ennekõike Oli üsna tuntud Austrias, kuulus Viini loogilisse ringi (oli seal 1 tähtsamaid) Occam keskaja 1 olulisimaid filosoofe, Thomase opponent (universaalne teooria) Carnapi olulisim raamat meie jaoks "Meaning and nesseserity" 1947 Alfred Tarski (1901-1983) Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole The concept of truth in formalized languages (1933) Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused "Snow is white" is true if and only if snow is white Tähendus ja tõde tõlkes "Snow is white" "lumi on valge" mõnes keeles lume kohta 1 sõna, mõnes teises keeles täiesti erinevad (lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat
teistes keeltes, kuid vahendid on erinevad. Nt vene keeles kõikidel sõnadel/asjadel on sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi. Venelased nt ei saa mittenäha asjade sugu rahvaluules kaseke(naissoost) = noor neiu, sest selles kasekeses ka nii õrnus kui ka naiselikkus. Tamm vs kask - tamm mehelikkus, kask naiselikkus grammatika on tähtsam kui leksikoloogia. Semantika ja grammatika keele redundantsus (keeleliialdus). · Leonhard Bloomfield (1887-1949) Andis Ameerika keeleteadusele ,,meetodi". Ta teadis väga palju keeli, kuid teda huvitasid peale indiaanikeelte ka vaikse ookeani saarte elanike keeled. Ta lõi tagalogi grammatika (filipiinide keel). Ta põhiteos on ,,Language" (1933). Tema keeleanalüüsi metoodika erineb oluliselt Euroopa
Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce o Süntaktika SÜNTAKTIKA o o Küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. o o Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. o
Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale. o Semantika käsitleb märkide tähendust. Kasutame märke, kuna nad midagi tähendavad, mitte ilu pärast. Mingi asi on mõttekas või mõttetu. o Pragmaatika märgi kasutamine. Mingi asi on edukas või edutu. Kõige nõrgemad on pragmaatika reeglid. Siin on samuti tegu peirciliku triaadiga. F. de Saussure (1857-1913) Teda loetakse keeleteaduse rajajaks. Ta isa oli entomoloog (putukateadlane). Oli noorena andekas, lõpetas ülikooli Genfis, kirjutas
Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud
Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid) SÜNTAKTIKA Süntaktika on märgisüsteemi täielik kirjeldus. See lubab meil moodustada õigeid märgisüsteeme ja eristada õigeid moodustisi valedest. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. See on kolmest aspektist kõige formaalsem ja kõige lihtsamate reeglitega, mis kõik on kohustuslikud
Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda ,,palun" ntks vabandage, ega te ei saa mulle ulatada soola? · Pragmaatika III semiootiline hermeneutika süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid(peamiselt matemaatilised) · semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond. Tegeleb tähendusega seob märgid tähendusega · 1. valdkond on sisemine e nõrk semantika formaalne süsteem, mis käsitleb tähendusi kui struktuure ja see nõrk semantika on tegelt väga tugev vahend võime asju seletada keeltest mitte väljudes (loome sünonüüme või tõlgime asju teise keelde · 2. tugev semantika see on keelte tegelikkus.
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, t
Kõik kommentaarid