Keskaja ülikoolid ja skolastika (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg.

Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja

Ajalugu

6

doc

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. ­ Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj ­ Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks ­ usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.

Ajalugu

5

docx

ajalugu - ülikoolid ja teadus

suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid

11.klassi ajalugu

7

docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2

Ajalugu

14

docx

Elust keskaajal

Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed  Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli

Ajalugu

5

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg o 1456.a Piibel-igal lehel tekst kahes virus, kummaski 42 rida, esimene trükitud raamat Euroopas o Hakati trükkima ka paberraha ja mängukaarte o 1599.a koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri ­raamatud, mis tundusid katolikule kirikule kardetavad o Keskaja teadsuliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci(maalikunst ja skulptuur), arhitekt, insener,leiutaja ja loodusuurija o Vinci projekteeris helikopteri, autu jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi, tundis huvi geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid ­ õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid ­ käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid ­ põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid: · Arenesid välja linnakoolidest XI ­ XIII sajandil, esmalt Itaalias. · Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil ­ Viini ülikool (1363). · Skandinaavias ­ Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus:

Ajalugu

50

doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad ­ linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad. Retki korraldati kas üksikute laevadega või laevastikuga. Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)