ajalugu - ülikoolid ja teadus (0)

Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, 
kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja 
prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja  vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass 
kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti  hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele 
õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim  suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik 
omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas 
vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes 
kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti 
kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina 
keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, 
õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja 
moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide 
tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid 
oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes
asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja 
paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias. 3.Milline konflikt hariduses põhjustas ülikoolide tekkimise? Eelnevalt lahenda 


ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. 12. 
sajandi alguses hakati aga paljudele vanadele probleemidele lähenema uue tarmuga 
ning see kuulutas vaimse revolutsiooni algust. Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes 
Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige
tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest 
majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid 
ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – 
tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. 
See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi 
ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid 
õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis 
korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja 


teaduskonda. Alusõpet anti vabade kunstide teaduskonnas. Seejärel võisid tudengid 
õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina 
keeles. Ka ülikoolide õppejõudude seas olid ülekaalus vaimulikud. Nende seas paistsid 
eriti silma frantsisklaste ja dominiiklaste ordude liikmed. 4. Loe allikat Abelardi teosest ja mõtiskle, mida tuli keskajal hariduse saamiseks 
teha? Inimene pidi olema valmis ringi rändamiseks ning pidi tahtma minna sinna, kus inimestel
oli hariduse vastu sarnased huvid nagu oli sellel, kes haridust tahtis.  See vajas raha ning aega seega selle tõttu pidid inimesed ütlema ära enda kõrgete 
postitsioonidega kaasnevatest kohustustest tollases ühiskonnas. 5. Kas allikatekst "Miks on vabad kunstid vabad?" kehtib ka tänapäeval? Meil on ka tänapäeval kõrgelt hinnatud mõistuslik hing ja intellektid, kuid nüüd ei saa 
kunstnikud maksuvabastust. Ma ei ütleks, et tänapäeval vabastab kunst inimese 
vigadest jne, sest seda aitab teha psühhoteraapia, kuid kõik on kõigile erinev. 6. Vaatle joonistust seitsmest vabast kunstist. Milliseid mõtteid ja küsimusi see 
tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik 
kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, 
kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise 
viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, 
mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö 
loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks 
said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku 
mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti 
religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid 
küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus 
kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury 
Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte 
mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas 


suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale 
tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski 
mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus 
munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja 
dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva 
keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.–
13. sajandil toimunud arenguga nii kiiresti kohaneda. Skolastikal oli algul palju vaenlasi 
just tsistertslaste seas. 8. Vaatle maali Aquino Thomasest ja teksti abil "A.T. triumf " leia maalil kujutatud 
tegelased.  Keskel troonib filosoofia, hoides teksti „Kogu tarkus tuleb Jumalalt, üksnes targad 
võivad teha, mida nad tahavad”. Allpool istuvad Sokrates ja Platon. Nende ümber 
seisavad seitse vaba kunsti, mis olid juba antiikajast pärineva skeemi alusel keskaegse 
koolihariduse aluseks: a) grammatika, b) dialektika ehk loogika ja c) retoorika (triivium 
ehk algaste) d) ritmeetika, e) geomeetria, f) muusika, g) astronoomia (kvadriivium ehk 
kõrgem aste). Evangelistid leia internetist maalil kujutatud sümbolite abil (Markus -lõvi) jne. Markus – lõvi, Johannes – kotkas, Matteus – ingel ja Luukas – härg.  Mida tähendab hereetiku raamat? Hereetik tähendab ketserit (hereesia pooldaja). Hereetiku raamat tähendab 
nominalistide raamatuid. (Nominalism vool keskaegses Lääne-Euroopa skolastilises 
filosoofias, mille äärmuslik tiib eitas üldse reaalsust, pidades üldmõisteid ainult 
nimedeks, millel tegelikkuses vastet ei ole) 9. Loe õpikust lk. 186-187 teaduse arengu kohta ja iseloomusta arengut 
astronoomias ja kartograafias Õpetati Ptolemaiose teoste mõtteid - Maa on kerakujuline ja asub universumi 
keskpunktis; kõik tiirlevad Maa ümber. Usuti, et jumal oli kõik (sfäärid jms) liikuma 
pannud. Kõige selle taga on kuplikujuline jumalikku muusikat täis taevas. Lihtinimesed 
uskusid seda, mida nägid - maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Kirik uskus astoroloogiasse. Kiriku vastuolust hoolimata usuti ennustamisse. Teati kolme maailmajagu - Euroopa, Aasia ja Aafrika. Jeruusalemm oli selle keskel. Al-


Idris valmistas maailmakaardi (graveeris hõbekettale), kuid ta uskus, et maailm on 
kettakujuline. Tema kaardil oli põhi all ja lõuna peal.