Keskaja kultuur (6)

2
Keskaja kultuur

• Keskaja teaduse arengu põhijooni:
  
  • Koos Suure rahvasterändega alanud Lääne- Rooma riigi allakäiguga hakkas järsult alla käima ka kultuur- kultuurikeskusteks olnud linnad rüüstati, koolid lõpetasid oma tegevuse, kirjaoskuses toimus totaalne allakäik jne.
    
  • NB! Varakeskaegses ühiskonnas oli kirik kultuuri kandjaks , antiikkultuuri pärandi ja kirjaoskuse säilitajaks. Vaimulikku seisusesse tagas võimaluse tegeleda hariduse ja teadusega.
    
  • Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega. Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.).
    
• Keskaegne kooliharidus:
  
  • Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid asusid peamiselt kloostrite ja kirikute juures, õpetajateks / õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile.
    
  • Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles.
    
  • Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks:
    

grammatika (kirjutamine)
retoorika (kõnkunst)
dialektika (vaidluskunst)
geomeetria
aritmeetika
astronoomia
muusika

• Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid).
  
• Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas .
  
• Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis.
  
• Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas.
  
• Trükikunst:
  
  • Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli.
    
  • Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem paljundati käsitsi kloostrites) odavnema ja need muutusid üha suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema leviku ja aitas kaasa teaduse arengule.
    
• Keskaegne arhitektuur :
  

NB! Keskaegne ehituskunst pööras kõige suuremat tähelepanu sakraalehituste (kirikute ja kloostrite) rajamisele, mis pidid lihtsurelikule Jumala ja kiriku tähtsust ja olulisust. Enim pöörati tähelepanu piiskopkondade peakirikute- katedraalide rajamisele, millele ehitati tavaliselt kaks suurt läänetorni (Itaalia eripära- kirikust eemal asuv kellatorn , tuntuim Pisa torn) ja rohkelt kaunistatud portaal (id)- uksed.
Valdavates keskaja ehitusstiilideks olid romaani ja gooti stiilid, millele omased tunnused olid:
Romaani stiil
Gooti stiil

• ümarkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid
  
• suhteliselt lihtsad ja väheste kaunistustega
  
• raskepärasus ja massiivsus, paksud seinad ja jämedad sambad, aknaavad väikesed
  
• oli valitsevaks ehitusstiiliks 10-13.sajandini.
  
• tuntumad stiilinäited Cluny kloostrikirik ja Mainzi ning Wormsi katedraalid
  

• teravkaartega ukse- ja aknaavad ning võlvid
  
• kaunitatud rohkete vitraazide ja skulpturide või reljeefidega
  
• hooned õhulisemad ja kõrgemad, mis saavutati tugikaarte ja tugipiilarite kasutamisega
  
• tuli kasutusele 12.saj. Prantsusmaal, valitsevaks ehitusstiliks 13-16.sajandil.
  
• tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni katedraalid