esitatakse ideoloogia, isa on jumal. Teda hakatakse kummardama. Süütunne pidevalt toidab religiooni. Kõikvõimsuse kuvand projekteeritakse ühiskondlikul tasandil. S. Freud - maagiline hüpotees aluseks on hirm ja kindlusetuse tunne, religioon on tekkinud, et rahuldada kindlustunnet, et luua kindlust, tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski. - Totemistlik hüpotees oluline on grupimõõde. Üleloomulikud esivanemad, tootemid. Inimesed on tootemi välja mõelnud, seda esivanemat on vaja, et tekitada inimestevahelisi sidemeid. Tootem loob religioosse grupi. Inimene ei taha üksi olla ja religioon loob sotsiaalseid sidemeid. Emil Durkheim
Maagiline hüpotees – Malinowski. Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides). Totemistlik hüpotees – Durkheim. Tootem – ük mütoloogiline esivanem, suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel . Religioossete kujutelmade vareerumine/miks on religioonidel teatud sarnasused? 1) inimeste kujutlusvõime (võivad seda piirata sarnased probleemid ük-s, sarnane loodus, keskkond)
isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega Osapooled: eestlased, Taani, Rootsi, Venemaa, Liivimaa, Saksamaa
○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid ○ “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja” ● Novellilaadilised muinasjutu ○ inmene, kes tegutseb, on täiesti tavapärane, tavaliselt vaene ○ kasu saamisega seotud lõpp ○ “Kaval-Ants” 10
Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid. Animism usk loodusobjektide, olendite ja esemete individuaalhingedesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. 6. Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulik väge. Loodetakse teatud talituste ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Totemism usk sellesse, et suguvõsa müütiliseks esivanemaks on olnud kindel loom, harva ka taim või loodusnähtus. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine. Neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma, mis toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi. Arvatavasti ajendas seda surnute kartus. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus?
Inimene on vaid lüli ajaloos, riigis, suguvõsas. Teemad: Kõik tragöödiad, kui ,,Pärslased" välja arvata, on kirjutatud mütoloogilistel süzeedel, ehkki käsitletavad probleemid on kaasaegsed: kui palju inimese elus sõltub tema tahtest, kui palju jumalaist? (ettemääratuse ja teadliku valiku vahekord); milline on rahva ja võimu, riigi ja sugukonna vahekord? Võtted ja kangelased: A kasutab teoseis üleloomulikke kujusid, nähtusi varjud, unenäod --, kuid kujutab inimsaatust ja kannatusi. Tema kangelased on lihtsad, üldistatud, võimsad. Inimese käitumist põhjendab kõrgemate jõudude mõjuga, inimene on sageli jumalate kokkupõrke objekt. Konflikt oli A arvates tragöödias paratamatu. Struktuur: Tragöödia koondub ühe situatsiooni või sündmuse ümber, mis peab vaatajat vapustama (katarsis). Keel:
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt
äravalitud rahvale. 5. Kristlus on vastuolus judaistliku teoloogiaga. a) Kristlaste Jumal on jagatud kolmeks, mis on juutide silmis ebajumala tähenduses. 5Ms 6:4 ütleb: "Kuule Iisrael, Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus!" b) Inimene Jumal. Kristlased usuvad, et jeesus on Jumal, kuna ta on enese kohta öelnud: "Mina ja Isa oleme üks!" (Jh 10:30). Judaism kinnitab, et Messias sünnib inimesest vanematest. Ta ei ole pooljumal ega evi üleloomulikke võimeid. 34 6. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaism ja Kristlus on mõlemad messialikud religioonid. Kristluse põhijooned: 1
kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele."Religioon on eraldiseisvatele ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda...kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad." Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja
Nad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mõtte. Siingi püüab Kurat kasutada oma eesmärgi saavutamiseks inimeste nõrku külgi ja pahesid (nagu rahaahnus ja joomine), kuid Fausti puhul need lõpuks ikkagi ei mõju. Nende kahe teose Kuradid on küllaltki erinevad, kuid siiski leidub neis ka sarnaseid jooni. Neid ühendab see, et nad on inimestest peajagu üle ja neil on võime korda saata üleloomulikke asju. Üksteisele lähemale toovad neid ka ammutuntud sümbolid, mida mõlemad autorid on kasutanud: näiteks must habe ja puudel. Mõlemad tunnevad hästi ka inimesi ja nende nõrkusi ja oskavad neid ära kasutada. Värvikam ja meeldejäävam on professor Wolandi tegelaskuju, millest õhkub salapära ja võiks öelda isegi, et midagi aristokraatlikku. Tunda on tema väärikas üleolek kõigist teistest ja jääb mulje, et tema võimuses on kõik
suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2]. Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ning käed nii pikad ja jämedad kui palgid. Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas[3]. Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad
Oma väitekirjas rõhutas Marx, et kõik jumala olemasolu tõestused on tühi tautoloogia. Tõelise teaduse, religioonist vabanemisele kaasaaitava teaduse ülesanne ei piirdu usudogmade kummutamisega, vaid ta peab seletama ka reigiooni olemust tekkimist ja levimist. Marx tegi järelduse, et usk jumalatesse peegeldab inimteadvuse arenemise esimest astet, mõtlemise primitiivset taset, mis ei suuda ümbritsevate nähtuste maailma veel mõista või seda seletada ja mis omistab sellele maailma üleloomulikke, irratsionaalseid omadusi. Väitekirja kaitsmine Berliini ülikoolis oli sel aja üsna keeruline ja seotud märkimisväärsete materiaalsete kulutustega. Seetõttu otsustas Marx oma väitekirja saata hoopis Jena ülikoolile. 15. aprilli. 1841 sai ta filosoofiadoktori diplomi. ( Sealsamas: 31) Doktoriväitekiri kujutas endast väga tähtsat etappi Marxi ideelises arengus. Vaatamata sellele, et Marx selles üldiselt vee idealistiks, heegellaseks jäi, esitas ta ilmselt
(vihmatants vähendab inimeses stressi ajutiselt vähemalt, isegi kui vihma ei tule). Marx ideoloogia ja religioon- ideoloogia ka usk, mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse mis annavad näiteks mõnele kristlus või Judaism. See ei viita jumalikele jõududele kuid sisaldab kõiki ususüsteemide elemente(käitumisjuhised, ajaloo seletus marksistlik ideoloogia ) Religioon on uskumus, et jumalik jõud juhib inimese saatust. Sakraalne- sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude. Profaanne- on maine, arusaadav ja mõistetav. Maagia- tähendab käitumist, mis on ette nähtud nähtamatute jõudude manipuleerimiseks. Moderniseerumine sugukonnapõhine tootmine on sularahal baseeruva põllumajanduse ja montaaziliinidega, traditsioonilisele võimule esitatakse väljakutseid igal tasandil. Sekulariseerumine- ilmalikustemine e. üleminek traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele ühiskonnale. 19. Moderniseerumine, tehnoloogia ja sotsiaalsed muutused
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia? Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Toteism on usk, et esivanem on loom; harva ka taim või loodusnähtus. (loodusrahvaste uskumus, et ollakse sugulussuhtes mingi tootemiga). 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus. põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine, hävitamine ja säilitamine)
XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu hinge allimast tagasi Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. 3. Vana- Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad Animism- hingeusk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ja iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada Fetisism- objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi. Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos) Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse. Vaarod- pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal Tolerantsus- võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise Totemism- omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena
allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on väitnud, et religioon tekkis läbi maagia, sooviga allutada üleloomulikke jõude oma tahtele. Meie esivanemate juures oli maagia põimunud igapäevastesse toimingutesse. Seetõttu oli vahe maise elu ja maagia vahel praktiliselt olematu. Maagia oli kui elav ja hingav energiavõrk, mis ümbritses igat tegevust.9 Ingvar Luhaäär on sõnanud, et maagia kasutamise motiive on hämmastavalt mitmesuguseid, nii madalamaid kui kõrgemaid. Alates mitmesuguste olmemurede lahendamisest valgustatuks saamiseni.10 Tänapäeval suhtutakse maagiasse mitut moodi
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2. Spirituaalsed vaated kummitustele 9 3. VAIMUDEGA SUHTLEMINE 13 4. INTERVJUU 18 5. KÜSITLUSE ANALÜÜS 22 6. KUMMITUSED TÄNAPÄEVAL 29 6.1. Kummitused tänapäeva populaarkultuuris ...
11.2.1 Mitteisikuline Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud paigad või asjad. Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad jumalused, vaimud, hinged nii inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil kujutletakse üleloomulikke jõude. Jumalused — tavaliselt lihtinimestest kauged võimukad olendid. Jumalad on tähtsai- mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli jääb peajumal inimestele kaugeks (näit Indias Brahma. Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus, Poseidon). Ühis- kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed. Tavaliselt on võimukaim jumalanna viljakuse jumalanna.
sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. 2.1.3. Ravitsemine ja vaimude maailm Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka
hurm kõige suurem." Lisaks köidab ta kõik oma teema lahtised otsad sõlme täiesti ühemõttelisse tabavasse lausesse: ,,Sure, matus!", mille tagaplaanil viirastub ainult 11 ,,surematuse" poolitatud laip. Tegemist on küll isegi liiga lihtsa lahendusega, kuid ta on sürrealistlikus mõttes järjekindel, sest piirdub inimesele tajutava ja inimese loodud maailmaga. Rroosi ülirealism on puhtalt kujutluse vallast ega otsi üleloomulikke õigustusi. (Aspel,1989) Tegelikult oleks ekslik järeldada, et Rroosi Selaviste aforismide kogu on temaatiliselt üles ehitatud. Nad kostavad üksteise vastu ainult laialipillutatult ja niivõrd läbisegi igasse suunda hüplevate mitte-teradega. Teose kompositsioon on atemaatiline just nagu atemaatilises muusikas. ,,R.S. mälestustahvel on mõeldud plaanita plaatinaplaadina", ütleb autorgi. Tal on ka õigus kui väidab, et ,,R.S. imesina paneb inimese inisema", kuna heidutatud lugeja ei saa
üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust meie esivanemate elus näitab seegi, et leivale omistati üleloomulikke omadusi ja seda kasutati isegi nõidumisel. Leivaga oli seotud ka palju uskumusi. Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda, oli see siis aganane või hilisemal ajal juba puhtast rukkijahust küpsetatud. Rukkileib on peaaegu tuhat aastat Eestimaa inimest hällist hauani saatnud. Hoolega jälgis põllumees rukki kasvu, sest rukkipõllult sai alguse igapäevane leib. Leiva kasutuselevõtt tõi kaasa kaks olulist uuendust. Esmalt õpiti valmistama leiba
korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine). Sotsiaalsed faktid - kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. 101. Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus. Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimeseelus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, ristlus, budism, sikhism, hinduism. 102. Mis on religioossus, selle viis tasandit? Selgitus ja näited.
Ilmselgelt oli tegemist erilise lapsega, võib-olla laps-amaaniga. Leitud matuste äärmine vähesus ning mitmete neist juures avalduvad selged kultuslikud märgid sunnib küsima, kes olid need inimesed, kelle matuseid leitakse? Ilmselt on meieni säilinud üksnes väike väljavalitud osa kunagistest surnutest. Nende hulgas on samas nii mehi, naisi kui ka lapsi. Kas võiks oletada, et silmatorkaval ja arheoloogilisi jälgi jätval moel maeti vaid inimesi, kellel arvati olevat üleloomulikke võimeid? 12 Uurijad on üldiselt üksmeeles selles, et püügimajanduslike inimeste vaimumaailma iseloomustasid animism ja totemism, mis mõistagi võisid esineda paljudel eri kujudel. Animism on usk looduse hingestatusse. Totemism on usk inimeste ja loomade vahelisse müütilisse sugulusse. ELU-OLU Kuigi meieni on säilinud vaid väike osa tollastest tööriistadest, lubavad võrlevad uurimused väita, et püügimajanduslike ühiskondade poolt
· kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud Animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus,
Oluline sarnasus on ka see, et juhuslikkkuse (kaleidoskoobi pööramine) ja seaduse (kaleidoskoobi ehituse seadus, mis seab piiranguid) koostöös sündivad mustrid tekitavad mõistuspäraseid mudeleid. Need mustrid on ajutised, kuna iga muster on tema osade kindel suhe ja kuna nende suhete ainus sisu on see muster ise (millele vaatleja silmis ei vasta ükski objekt). Järeldus: totemistlike klassifikatsioonide loogika on võimalik. J 'Metslased' käsitlevad üleloomulikke olendeid enda sugulastena. Neil on intellekt ja emotsioonid. Selline suhtumine on osa normaalsest maailmapildist (seetõttu peavad 'metslased' valgeid ignorantideks). Kaasaegses tsivilisatsioonis kannavad osalt sama suhtumist tsirkuse ja loomaaia töötajad. Selline austamine ja samastamine võib seega rahulikult koos eksisteerida koos rohkem-vähem teadusliku klassifitseerimisega. Ja mitmed erinevad pärismaalased klassifitseerivad taimia ja loomi väga täpselt ja keerukalt.
härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3. Vana-Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Animism: hingeusk, selle uskumuse kohaselt on pea igal objektil hing ja ta omab isiksust, nagu inimene isegi. Järeldati, et inimesel on kaks ego, eksistents jätkub ka pärast surma. Fetisism: objektid, mis võivad olla looduslikud, kunstlikud, usutakse, et nad omavad teadvust, tahet ja üleloomulikke omadusi nn. amuletid. Totemism: omaniku patroon, usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma loomade ja inimeste vahel. Loomadekultus: Kõiki linde ja loomi, putukaid peeti pühaks. Erinevus sellest, et ühed olid pühad ja teisi peeti jumalateks. Ühtesi hoiti teiste poole palvetati. Egiptlased austasid väga jumalaid (üle 700). Jumalad on kesksel kohal ja kõik toimub nende kaudu. Igale valdkonnale oma jumal. Tähtsaim
vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele" Definitsioon: ,,Religioon on eraldiseisvate ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda.. kõiki neid, kes neist ustavalt kinnni peavad" Kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit ühiskonnas: sakraalne- sisaldab pühasid , jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude Profaanne-maine, arusaadav ja mõistetav Weber-huvitas seos ideede ja tegude vahel Vaadelnud islami, budismi, hinduismi, konfutsiaalsuse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist nnab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Weberi arvates hinduism ja budism pööravad ära sellest maailmast ning õhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist, lisaks pärsib
asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust meie esivanemate elus näitab seegi, et leivale omistati üleloomulikke omadusi ja seda kasutati isegi nõidumisel. Leivaga oli seotud ka palju uskumusi. Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda, oli see siis aganane või hilisemal ajal juba puhtast rukkijahust küpsetatud. Rukkileib on peaaegu tuhat aastat Eestimaa inimest hällist hauani saatnud. Hoolega jälgis põllumees rukki kasvu, sest rukkipõllult sai alguse igapäevane leib.[] Leiva kasutuselevõtt tõi kaasa kaks olulist uuendust. Esmalt õpiti valmistama leiba
(magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris. · Totemistlik hüpotees (Durkheim) Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada täiskasvanuks. · E
kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriliselt. Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus.
Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks
välja sotsiaalseid probleeme et need ei sõltu inimesest, vaid on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused. Tema järgi: sisaldas kasvatusteooria sotsiaalseid ja pedagoogilisi ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13
Alltekst teksti peidetud mõte Detail teose osis, mis ilmestab motiivi, nt iseloomustab tegelast või tegevusaega ja kohta. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust; jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks; peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Luulemotiivid on enamasti lüürilised ( lahkumine, üksildus, surm, öö ), draamamotiivid konflikte sisaldavad ( kättemaks, saatuslik eksitus, kadunud poeg ), ballaadimotiivid müstilised ja üleloomulikke elemente sisaldavad ( taaskohtumine varasurnud armsamaga ). Püsi- e kordusmotiivid võivad läbida kogu teost ( nt tapmise motiiv Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" ) või kirjaniku loomingut. Faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus; sündmusi antakse edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Süzee teoseks arendatud faabula, teose aluseks olevatest sündmustest jutustamise järjekord.
Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 101. Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus. Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; Ekskluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 102. Mis on religioossus, selle viis tasandit? Selgitus ja näited.
jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos). Puudus oluline side religiooni ja eetika vahel. Eriline koht ettekujutusel teistpoolsusest (mumifitseerimine, matmisriitus, surnute kultus jne.). Egiptlaste arvates ei tähendanud surm elu lõppu, vaid ohtlikku kriisi ja muutusi, mille õnneliku läbimise järel loodeti jõuda igavesse eksistentsi teispoolsuses
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks.
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
sest ta väidab, et tal pole seda vaja. Ta ei pruugigi ühessegi kuuluda. Kuulumine ilma uskumiseta inimesed, kes peavad oluliseks mingisugusesse organisatsiooni kuulumist, kuid teglikult ei usu. Võivad käia näiteks jõulude ajal kirikus. Seda kohtab Vana-Euroopa kirikutes. Sekulariseerumine traditsioonilise kristluse tagasitõmbumine ja selle mõju vähenemine. Esiteks maagia. Teiseks religioonis inimene ei püüa üleloomulikke jõude endale allutada, vaid nende abiga saavutada kontrolli tegelikkuse üle. Kolmanda astmena teaduse ja tehnika abil inimene püüab iseseisvalt seda saavutada. Läbi aegade on kristlik õpetus muutunud. Küsimus Kristuse olemusest. Dogma (midagi tardunud, jäika ja iginenut tavakeeles) Jeesus on üheaeglaselt tõeline jumal ja tõeline inimene. Kolmainsuse dogma: jumal näitab ennast kolme erineva vormina: isana, pojana ja pühavaimuna. Inkarnatsioon jumala sündimine inimeseks
Ta arendas välja keerulise ja omapärase mütoloogia.), William Wordsworth ja Damon Coleridge (,,Lüürilised ballaadid" revolutsiooniline, kuna muutis traditsioonilise luule stiili. 18. sajandi keskpaigani oli lääne kirjanduse luule selline, et lihtrahva elu kirjeldati satiiri teel, see polnud tõsist uurimist väärt. See luulekogu oli aga plank- ja riimvärsis, Wordsworth kujutas tavalisi sündmusi kui midagi erakordset, Coleridge ebatavalisi ja üleloomulikke sündmusi harilikena. Tema peateos on ,,The Rime of Ancient Mariner", müstilise hõngu ning võimsate kujunditega poeem), Lord Byron (eluajal kõige kuulsam, saatanliku isikumüüdi looja see pakkus eeskuju tervetele põlvkondadele, kõikjal loodi Byroni stiilis dändisid. Kõige kõrgemalt hinnatakse ta lõpetamata värssromaani, mis kuulub koomilisse zanri ,,Don Juan"), Percy Bysshe Shelley (kõrgelt hinnatud meloodilise ja müstilise lüürikuna, eluajal
ja/või äratundmisele. Selle neljase süsteemi aluseks on seletused, mida inimesed annavad oma usulistele kogemustele. ● Uurimispõhine- mille puhul selgitatakse konkreetse uurimuse abil välja usulise kogemuse eri tüübid. Tuntuimaks näiteks Hardy (1979) uurimus, milles ta palus inimestel saata endale usuliste kogemuste kirjeldusi. Usulisi kogemusi määratles ta kui erilisi, sügavalt tunnetatud üleloomulikke kogemusi, mis on teinud neid kõiki teadlikuks selle üleloomuliku väe olemasolust. Analüüsi tulemusena pakkus ta välja kaheteistkümnest kategooriast ja nende alla kuuluvatest alamkategooriatest koosneva usuliste kogemuse klassifikatsiooni. 6) Usulise kogemise mudel ja selle põhielemendid: jälg, piir, lõhe, mina. Jälg- psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi
pärast tema surma. Hinge-ba ("ilmutamine, väljandamine") sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui linnust on (või oli) väga levinud nn. primitiivrahvaste seas. Neile on lind alati mõistetamatu, kuna ta omab maagilist lennuvõimet; ta lendab taevas, kus elavad jumalad. Lindudest lähtudes jõuab religioosne teadvus mõtteni tiivulisest vaimust või jumalast, taevasest saadikust. Seetõttu on kõikides mütoloogilistes süsteemides rohkesti üleloomulikke tiivulisi olendeid. Primitiivrahvad loodavad, et kui inimene vabaneb surelikust kestast, võib temagi tiibade abil taevavalda pääseda. Egiptuses levinud mõtteviis sarnaneb paljude kaugete maade uskumustega. Aga see usk pole kusagil olnud nii tugev ja pikaajaline kui Niiluse orus. Ükski rahvas ei ole omistanud surnukultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Hing-ba oli kõikidel. Egiptuse (ning ka teiste maade) haudadest pärit esemed on
nind riietab need sellise faktilisuse rüüsse, et antud hoiakud ning motivatsioonid näivad unikaalselt reaalsusele vastavaina. Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid millestki, teiseks mudelid millegi jaoks. Esimene tähendab seda, et religioon kaardistab maailma, seletab midagi. Religiooni eripära seisneb selles, et mudelid millestki ja mudelid millegi jaoks on võrdselt tähtsad. Selles definitsioonis ei ole määratletud religiooni tema sisu kaudu, ei ole mainitud üleloomulikke olendeid. Geertz ise ütleb ka, et iga asi võib olla religioosne. Jaapanis on nt puhta valguse kirik, selle liikmed on golfimängijad ja nende jaoks ,,elu on nii nagu golf sa saad igakord uue võimaluse". Punausk kommunism. Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab
Ta kirjutab, et fay (ehk “Fairy of romance”) kuulub küll inimrassi, kuid tal on üleinimlikud võimed ning elf (ehk “Popular Fairy”) on väike olend, kes pärineb skandinaavia mütoloogiast ning on seotud sealse usuga2 (Keightley 1850:13). Kusjuures sõna fay (fairy) päritolu otsimisel läheb Keightley palju kaugemale romaani maade folkloorist, viidates siinkohal Pärsia sõnale peri, mis märkis Pärsia legendides head kangelasrahvast, kellele omistati ka mõningaid üleloomulikke võimeid ning mis tänu p-tähe puudumisele araabia keeles muutus nende suus feri’ks. See vorm kandus ristiretkede vahendusel koos fantastiliste Palestiina lugudega Euroopasse ning muutus vastavalt fée’ks (prantsuse k), 1 Elfe mainitakse, nii heledaid kui ka tumedaid, ja Alfheim, nende kodu, on mõnikord kirjeldatud kui ühte üheksast maailmast. 2 “The first, beings of the human race, but endowed with powers beyond those usually allotted to men, whom we
Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel,
Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kommetest. Kõik see on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal
Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kommetest. Kõik see on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal
Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. 20 Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
