TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Sotsiolooge huvitab peamiselt: · Milline on religiooni tähtsus ühiskonnas? · Millist rolli religioon ühiskonnas mängib? · Millised on religiooni tagajärjed ühiskonnale? Lisaks eelpool toodud definitsioonile võib religiooni defineerida veel kahest aspektist lähtudes: · Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika, rojaalsuse jms, mis võivad inimese elus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile; · Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam, kristlus, budism, sikhism, hinduism. 130 18.1
enesetapu äärel. Pärast tervise taastumist peab eraloenguid oma süsteemist. Kuni surmani elatas ta end matemaatika eratundide andmisest. "Positiivse filosoofia kursus" (1830-1842) - peateos. 6-köiteline. Inimlik mõtlemine on läbinud 3 seisundit: 1.Teoloogiline ehk fiktiivne - inimvaim suunab oma uuringud asjade "sisemisele loomusele". 3 staadiumi siin: 1)animism (madalaim) - inimene peab üksikobjekte elavaiks ja hingestatuiks; 2)polüteism - omistab nähtuste gruppidele üleloomulikke omadusi; 3)monoteism - inimene näeb kõigi ilmingute taga vaid ühte olendit. 19 2.Metafüüsiline ehk abstraktne - üleloomulike jõudude ja jumalate asemel abstraktsed jõud. 3.Teaduslik ehk positiivne - inimene uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. Samasuguse kolmikarengu teeb läbi ka iga üksikinimene. On 6 positiivset teadust: 1)matemaatika; 2)astronoomia; 3)füüsika; 4)keemia; 5)bioloogia; 6)sotsioloogia. Iga järgmine teadus eeldab eelmist ja iga
(novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kolekole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 19181922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur
tegelejad. Õigupoolest oli üks neist Jeane Dixen minu võõrastemaja perenaine ning mul oli võimalus kirjutada temast enne, kui Ruth Montgomery seda teha jõudis. Ma teadsin kõiki okultistidest pettureid, silmakirjateenreid ning sulisid, kelle erinevatest hookus pookustest ma isegi viit minutit kuulata ei kannatanud. Kõik okultistid, keda ma olin kohanud, olid ,,valged valgustajad", väidetavalt prohvetid ning nõiad, kes kasutasid oma jumalalt saadud oletatavaid üleloomulikke võimeid vaimudega suhtlemiseks. LaVey aga naeris nende üle, ta ehk isegi sülitas põlguses nende poole, nagu võis välja lugeda ajaleheartiklitest, kus väideti, et ta rajas musta maagia oma töö olemuse tumedamale poolele ning inimeste ihadele. Tema ,,kirikus" ei tundunud olevat midagi vaimulikku. Kui kuulsin LaVey juttu esimest korda, sain kohe aru, et miski ei seo teda okultismiga. Teda polnud võimalik ka vaimulikuna ette kujutada. Tema brutaalne, kuid samas siiras kõne oli
Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi
1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti
rangelt ära keelanud. Sajandite eest oli teisiti mõtlemine lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta just sõna-sõnalt tõeks ja ei tohtinud laskuda niivõrd sügavikku nagu seda tänapäeval tehakse. 33 1.8.2 Religioon raudse eesriide taga Läbi inimajaloo jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt ühiskondlik ja religioosne mõju. Tegemist on pealtnäha üleloomulikke ja kohati ( tänapäeva mõistes ) naeruväärsete nähtustega, mille korral on inimesel kontakt Jumala, ingli või mõne prohvetiga. Järgnevalt vaatamegi põgusalt selliseid juhtumeid lähemalt, mis inimajaloos on aset leidnud. Kuid peab mainima veel seda, et järgnevalt välja toodud juhtumid on ainult väike osa miljonitest teistest samalaadsetest juhtumitest. Üks Walesi 165 aasta vanuse kiriku seinad hakkasid ükskord lagunema. Kuna laguneva kiriku
teise nurga alt, et paremini aru saada. Traditsiooniline religioon on just sellise ,,teisiti mõtlemise" rangelt ära keelanud. Sajandite eest oli teisiti mõtlemine lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta just sõna-sõnalt tõeks ja ei tohtinud laskuda niivõrd sügavikku nagu seda tänapäeval tehakse. 1.8.2 Religioon raudse eesriide taga Läbi inimajaloo jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt ühiskondlik ja religioosne mõju. Tegemist on pealtnäha üleloomulikke ja kohati ( tänapäeva mõistes ) naeruväärsete nähtustega, mille korral on inimesel kontakt Jumala, ingli või mõne prohvetiga. Järgnevalt vaatamegi põgusalt selliseid juhtumeid lähemalt, mis inimajaloos on aset leidnud. Kuid peab mainima veel seda, et järgnevalt välja toodud juhtumid on ainult väike osa miljonitest teistest samalaadsetest juhtumitest. Üks Walesi 165 aasta vanuse kiriku seinad hakkasid ükskord lagunema. Kuna laguneva kiriku
rangelt ära keelanud. Sajandite eest oli teisiti mõtlemine lausa karistatav. Pühakirju tuli võtta just 34 sõna-sõnalt tõeks ja ei tohtinud laskuda niivõrd sügavikku nagu seda tänapäeval tehakse. 1.8.2 Religioon raudse eesriide taga Läbi inimajaloo jooksul on esinenud nähtused, millel on inimestele sügavalt ühiskondlik ja religioosne mõju. Tegemist on pealtnäha üleloomulikke ja kohati ( tänapäeva mõistes ) naeruväärsete nähtustega, mille korral on inimesel kontakt Jumala, ingli või mõne prohvetiga. Järgnevalt vaatamegi põgusalt selliseid juhtumeid lähemalt, mis inimajaloos on aset leidnud. Kuid peab mainima veel seda, et järgnevalt välja toodud juhtumid on ainult väike osa miljonitest teistest samalaadsetest juhtumitest. Üks Walesi 165 aasta vanuse kiriku seinad hakkasid ükskord lagunema. Kuna laguneva kiriku
oksi üksteise külge ja kähistasid lehtedega: «Ohoo, tohoo, tuuleõhuke, õõtsuta meid! Õõtsuta, õõtsuta õrnasu, hellasti. Ooh, kui hea, ohohoh! Ohohohooooh!» Vanamees oli sügav loodusetundja, kes metsa-rohtude parandavat väge kasutada mõistis. Ta oli kaugel ümberringi vaese rahva arst, keda kui imetegijat austati. Tema ise ei salanud ilmaski rohtude loomulikku arstimise jõudu ega püüdnud nõiakunstniku nime saada. Siiski uskusid talu-pojad kindlasti, et ta üleloomulikke asju tunneb 34 ja vaimudega läbi käib ja austasid teda seda enam. Niisugune mees oli Prohveti-Pärt, -- üks pimeda keskaja vähestest valgusekujudest. VI Ähkides jõudis Jaanus oma koorma ja seltsiliste -- Emmi, hobuste ja Tarapitaga üksiklase koopa juurde, kus ta ikka veel uimase Oodo pehmele murule asetas. Prohveti-Pärdile seletas ta lühidalt, mis sündinud oli. Vanamees katsus veidi junkru pead ja liikmeid, kadus siis koopasse ja tuli varsti tagasi,