappi imporditakse Soome samuti vähe üle 400 000 kuupmeetri aastas, kuid ekproditakse teistesse riikidesse suures koduses, aastas üle 10 000 000 kuupmeetri. Soomes on metsatööstus vägagi hästi arenenud, kuna riigi territoorium on tihedalt kaetud metsaga ja riigi tööstusest valdavad osa moodustab metsatööstus.
Riigi osatähtsus maailma metsatööstuses on suur, kuna Soomest eksporditakse teistesse riikidesse palju paberit, tselluloosi, puitmaterjali jne. Soome metsatööstuse osatähtsus on ka juba seetõttu suur, et Soome riigi territoorium on vägagi suures osas kaetud metsaga. Metsatööstus on riigis üks tähtsamaid tööstuharusid.
Kuna Soomes toodetakse palju puitmaterjale ja paberit, siis üheks suurimaks metsaga seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. '
Allikas : https://annaabi.ee/download.php?i=40546
Soome põllumajandus
Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid , mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine , tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna-Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad , mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. Soomes on liigniiske pinnas, mille tõttu tuleb pinnast eelnevalt kuivendada ning rajada kanaleid vee äravooluks. Soomes on võimalik tegeleda põllumajandusega vaid Kesk- ja Lõuna-Soomes, kuna Põhja-Soomes on liiga külm ja karge . Lõuna- ja Kesk-Soomes tuleb pinnast eelnevalt töödelda (kuivendada), et saaks põllumajandusega tegeleda. Kapital peab olema olemas, kuna muidu ei saa hakata põllumajandust arendama hakatagi. Algkapitali eest peab ostma seemneid taimede kasvatamiseks, masinaid põldude harimiseks vms, tuleb muretseda loomad, keda kasvatada ning tuleb leida sobiv krunt ning hooned, kuhu asutada laudad ning muud hooned.
Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel , arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid. Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit , suviotra, talinisu , suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju .Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu , hobuseid, kitsi ja kodulinde. Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg . Selle riigi võtmeks majandussektoris on kergetööstus - puutöötlus, metallitöötlus, kommunikatsioon ja nagu juba enne mainitud - elektroonika , toetudes ka suures osas kõrgtehnoloogiliste vahendite eksportimisele, nagu näiteks mobiiltelefonid . Tselluloosi ja paberi ning puidu ekspordilt on Soome maailmas esimeste hulgas. Soome juhib maailma keskkonna jätkusuutlikkuse edetabelit. Soome peamiseks keskkonnaprobleemiks on happeline kaevanduste kuivendamine, mis mõjub halvalt põhjaveele ning hävitab maapinna kvaliteeti. Üheks Soome peamiseks mureks on ka Soome lahe liikide säilitamine ning veepuhtuse hoidmine. Soome lahes on kõrge eutrofeerumise tase ning pidev tankerite liiklus , mis kujutab endast ohtu reostuse näol.  Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV – kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV – kiirguse tase on oluliselt ohtlikum. Soome aluskivimite iseloomu poolest on tugevaks probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt. Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma. Kasvuhooneefekti tekitavate gaaside teke Soomes on minimaalne.
Allikas: https://annaabi.ee/download.php?i=111273
Soome kalandus
Soome, rikas nii veekogude kui kalastiku poolest, pakub kalapüügiks väga häid võimalusi. Põhjanaabrid ei jäta soodsaid võimalusi kasutamata - nende jaoks on kalapüük üks populaarsemaid vaba aja veetmise viise (umbes 40 % soomlastest,  st 2 miljonit inimest, võtab iga aasta osa kalapüügiga seotud tegevusest).Levinuimad kalaliigid Soomes on ahven , särg ja haug , kuid jahe kliima on loonud head tingimused ka lõhilastele ning “punase” püük on Soome kalameeste seas väga kõrgelt hinnatud. Soome populaarseim püügikala on forell , palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kohalikke kalamehi külmaks ka haug, ahven ja särg, kes onpõlised asukad pea igas veekogus
Läänemeri ja Ahvenamaa
Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe .Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütudhaugid jäävad 2-5 kg kanti , kuid üsna tihti saadakse kätte ka kuni 15 kiloseid isendeid. Selle piirkonna ahvenad on samuti prisked ja kilosed triibud ei ole sealkandis haruldased .
Lõunaosa
Lõunapoolsed järved on enamasti soojaveelised ja madalad. Populaarseimad püügikalad on seal haug, koha ja ahven. Parim aeg koha püügiks on juulikuu , püütud kohade keskmine kaal on kilo kanti. Koha püütakse põhiliselt trollinguga.Lõuna-Soomes võib leida häid võimalusi latika ja säina püügiks. Samuti on seal jõgesid, kus leidub lõhet ja meriforelli (näiteks Vantaanjoki jaKymijoki) ning viker- ja jõeforelli.
Ida- ja keskosa
Uurides kaardilt Soome ida- ja keskosa, võib tekkida tunne, et selles piirkonnas on vett rohkem kui maad. Sellest kalameestele väga atraktiivsest piirkonnast võib leida suuri ja sügavaid järvesid, mis on sobilikud trollinguks (näiteks Pielineni ja Saimaa järved). Jõeforell (brown trout) ja Saimaa lõhe on sealkandis olulised kalaliigid, viimane neist on Saimaa järvestikus elanud jääajast alates. Saimaa lõhe keskmine suurus jääb küll alla meres elutsevale suguvennale, kuid iga aasta saadakse kätte 5 kilo kanti isendeid ja aeg-ajalt ka suuremaid .Forellijõed on selles regioonis reeglina lühikesed ja kärestikulised, ühendades omavahel järvesid. Need jõed võivad pakkuda väga häid tingimusi jõeforelli, vikerforelli ja harjuse püügiks. Keskmine püütud forelli kaal jääb ühe kilo kanti, kuid ka kahe- ja kolmekilosed ei ole haruldased. Püütakse nii spinningu kui lendõngega. Ühed parimad forellijõed asuvad Viitasaari, Rautalampi ja Heinåvesi linnade lähedal.
Jõeforell: http://kalakoht.ee/kala/joeforell/
Kirdeosa
Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid. Kuusamo piirkonna põhijõed - Kitka, Oulanka ja Kuusinki on suurepärased kohad jõeforelli püügiks (1989 a. korraldati sealkandis ka lendõnge MM). Populaarseim püügikala on nendes jõgedes nn vene jõeforell, kelle elutsükkel on sarnane Atlandi lõhele. Nad veedavad oma nooruse jõe ülemjooksul, liiguvad seejärel allavoolu Venemaa järvedesse, kus toituvad väikestest kaladest ja kasvavad suureks (keskmine kaal on kolme kilo kanti, saadakse ka 7 kiloseid ja suuremaid). Suve keskel tulevad nad jõgedesse tagasi kudema . "Vene" jõeforelle püütakse tihti väikeste vobleritega, kuid paljud kohalikud kasutavad ka Devoneid. Lendõng on samuti on populaarne .
Lisaks Kuusamo põhijõgedele võib Soome kirdeosast leida teisigi arvestatavaid forelli- ja harjusejõgesid.
Lapimaa
Kalapüük Lapimaal sobib hästi nendele kalameestele, kes soovivad nautida erakliku kalapüüki ürgse looduse keskel. Sealsed kalad ei pruugi olla just kõige suuremad ( erandina lõhe), sest külm kliima ei lase näiteks forellil väga suureks kasvada - kilone forell on juba korralik saak. Väga arvestav püügikala Lapimaal on harjus , keda leidub pea kõikjal. Suuremates jõgedes ulatub nende kaal umbes kiloni. Suurimaid, kahe kilo kanti harjuseid, püütakse Lapimaa lääneosast. Ka kirdeosa lõhejõgedes (Teno ja Nååtåmö) on suured harjusepopulatsioonid ja sealt võib saada päris priskeid harjuseid.
Lapimaa põhjapoolsetes järvedes ja jõgedes elab Artika paalia ehk mägihõrnas, keda peetakse kohalikest kaladest üheks maitsvamaks (liha meenutab forelli ja lõhet, kuid on värvilt punasem). Seda kala püütakse nii lendõnge, spinninguga kui ka jääaugust. Lapimaa paaliad pole küll kõige suuremad - reeglina alla kilo, kuid paaliakütid on valmis kõndima kilomeetreid mööda rasket maastikku, et oma lemmikkala kätte saada.  Suurimaid isendeid võib leida suurematest järvedest , kus paaliaid püütakse põhiliselt trollinguga. Hea paaliajärv on näiteks Inarinjårvi, kust 80ndatel saadi kätte 9 kilone paalia. Selles järves elavad ka jõeforell, harjus, lõhe ja järveforell.
Lõhepüügiks pakub Lapimaa  suurepäraseid võimalusi. Klassikaliseim lõhejõgi on Teno jõgi , mida paljud peavad üheks maailma parimaks lõhejõeks. Parim aeg lõhepüügiks on juuni lõpust augusti lõpuni. Teno jõe lõhed on suured - keskmine suurus on 9 kg kanti, kuid igal aastal saadakse kätte ka üks-kaks umbes 20 kg raskune kala. Teine suur lõhejõgi on Nååtåmö jõgi, mis lookleb keset metsikut loodust. Sealsed lõhed pole küll nii suured kui Teno jões, kuid sellegipoolest pakub Nååtåmö jõgi häid elamusi lõhe- ja harjuseküttidele.
Enamus kalamehi käivad Lapimaal jahtimas punast kala, kuid seal saab hästi püüdi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat.
Allikas: http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes
Kasutatud allikad
Elektrooniline materjal
http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD?Opendocument#popup
http://www.hot.ee/mst1/fin.doc
ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf
ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf
ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf
http://www.google.ee
http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes
http://kalakoht.ee
https://annaabi.ee/