moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Tuntuimad skolastikud olid Aquino Thomas ja Roger Bacon. Arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines Ptolemaiose teostel. Paljud skolastikud tunnistasid Ptolemaiose eeskujul Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Kuigi kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, suhtuti ennustamisse väga tõsiselt. Tunti kolme maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm.
· Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad ümber Maa) · Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Klaudios Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" Kokkuvõte · Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene · Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul · Haridus muutus kättesaadavamaks Tänan kuulamast!
Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli. - Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem
Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril
Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust, ning uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja plaaned aga triilevat selle ümber. Al-Idris oli araabia geograaf, kes 12.sajandil tegutses mitmel pool kristlikus Euroopas ja oli pikemat aega Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuninga Roger II teenistuses. Rogeri tellimusel valmistas ta 1154a. 150-kilosele hõbekettale graveeritud maailmakaart koos põhjaliku geograafilise kommentaari, nn Rogeri raamatuga.
osutus. Näitena võib tuua sõnad see, too, mina, sina, siin, seal, nüüd, siis. Nendele sõnadele tekib tähendus alles siis, kui hakkame neid tõlgendama. Keel neelab alla puhta osutuse, kuna loob talle vastanduse (sekundaarse signifikaatori), mille abil me saame seda tõlgendada. MICHELLE FOUCAULT "SÕNAD JA ASJAD" Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige (minu variant), lõi ta pretsedendi, kus tegelikult igaüks võib olla oma kirik. Tõde on olemuslikult seotus "minuga", tõde on vahetu, tõde on "kõhutunne". Igaüks on omamoodi reformaator, kuna kõik esindavad seda tõde, mis just nende jaoks
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine.
viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13
mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. 24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist? Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis.
ette ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi esilekerkinud probleemide üle.( Aava 2003: 25) Keskaja inimese jaoks olid tähtsad teadmised, mis lähtusid jumalast, ning selle kohta sai informatsiooni peamiselt piiblist. Teiseks allikaks, kust keskaegsed teadlased informatsiooni hankisid, olid kreeka ja rooma autorite tööd. Neid kahte õpetust üritati omavahel ka kokku sobitada.( Aava 2003:25) Skolastikud, keskaja filosoofid, sidusid avalikud väitlused filosoofiliste ja teoloogiliste probleemidega. Skolastikud uurisid hoolega nii piiblit kui ka Vana-Kreeka õpetlaste teoseid. Eriti kõrgelt hindasid nad Aristotelest, kuna ta oli loogiline ja mõistuspärane. Kreeka filosoofide vaated ja piibli tõekspidamised aga ei langenud kokku.(Aava 2003:25) Kuulsam skolastik on Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas leidis ,et piibli ja kreeka
2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti? Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit- Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika- alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid) Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele. Seleta mõisted. Pärispatt- kristliku õpetuse järgi inimese kaasasündinud patustus, selle
ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus Rektor juht õppejõud (magister, professor, doktor) dekaan e. kümnik vanem õpilane bakalaureus (õpetasid vahel ka nooremaid) noorem student 12. Teadus skolastika keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2)
hukka mõista, ent lubatav teatud tingimustes. Vägivalla positiivseks küljeks vaid korra taastamine. * Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused. * Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. * Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria: "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud
Ülimaks eesmärgiks on reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahumeelne valitsus on auväärne. Sõjast Kaks suunda 1. Kristlik patsifism sõda loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2. Riigi huvi teooria: õiglane sõda on kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. Skolastikud Sõjast Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see õiglane vaid ühel poolel olla. 17. sajand Hobbes Sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Õnnest Inimesed alluvad liikumise seadusele ning inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud ihadega: ei ole loomupärast head-kurja, need vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju.
Grammatikute perioodi nimetatakse veel Aleksandria perioodiks (3. saj. e.m.a.). Aleksandria koolkonnast on pärit lause definitsioon ja 8 sõnaliiki. Sanskriti keele vanima säilinud grammatika autor on Pnini. Tema grammatika oli oluliseks allikaks ajaloolise keeleteaduse jaoks. Koos rooma-katoliku usuga levis Euroopas ladina keele grammatika traditsioon. Keele universaalset alget ja seoseid keele ja loogika vahel püüdsid leida skolastikud. Prantsusmaal ilmus 1660.a. Port Royali grammatika, mis püüdis sõnastada keelte universaalset alust ja toetus Descarte'i ideele universaalsest keelest. Romantismi ajastul tekkis mõte, et kõik keeled on ainulaadsed ja omapärased. Sellist mõtteviisi seostatakse eelkõige J.H. Herderi nimega. Keeletüpoloogia rajaja oli W. von Humboldt. Ta rajas ulatusliku kava mitmesuguste keelte uurimiseks. Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele
Üheks olulisemaks käsitluseks sel perioodil on arutlus ,,õiglasest hinnast". Tollases ühiskonnas ei kujunenud hinnad vabalt, kuid reguleerimiseks tuli millestki lähtuda. Õiglase hinna aluseks oli töö ja kauba hind on õiglane kui selle arvestamine toimus selle kauba tootmiseks kulutatud töö alusel. Käsitöölistel ja põlluharijatel oli olemas ettekujutlus, kui palju tööd kulutasid nad mingi kauba tootmiseks ning vahetuse juures pidid seda arvestama, skolastikud nimetasid seda õiglaseks hinnaks. Kuna tolleaegne ühiskond oli kihistunud, pidi õiglane hind olema selline, mis võimaldas elada vastavalt klassiseisusele. Sellisel moel olid töö võrdsus ja ebavõrdsus seotud. /1, lk 322-323/ 5 Merkantilismi mõtteviis on üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi
1)õige autoriteet 2)õiglane põhjus 3)õiglane eesmärk 4. „Püha sõja” ja „õiglase sõja” erinevused ja sarnasused Õiglane sõda- kristlike naabritega, vägivald halb, aga teatud olukorras vajalik, korra taastamine positiivne vägivallas, pattu saab vältida, kuid raske. Püha sõda- uskamututega, moraalne hinnang tuleb kavatsustest, tervikuna positiivne(jumala hüveks), kohustuslik inimesele, kui jumala alamale. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud- kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab olla õiglane vaid ühelt poolt. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu lubamatu! Humanistid -Erasmus -sõda loomalik, mittekristlik, valitseja tuleks kasvatada nii et ta mõistaks et rahu on ülim väärtus. Machiavelli arvates riigi huvi õigustab sõda. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse. 5. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universiumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud
Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kasvatusest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Ristisõdade õigustamine. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. 5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud.
Mitte tõsta makse, vaid olla kokkuhoidlik. Hea valitsus koosneb heast valitsejast ja headest seadustest. Valitseja sekkub võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud
patrioodile Püha sõda uskmatutega. Vägivald on moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest. Võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks. Kaasnes pattude andekssaamine. Kohuseks inimesele kui kristlasele. Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud.
Kõrgkeskaja paavstide arvates oli vaimulik võim ilmalikust ülimuslikum, sellega mittenõustujaid ähvardas kirikuvande alla panek. Kirikuvande alla panid teineteist 1054. aastal ka Rooma paavst ning Konstantinoopoli patriarh. Teoloogiliste vaidluste kulminatsioonina oli kristlaskond lõhenenud roomakatoliku ja kreeka katoliku ehk õigeusu kirikuks. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja-, mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline Jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti:
Õiglane sõda kristlike naabritega, püha sõda uskamatutega. Õiglases sõjas vägivald halb, kuid teatud tingimustes vajalik, pühas sõjas sõltub moraalne hinnang vägivallale kavatsustest. Õiglases sõjas vägivalla positiivseks küljeks korra taastamine, pühas sõjas on tegemist võitlusega Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine. Õiglane sõda on kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, püha sõda kohuseks inimesele kui kristlasele. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistlikud patsifistid: sõda on loomalik. G: Enesekaitsesõja all ka sõda, mille hea pool on provotseerinud, st teisel poolel on õiglane põhjus. Kui skolastikud ütlesid, et võib ennast kaitsta, siis G, et võib annast juba ennatlikult kaitsta
Suhuts väga kriitilielt oma kaasaegsetesse skolastikutesse. Ta unistas iseliikuvatest sõidukitest, lennumasinatest, teleskoopidest ja muust(, mis kauges tulevikus ka leiutati). Tavatud seisukohad ja autoriteetide vaidlustamine siiv ta vastuollu kirikuga, elulõpuperioodi veetis seetõttu vanglas. Maailmapilt-keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose(90-168) teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid et maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär, mille jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga onb kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need seisukohad ei mõjutanud. Usuti seda mida silmaga nähti: Maa on lame ja
· Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu humanistid kristlik patsifism (Erasmus) Sõda on ebainimlik, loomalik Unistus rahuprintsist Sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel kristlaste vastu lubatud humanistlik (Machiavelli, Lipsius, Gentili)
Õiglane eesmärk õiglane rahu 4.,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused. Õiglane sõda toimus kristlaste vahel, oli halb, aga õiguslikult mõnikord vajalik. Püha sõda on vägivalla poolest neutraalne, sest toimub uskmatutega ja ülima eesmärgi nimel (Jumala ja tema riigi), oli kristlase kohustus ja sellega kaasnes pattude andeksandmine. Siiski kehtisid Thomase kriteeriumid, need olid kaitse ja tagasivallutussõjad. 5.16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused. Skolastkute jaoks oli sõja keskmes individuaalne patt ja kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanism Erasmus sõda on loomalik, halb ja mittekristlik, samas türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli iga kaitsesõda on õiglane, isegi ründajal on õigus rünnata, samuti on preventatiivne sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6
fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 1. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk 2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt.
korra taastamine; kohuseks inimesele kui vasallile ja patrioodile · Püha sõda: uskmatutega; vägivald moraalselt neutraalne, moraalne hinnang tuleneb osalejate kavatsustest; võib olla tervikuna positiivne: võitlus Jumala riigi nimel ja hüveks; kaasnes pattude andekssaamine; kohuseks inimesele kui kristlasele; ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid; toetusid Augustinusele ja Thomasele; keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta?; kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühele poolele; enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik,
Maailma korrastatus ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab eesmärgid. Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest. Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult. Protestantlik hoiak: Jumalatõestused on vaid ''tunnetuse tume helk''. Thomas Aquino 1225-1274
Nt teatud rahvaste välja valimine. Apologeedid tõid välja VT ennustusi, mis UT täitusid, Iisraeli rahva ajalugu 4. teleoloogiline jumalatõestus(valgustusaeg) Maailm meie ees kui teatud kord ,,kosmos" aga igal korral peal olema korrastaja, selleks peab olema Jmal. Valg. ajal esines deiism, seal võrreldi Ju kellavärgi meistrina. Vastu darwinism, mis hakkas seletama, et kord tuleb läbi loodusliku valik 5. moraalne jumalatõestus(skolastikud, Kant) Inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustes. Ocean 11,12,13 aga tegelikult on varastamine halb. Eetiline norm ei sõltu kasulikkusest. Ütleb, mis on hea ja halb, mitte, mis on kasulik/kahjulik, peab olema inimeseväline seaduseandja, kes selle inimesse paneb, jum. Ainult eetiline inimene võib saavutada tõelise õnne. Krikiu suhtumine: Ro-kat: jumal on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuigi mitte täiuslikult
põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on
Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule. · Kujunes välja ka skolastika- keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles) ja ristiusuõpetuse · Tuntumad skolastikud olid: o Cantebury Anselm 1033-1109. Taotleb usutõdede mõistmist usut lähtudes ja töötas välja ontoloogilise jumalatõestuse o Pierre Aberlard 1079-1142. Ütleb oma teoses ,,Sic et non" (,,Jah ja ei"), et ajastu põhiprobleemiks on universaalide vaidlus. Realism väidab, et universaalid on olemuslikud. Nominatism peab neid mõistuse abstraktsioonideks. o Skolastika tipuks peetakse Aguino Thomast 1225-1274
Vägivald halb, ent teatud tingimustes Moraalne hinnang vägivallale tuleneb vajalik kavatsustest. Vägivalla posit. külg: korra taastamine Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine 1 Kohus inimesele kui alamale, vasallile, Kohus inimesele kui kristlasele patrioodile 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele. Keskmes on individuaalne patt - Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) Alberico Gentili. Keskmes on kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt.
Püha sõdaa mahub õiglase sõja piiridesse, kuid on moraalilt erinev. Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava
ikooniline? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika
Säilinud grammatikatest, millest osad olid ka värsivormis, võib leida, et tol ajal õpetati rohkem teaduslikku ladina keelt, mitte enam klassikalist ladina keelt. Alles hiliskeskajal (u alates 1100) hakkab tekkima ka teiste keele grammatikaid( nt iiri, kõmri, provansi, islandi). Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria. Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad, mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära. Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus) eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides tähendus-referents; intensioon ekstensioon jm. Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada" Sokratest Formaalne asendus maailma entiteet;
· Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
ning ülim eesmärgi püstitaja ongi seega jumal. *) Eskatoloogiline jumalatõestus ütleb, et kõigi rahvaste juures, kõikides kultuurides ja kõikides religioonides eeldatakse jumala olemasolu ning selline eeldus ei saa olla tekkinud juhuslikult ja sellel peab olema olemas põhjus ehk jumal peab olema olemas, sest teda on ajaloos käsitletud piisavalt palju. *) Moraalne jumalatõestus Immanuel Kant ja skolastikud on väitnud, et inimene leiab oma südametunnistusest teatava moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult peab olema kuskil inimeseväline seaduseandja ning see saab olla ainult jumal ainult eetiline inimene võib olla õnnelik. *) Kiriku seisukoht on see, et jumalat saab tõestada ainult usu läbi ehk siis kui sa usud seda. Augustinus * Augustinus (354-430) keskaja ja kristlikumõtlemise üks suurkujus ja origninaalmõtleja.
,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda: Kristlike naabritega Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivne külg: korra taastamine Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: Uskmatutega Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest Võitlus Jumala riigi hüveks, pattude andeksandmine Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 20 Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid jagunesid kahte suunda: esimesed neist pooldasid kristlikku patsifismi, nt
Inimene võib sõtta minna valitsuse korraldusel, sest siis ei põhine tapmine oma enda tungidest lähtuvalt vaid valitseja seadusest. Tapmine oli raske. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal talle on antud voli tappa kurjategijaid nii riigis kui ka riigist väljas. Augustinuse ideestiku kokkuvõte : keskendumine motivatsioonile, tunnetuslikud probleemid. ,,Õiglase sõja" areng keskajal Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid (filosoofilisem suund, skolastikud) Aquino Thomas - õiglase sõja 3 kriteeriumi : õige autoriteet valitseja käsk ; õiglane põhjus õigusrikkumine ; õiglane eesmärk laiemaks eesmärgiks rahu. Põhiline doktriin keskajal. Ristisõdade ideoloogia läks doktriinist mingil määral lahku. Püha sõja doktriin (alternatiivne doktriin) ristisõdade õigustamine, suhtus vägivallasse leebemalt ning ütles , et sõda võib olla positiivne teatud põhjustel (võitlus Jumala hüveks). Autoriteet paavst
Õiglane sõda: · Kristlike naabritega · Vägivald halb, ent teatud tingimustes vajalik · Vägivalla pos külg: korra taastamine · Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Püha sõda: 24 · Uskmatutega · Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest · Võitlus J riigi hüveks, pattude andeksandmine · Kohuseks inimesele kui kristlasele 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Varauusaegsed traditsioonid: neoskolastikud: · Hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures: dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez (1548-1617). Ka protestandid · Toetusid Augustinusele ja Aq. Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene
Asub kohe kritiseerima ka positivistlikke, üldkirjeldavaid teooriaid: kuidas peaks selline teooria olema võimalik, kui nende uurimisese on muutuv? [õiguse käsitlustes lähevad vahel segamini teooria ja metateooria!?] Kui isegi õiguse mõiste ja selle sõna tähendus erinevates keeltes on varieeruv? Finnis lähtub, ehkki mõningase kriitikaga, Aristotelese “spekulatiivse mõistuse” (Aristotelesel theoretike, kuid skolastikud tõlkisid selle ‘spekulatiivseks’) ja “praktilise mõistuse” vaheteost (nimetades seda tõendiks, et ka antiikajal saadi aru “oleva” ja “olemapidava” eristamisest). (Teisal nimetab F. “spekulatiivseks” teadmist, mis on hüve iseeneses, erinevalt instrumentaalsest teadmisest.) “By 'practical', here as throughout this book, I do not mean 'workable' as opposed to unworkable, efficient as opposed to inefficient; I mean 'with a view to decision and action'. Practical
Õiglane sõda on kristlaste vahel vägivald kristlaste vahel on halb, kuid vahel vajalik korra taastamiseks. Õiglases sõjas osalemine on kohustuslik inimesele kui alamale, vasallile ja patrioodile. Püha sõda on vägivalla mõistes neutraalne (moraalne hinnang sõdimisele tuleneb kavatsustest). Sõditakse uskmatutega jumala ja tema riigi nimel. Pühas sõjas osalemine on kristlase kohustus, millega saab patud andeks. 5. 16.saj skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: sõjakeskmes oli individuaalne patt. Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanistid, Erasmus: kristlik patsifism - sõda on loomalik, halb, mittekristlik, aga türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
· Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist "Õiglase sõja" doktriini areng keskajal · Teemaga tegelesid kanonistid (kirikuõiguse spetsialistid) ja teoloogid (skolastikud) · Teoloog Aquino Thomase (c 12251274) "Summa theologiae" 2ae 2ae quaestio 40 "De bello". Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs · Selleks, et sõda oleks õiglane, peavad olema täidetud 3 kriteeriumi: · Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk · Õiglane põhjus (iusta causa). Peab olema toimunud õigusrikkumine · Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu
Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid. Bertrand Russell (1872-1970)
asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen
Tervikuna positiivne: võitlus J riigi hüveks Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki Kaasneb pattude andeksandmine (loomuseisundis) Kohuseks inimesele kui kristlasele Hugo Grotius (1583-1645) Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Hugo Grotius õiglasest sõjast Dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteemi (1548-1617). Ka protestandid. alus Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele Skeptik Carneades: õiglus = kasulikkus
· Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. Augustinuse tüüpi sõjas pidi oma ihasid ja tunge kontrollima, et mitte pattu langeda, kuid pühas sõjas osaledes avanes võimalus isegi oma varasemaid patte lunastada. Sarnasus on see, et ka pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase õiglase sõja kriteeriumid. 54. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud (eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide ordu liikmed, ka protestanti) toetusid Augustinuse doktriinile (sellele ,kuidas A.Thomas seda esitas). Keskmeks oli küsimus, kuidas sõdida patuta? Nad leidsid, et kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu (ehk kui on toime pandud rikkumine) on lubamatu
(lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis
annaabi.ee 
