Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis. Vajadus selle järele polnud vaid Ameerikas. Ta uuris väga tähelepanelikult saksafilosoofiat. Filosoofia kategooriad: Kategooriaid võetakse laest nad on lihtsalt olemas. · kvaliteet · kvantiteet Peirce uus loogika on semiootika selle abil saab ehitada ükskõik millist teadmist. Peirce' kategooriad · Esimene on positiivne kvalitatiivne võimalus, iseeneses mitte mindagi enamat. See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole. teine - teisesus
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,
Kõlbelisi omadused Zeusile, kes oli tõsine naiste lappaja, ta moondas end kotkaks, et siis naised kinni võtta ja nad saarele viia, kuid samas oli ta väga armukade oma naise Hera suhtes. Filosoofia mõtlemise juures on ka teine tunnusjoon- LOOGILISUS. On olemas ka teadusena loogika- selle teaduse objektiks on mõtlemine. Rajajaks on Aristotele, kes rõhutas, et tegemist on süllogistikaga ehk järeldusõpetusega. Loogika on välja kujunenud filosoofiast. Loogiline mõtlemine tähendab, et see on suunatud tõsikindlatele teadmistele, et saada teada, kuidas asjad tegelikult on, seda iseloomustab üldistatavus, sest filosoofia keskendub terviklikkusele, sest eesmärgiks on saada teadmisi terviku kohta, sest see eeldab teatud üldistamist. Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikult üldise suunas, üksiknähtustel e faktide baasil saada teada üldisest e tervikust.
Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimastel aastatel suhted halvenesid Aleksandiga. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana kummardamast. Pärast Aleksandri surma (323 eKr) Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid haigestub ja sureb. Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus. Kategooriad maailma kirjeldamiseks: 1)substants- asi mis on millegi all; 2) kvaliteet; 3)relatsioon; 4)ajapunkt; 5)koht; 6)habitus (välislaad,vorm); 7)asend; 8)tegu; 9)kannatus; 10) tõeliselt ''olev''. Loogika 2: Süllogistika : väide, alamväide, järeldus. NT: Kõik inimesed on surelikud. Aristoteles on inimene. Järelikult on A surelik. Metafüüsika 1. ''Esimene filosoofia'', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
annaabi.ee 
50 punkti
~ 30 lehte
332 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid