Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Kellest koosnesid ja millega tegelesid?
  • Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega?
  • Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel?
  • Mis aastal ja milleni erinevused viisid?
  • Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu?
  • Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest?
  • Mille poolest nad üksteisest erinesid?
  • Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest?
  • Miks võitles katoliku kirik ketseritega?
  • Milliste vahenditega ketserluse vastu võideldi?
  • Millised ametialase hariduse etapid tuli läbida käsitöömeistriks saamiseks?
  • Miks hakati keskajal linnades koole rajama?
  • Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks?
  • Millel põhines skolastikateadus?
  • Kelle seisukohtadele toetuti?
  • Kes olid ja millega läksid ajalukku?
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur
Kellest koosnesid ja millega tegelesid?
Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord
Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle
Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll
Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet.
1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid.
Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte.
2)Arenes toodang. Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Riideid valmistati linast ja villast.
Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda.
Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine , viimne võidmine, kiriklik laulatus , vaimulike ametisse pühitsemine
Ei saanud olla kohustuslik: armulaud, sest see oli osasaamine Kristuse ihust ja verest ( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga.
Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes.
1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused
2) paiknemine soodsas kauplemiskohas
3)elanikkonna arv pisut suurem
4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna
Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid?
Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe )
1) roomakatolik kirik : katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk
2) paavst patriarh
Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu?
Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest.
Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid?
Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele.
1) frantsisklased -pruunikas/hall kuub , tekkisid koolid
2) dominiiklased -must kuub, tekkisid kloostrikoolid
Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid?
Ketserid panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda.Ketserid arvasid, et maailma ei loonud Jumal üksi, vaid koos saatanaga .Ketserid ei tunnistanud Jeesuse Kristuse sündimist inimesena .Eesmärk: hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa.
Miks võitles katoliku kirik ketseritega? Milliste vahenditega ketserluse vastu võideldi? Too kaks näidet.
Tekitas suurt muret ja õõnestas kiriku autoriteeti.
1) inkvisitsioon
2)albilaste sõjad
Millised ametialase hariduse etapid tuli läbida käsitöömeistriks saamiseks? Iseloomusta neid lühidalt.
1)õpipoiss  osales abitöödel,vanem maksis õpetuse ja riietuse eest,süüa sai meistrilt
2)sell  tööpäev 14-16 tundi,selleks saadi tseremooniaga mille osaks oli jooming
3)meister  pidi tegema meistritöö e. šedöövri, tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus
Miks hakati keskajal linnades koole rajama? Too näiteid erinevatest linnakooli tüüpidest.
Toomkool  põhikool  ameti - ehk abakusekool  ülikool
Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe.
Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli.
Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool
Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda .
Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond
Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti.
Alamaste: grammatika, retoorika , dialektika
Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika
Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet.
1)7 vabakunsti süsteem on tänaseks kadunud, õppetöö ladina keeles ei ole praegu kohustuslik
2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid
Millel põhines skolastikateadus?
Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil.
Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti?
Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit - Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika-alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid)
Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele.
Seleta mõisted. Pärispatt- kristliku õpetuse järgi inimese kaasasündinud patustus, selle põhjuseks loetakse esimeste inimeste(Aadama ja Eeva ) pattulangemist

viimne kohtupäev- aeg, enne Jumala riigi teket, mil Jumal mõistab kohut kõigi hingede üle viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu.

Puhastustuli - arvati et inimese hing ei lähe pärast surma põrgusse ega ka taevasse , vaid jääb puhastustulle, kus tuleb olla piineldes viimse kohtupäevani ning seal piineldes suudab inimene oma patud lunastada ja viimsel kohtupäeval mõistab Jumal nad õigeks.


Kardinal- vaimulik, 11. saj. alates valiti paavst kardinalide seast
Kuuria-paavsti õukond
Legaat - paavsti volitatud esindaja
Bulla - dokument paavsti ametlike seisukohtadega
Kirikukogu-eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu
Kümnis- maks, mida maksti kirikule, moodustas umbes ühe kümnendiku inimese sissetulekust
Reliikvia - pühakutega seostuv ese
Inkvisitsioon- ketseritega võitlev kohus, kus selgitati välja ketserid ja mõisteti nende üle kohut
Rektor- ülikooli juht
Dekaan- mingi teaduskonna juht
Dispuut- väitlus
Müsteerium- keskaegne Piibli- teemaline näidend
Märter- usuliste veendumuste pärast kannatanu
Püha Kolmainsus- mõte, mille kohaselt Jumal eksisteerib igavikuliselt kolmes isikus ( Isas , Pojas ja Pühas Vaimus )
Linnaõigus-seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas
Hansa liit- XII saj-l tekkinud kaupmeeste liit. Algselt Saksa kaupmeeste ühendus, XIV saj-st kaubalinnade liit
Paast - usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine
Vastlakarneval- üritus, mis tähistas paastu algust. Karnevalil joodi ja söödi ohtrasti ning tantsud ja laulud olid ülemeelikud
Fablioo-värsivormiline lühilugu
Trubaduur - FRAs kasutatud nimi poeetidele ja laulikutele
Püha haud- Kristuse haud
Püha Maa- Iisrael
Parlament - riigi kõrgeim seadusandlik kogu
Generaalstaadid - seisuslik esinduskogu FRAs
Pärusvaldus-valdus, mida on pärandatud

Bilda - Vastukaalukatapult


Turniir - sõjamängud, milles osalesid rüütlid(alguses peeti väikseid lahinguid pisikeste sõjasalkade vahel, kuid ohvreid oli liiga palju, hiljem mindi üle kahevõitlusele)
Kangelaseepos - rüütlikirjanduse žanr, mille teemadeks olid mütoloogilised ja reaalsed ajaloosündmused
Rüütliromaan- rüütlikirjanduse žanr, teemad tulid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegsete ettekujutuste järgi
Kolmeväljasüsteem- põlluharimissüsteem,kus põllu üks osa oli kesa , teised kaks osa olid suvi ja taliviljadele
Teotöö- talupoja töökohustus mõisa jaoks
Rüütel- sõjameheseisuse tähtsaim osaline, raskeratsaväelane. Rüütlitel oli oma eetika ja rüütlikssaamise viis
Kes olid ja millega läksid ajalukku?
Otto I- lasi end Roomas paavsti keisriks kroonida, taastades Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Püha- Rooma riigile
Heinrich IV- Saksa-Rooma keiser, kes läks tülli paavstiga, mille tõttu kannatas tema riik kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust
Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks
William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule
Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla.
Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti
Aquino Thomas - teoloog ja skolastik , kirjutas raamatu “ Summa Theologiae”, seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
Roger Bacon - oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil,
Jeanne d´Arc- talutüdruk, kes määrati FRA vägede eesotsa aidates prantslasi Saja-aastases sõjas, hiljem hukati tuleriidal ketserluse eest
Louis XI- võitis Burgundia hertsogi ja ühendas FRA
Henry VII Tudor - allutas ENG täielikult endale lõpetades Rooside sõja
Batu -khaan- vallutas Kiievi, mille tulemusel Vene vürstiriigid langesid mongolite võimu alla
Jan Hus- Tšehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor , oli vastu paavsti ilmalikule võimule, kritiseeris tugevalt katoliku kirikut, mille tulemusel katolik kirik ta ketseriks nimetas ja sisi hukkas.
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur #1 Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur #2 Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur #3 Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SaNNu92 Õppematerjali autor
10 klassi ajalugu Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur.
Sisaltab Mõisteid Ja Keskajal Tähtsaid Tegelasi.

Sarnased õppematerjalid

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg-2 osa
32
pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid ­ kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit ­ germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi

Ajalugu
Euroopa hiliskeskajal
2
doc

Euroopa hiliskeskajal

Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti

Ajalugu
Ristiusk ja kirik-ajalugu
5
docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

germaanlaste seas. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said varakeskaegse kultuuri silmapaistvamaid keskused Lääne-Euroopas. Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsest ning keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks lõimida- kujunes keldi kirjakeel. Beda Venerabilis. (munk ja apt) Dionysius Exiguus- 525.aastal arvestas välja Jeesuse sünniaja, kuigi eksis sellega, kuna Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr. Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal. Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit.

Usund
Usk-Suur kirikulõhe ja Vaimulikud ordud
2
doc

Usk, Suur kirikulõhe ja Vaimulikud ordud

USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma poja Jeesuse Kristuse inimesen

Ajalugu
Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a. Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. b. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: · Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad ­ Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad: · Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. · Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. · Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. b. Linnamüür: · Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. · Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö
6
rtf

Ajaloo kontrolltöö

FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJA

Ajalugu
Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal
7
docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu

Ajalugu
Kõrg- ja hiliskeskaeg
7
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg ­ ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kas

Ajalugu




Kommentaarid (4)

baahhh profiilipilt
baahhh: täitsa ok

küsimuste-vastuste vormis
18:21 28-02-2010
merli1991 profiilipilt
merli1991: Väga hea ! :)
14:12 02-04-2009
kr2w profiilipilt
kr2w: väga hea
14:56 02-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun