Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
323 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katikuus6
Õppematerjali autor
.) on tuvastatud faktilise koosseisu ning võimalikult õigusselgeks tõlgendatud õigusnormi alusel argumenteeritud õigusliku otsustuse langetamine ja selle sidumine õigusliku tagajärjega. Õigusliku otsustuse tegemisel on reeglina peetud silmas õiguslikku otsustust süllogismina. Süllogistlik otsustus on väljendatav tuntud loogilise Barbara- figuuri abil: Süllogismi lahendamise kaudu leiab aset teo faktilise subsumptsioon abstraktsele koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta
omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus. Kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli öösel laulnud. • Õigusteadus e. juristide arvamus (teatud perioodil). Algus Vanas Roomas, kus 5-le juristile anti õigus konkreetsetes asjades anda kohtule kohustuslikku konsultatsiooni. • Leping. Kahe või enama poole vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused.
1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4. Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus
veel eriliselt raskendatud mingi kõikehõlmava ja ühtse ajamõiste loomine. Õigusteadlase jaoks on olevik hetkel kehtiv õigus, minevik kehtinud õigus ja tulevik kehtimahakkav õigus. Teatud juhtudel tuleb olevikus kasutada ka minevikku, nn relatiivne olevik (kuriteole kohaldatakse teo toimepanemise ajahetkel kehtinud õigust). 1.4.3. Õigus ja ruum Õiguslikku ruumi tuleks vaadelda kui ühelt poolt kui millegagi täidetud ja teisalt kui piiritletud nähtust. Kõige laiemalt tuleks õiguslik ruum piiritleda kui inimese eluruum s.o maapind, maapõue osa, milleni ulatub tema huvi ja tegutsemisvõimalused, atmosfäär ja maailmaruum samuti selle kauguseni, milliseni tal on huvi ja võimalusi seda ekspluateerida. Siit ilmneb, et ruumimõõde avardub pidevalt, sest võimaluste kasvades kasvab ka ruumi kasutamise huvi nii maapõue sügavusse kui maailmaruumi avarusse (kui veel 50 aasta eest oli mõttetu rääkida
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile
õiguses. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide) Rahvas füüsilistest isikutest ühisuse liikmed (nt. Nottebohmi kaasus Kas Saksa või Lictensteini kodanik?) Suveräänne võim suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu. Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus. 2. Riik kui juriidiline isik see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus. Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus.
3. Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava). 3.2 Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama. 3.3 Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil). 3.4 Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus. 3.5 Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid