Varakeskaeg,Kõrgkeskaeg,Hiliskeskaeg. (1)

1.Kirjelda islamiusu kujunemist.
VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse „islam“.
2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut.
Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad . Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse. Sissetung Galliasse edu ei toonud , kuid araablased said Vahemere suuremad saared. Põhja pool langes võimu alla osa Kaukaasiast , idas vallutasid nad Kesk- Aasia ja tungisid Indiasse .
3.Nimeta islamiusu põhiseisukohad.
1.Usutunnistus – pole teisi jumalaid ja Muhamed on Allahi prohvet . 2. Palvus – tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas. 3. Almus – rahaline annetus , millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid. 4.Paast – keeld süüa ja juua aasta 9. kuul, so ramadaanil, et mitte unustada puudustkannatajaid. 5.Palverännak Mekasse – moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul.
4.Milles seisnes islamiusu panus maailma ajalukku?
Araabia keel levis ka kultuurkeelena, samuti võimaldas see õpetlastel Kesk-Aasiast Gibraltarini teineteist mõista ja omavahel suhelda. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteem – nn. Araabia numbrid – ja arv 0, samuti malemäng.
5.Kirjelda mongolite vallutusi.
Esmalt tabas mongolite rünnak Hiinat, millest sai peagi nende suurriigi keskus. Lääne pool rünnati kõige rängemalt islamimaid. Vallutati Kesk-Aasia ja rüüstati Iraani ning Kaukaasiat. Rünnati Vene vürstiriike, alistati need ja jõuti Kesk-Euroopasse ning Vahemereni. Veel vallutati Bagdadi ja Damaskus ja alistati suur osa islamimaadest.
6.Kuidas leidis lõpu Bütsantsi keisririik?
1453. aastal piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna.
7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik?
XV sajand – XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia.
8.Iseloomusta Frangi riiki.
Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers ’ lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks.
9.Iseloomusta feodaalkorda.
Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus . Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama.
10.Kuidas kujunes pärisorjus?
Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks.
11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas?
9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud.
12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused).
Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul ( 1096 –1291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa e. Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid . Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga . Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust.
13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal.
Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia . Inglismaa – Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal – Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament . Kujunes tsentraliseeritud monarhia.
14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid?
Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna „parlament“ pärineb Inglismaalt aastast 1236 .
15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda?
Toimus aastatel 1337 – 1453. Sõda oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.
16.Iseloomusta rüütlikultuuri.
Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, kõrgaeg oli 12. Sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütel oli laskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
17.Iseloomusta talupoegade ja maaisanda vastastikust sõltuvust.
Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid ise oma toodangu linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks.
18.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa peamisi arengujooni hiliskeskajal.
Inglismaa – Võimule sai Tudorite dünastia, majanduslik areng oli kiire ning kuningavõim tugev. Prantsusmaa – tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik – killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa – Moskva vürstiriik tugevnes , vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli . Moskva suurvürstiriik koos liitlastega võitis mongoleid, kuid mongoli-tatari ike jäi püsima. Suurvürst Ivan III liitid Novgorodi ja Pihkvamaa.
19.Nimeta katoliku kiriku õpetusele iseloomulikke jooni.
Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu.
20. Iseloomusta ordude ja kloostrite tegevust kõrg- ja hiliskeskajal.
Kõrgkeskajal hakkasid tekkima reformid . Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu.
21.Millega oli põhjendatud ja kuidas avaldus pühakute kultus keskajal?
Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus, kui ka pärast surma, mil võis loota , et nad aitavad pääseda taevariiki.Kõrgkeskajal võtsid paavstid seni suhteliselt vaba pühakuks kuulutamise kindlamalt enda kätte. Kuid rahva hulgas austati pühakutena ka neid, keda kirik polnud kanoniseerinud.
22.Iseloomusta keskaegse ülikooli ülesehitust ja õppetööd.
Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid, üliõpilased olid aga õpipoiste või sellide seisuses. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles.
23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus?
Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul umbusklikult, kuid järgmisel sajandil kuulutati ta pühakuks ning tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
24.Milline oli keskaegsete õpetlaste ettekujutus maailmaruumist?
Keskaegsete õpetlaste ettekujutus põhines peamiselt Ptolemaiose teostel . Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis .