Abielu, perekond, soorollid (0)

Abielu, perekond, soorollid
Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon).
Abieluvormid:
1) monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused).
Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda ). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele.
-seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada).
2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse .
4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus.
b) naised oluline tööjõud (aiapõllundus, algeline põllumajandus)
c) Prestiiz , moodus näidata oma rikkust ja tähtsust, võime palju naisi üleval pidada
d) naiste huvi, rohkem naisi = vähem tööd, positsioonide küsimus (vanim naine oluline, noorem soovib pääseda noorima positsioonist).
3)Polüandria – naisel mitu meest (maailmas 6 sellist ük-da). Ühiskondades, kus ekstreemne keskkond, nt kõrgmäestik, vähe süüa, vaja kontrollida sündivust, üks naine võimeline sünnitama mitme mehega vähem, kui mitu naist.
Perekond – üldiselt koos elav sugulaste grupp. Naine + alaealised lapsed + täisealine mees, kes naisega abielu või veresuguluse kaudu seotud.
Tuumperekond – mees, naine, alaealised lapsed (klassikaline, levinud)
Suurpere- koos elavad mitmed tuumpered. Nt mees + naine + täiskasvanud pojad peredega
Grupiabielu – mitu mees ja naist omavad seksuaalset ligipääsu teineteisele (ei ole väga levinud).
Leviraat – lesk naine abiellub surnud mehe vennaga (et sots ja maj sidemed ei kaoks peredes ).
Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega (vähem levinud).
Seeriaabielu – võib abielluda mitme järjestikuse partneriga
Abieluvormid lähtudes elama asumisest:
1) Patrilokaalne – pruutpaar peab elama asuma mehe isa kodu lähedale
2) Matrilokaalne – pruutpaar peab elama asuma naise isa kodu lähedale
3) Avunkulokaalne – minnakse elama mehe ema lähedale. (naise roll on tähtsam, matrilineaarsed ük-d, kus suurusarvestus käib ema järgi).
4) Bilokaalne – pruutpaar saab valida kumba isa lähedale kolitakse
5) Neolokaalne – pruutpaar teeb mis tahab, abielu ei määra, levinud industriaalük-s.
Tavad:
Kuvaad - mees teeskleb rasedust, siis kui naine on rase, naine peidetakse, varjatakse. Pärast sünnitust mees lebab voodis , naisele ei pöörata tähelepanu. Põhjusi: maagia - vaimud võivad naist ohustada , mees juhib nad eemale. Teadus pole arenenud, puudub teadmine, kuidas teha selgeks, kes on isa, kuvaadi kaudu mees näitab et ta on isa.
Pruudiluna – peigmehe pere peab maksma pruudi perele, sest võtavad perelt tööjõu ära.
Pruuditeenistus – mees teeb pruudi perele tööd teatud periood pärast pulmi.
Pruudirööv – luna /teenistuse vältimiseks röövitakse pruut , tihti muutunud rituaalseks mänguks. Oli seotud sellega, et noored saaksid abielluda ka siis kui polnud midagi maksta.
69% maailma ük-s harrastavad mehed abieluvälist seksi 57% naised harrastavad, 54% lubab meestel seda teha, 11% lubab naistel seda teha.
Mõnes ük-s ei või seksida, kui keegi on hiljuti surnud või teatud periood pärast sünnitust (Melaneesias nr 5 aastat, hoiab rahvaarvu stabiilsena, kuid enamasti ei toimi).
homoseksualism – üldiselt peetakse negatiivseks, samas tähendus erinev. Nt Melaneesias, homo on mees, kes sööb kastreerimata looma liha (homoseksuaalne akt). Rangem , kui soovitakse nt rahvaarvu tõsta. Ehk ei ole ainult loomulikkuse põhjused.

Soorollid:
1) naturistid – looduse poolt määratud, mees ja naine erinevad, kultuur järgib neid erinevusi. Loodus võimsam kui kultuur.
2) nurturistid – inimene sünnib valge lehena, käitumine pole ette määratud. Soolised bioloogilised erinevused ei ole seotud kultuurilise käitumisega, soorollid õpitud (ük mõju).
jõuteooria- mees bioloogiliselt füüsiliselt tugevam, neile sobivad tööd, mis vajavad lühiajaliselt palju jõudu. Naiste tegevus nõuab vähem füüsilist jõudu, aga kestavad ajaliselt kauem. Sp jagunevad ka tegevused. Nt jahilkäimine.
Lastekasvatusteooria – Suuremas osas ük-s hoolitsevad laste eest naised (ei ole universaalne, aga umbes 95 %). Naised teevad tööd, mida saab siduda laste kasvatamisega .
Majandusliku pingutuse teooria – tegevused ük-s jaotunud kimpude kaupa, inimene tegeleb nende töödega, mille toorainet ta kogub ( jahilkäik  jahiga seotud tegevused).
Ohuteooria – Mees teeb asju, kus oht surma saada suurem, sest mehe elu ük-s vähem oluline (laste sündimise kohapealt , vähem mehi saab eostada ikkagi palju lapsi).
Naiste ja meeste suhteline staatus – a) kui palju väärtust omistab ük naisele võrreldes mehega
b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes (nii varjatud kui avalik võim, alati pole erinevad).
c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda mida nad tahavad teha.
Religioonietnoloogia
Religioon +uskumused, praktikad , mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse.
Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed).
inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna).
Kuidas religioon tekkis?
Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud . Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga , elusolendiga.
R. Marreti Animatistlik teooria (1909) – usk maailma hingestavatesse, mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Hing ei pea kuuluma millegi juurde (inimene, taim), hinged võivad olla lihtsalt meie ümber ( nt ürgajal kaks meest jahil, ühel on õnne, teisel pole, miks? Ühel parem side vaimudega).
Religioonitekke hüpoteesid 2:
Freudi psühholoogilise projektsiooni hüpotees – Religiooni teke baseerub süütundel, isa-poja suhtel. Sugukonda juhtus pealik , surus poegade tahte alla, poegadel tekkis frustratsioon, tapsid isa, kahetsesid, süütundest lõid müüdi, et isa oli jumal. Igapäevaelus inimesed taastavad seda projektsiooni, jumala prototüübiks isa, laps näeb isa suure ja tugevana, kes teab kõike ja oskab kõike, suurena pettuvad et isa polegi eksimatu. Kannavad kogemuse ja uskumused üle jumalale . (teooriana usutav , aga vaadates põlisrahvaid pole võimalik).
Maagiline hüpotees – Malinowski . Religiooni tekke põhjuseks hirm ja ebakindlus, mida religiooni kaudu proovitakse ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides).
Totemistlik hüpotees – Durkheim . Tootem – ük mütoloogiline esivanem , suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel .
Religioossete kujutelmade vareerumine/miks on religioonidel teatud sarnasused?
1) inimeste kujutlusvõime (võivad seda piirata sarnased probleemid ük-s, sarnane loodus, keskkond)
2) praktilised- loogilised tingimused, ( lehm püha, sest on vaja palju lehmi, et saada väetiseks sõnnikut)
3) sotsiaalsed tingimused : üleloomulikus maailmas sarnased suhted kui inimeste maailmas, jumalad ja vaimud välja mõeldud oma kultuurilisest pildist, ümbrusest lähtuvalt.
Religioon kõnekam, kui sarnane inimeste enda eluga.
Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks :
- loitsud, palved (verbaalne pöördumine)
- keha, mõistuse mõjutamine , arusaam, et saame üleloomuliku kogemuse, kui viidud äärmuslikku olukorda/seisundisse. ( nälgimine , füüsiline pingutus , tants, magamatus , joomata olek, alkohol , narko kui kultuuriliselt raamistatud, on religioosne toiming).
- püha toidu söömine
- isolatsioon (eraklus, füüsiline passiivsus)
- teatud rütmiliste helide kuulamine ( trummid jms)
- ohverdamine
- simulatsioon/imiteerimine ( nt voodoo)
Religiossed spetsialistid :
Preestrid -kõrge sots staatus, alaline , riietus, soeng , poliitiline võim, ei pea tõestama oma kontakti jumalaga .
Samaanid- alaline, staatus ei ole kõrge, peavad tõestama kontakti jumalaga rituaali ajal.
Meediumid- ajutine, vaid sel hetkel, kui kontaktis jumalatega, ise passiivne, jumal-vaim saadab nägemuse. Saab edastada sõnumit jumalalt inimesele. ( prohvet meediumi alaliik ) Prohvetil peab olema karisma et panna inimesi end kuulama ja et muuta religioosset süsteemi.
Rituaalid :
1)Siirderiitused – ühest seisundist teise.
- separatsiooniriitused – eraldusriitus
- üleminekuriitused – ühest seisundist teise liikumine
- ühinemisriitused – jõutakse uude olukorda
2) intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisi ajal, et lahendada (nt põud –vihmariitused, jahiõnneriitused).
Maagia
- kontaktmaagia, objektid mis on kunagi kokku puutunud jätkavad mõjutamist ka pärast lahutamist (juuksed, küüned). Elusolendit saab nendega mõjutada.
-analoogiamaagia, sümpateetiline maagia sarnane tekitab sarnast
Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks.
Kultuurimuutused:
individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük-d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada.
Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Ideed mille kaudu ük paraneb , muutub. Positiivne kultuurimuutus.
Akulturatsioon – domineeriva ük mõju vahetus kontaktis, väiksem ühiskond loobub oma kultuurist suurema kasuks, võetakse üle teine kultuur ellu jäämise nimel. Domineeriv kultuur sunnib nõrgemat loobuma . Negatiivsed muutused, parem oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni , kui akulturatsioonina sõltuvalt vaatepunktist).
Revitalisatsioon – Anthony Wallace, 1956. – püüe vanu traditsioon taastata läbi religioosse, oma kultuuri uuendamine, et elujärku parandada (nt pöördutakse traditsiooniliste uskumuste poole tagasi, et parandada enda sotsiaalset ja majanduslikku olukorda).
3 viisi kultuurimuutuste seletamiseks :
1) assimileerumine a+b+c =a (eri ühiskonnas saavad kokku, sulanduvad domineeriva a sisse)
2) sulatusahi a+b+c=x (tekib uus ük läbi teiste sulandumise)
3) kultuurimosaiik a+b+c=a+b+c (rahvuslik kirevus säilib)
Doominoteooria - kuvandatakse mingi esialgne kultuuriseisund, üks muudatus toob kaasa teiste muutumise, muutus toimub ühes aspektis, edasi aga toimub ise juba teistes tänu esimesele.
John Bodley 1982 kultuurimuutuste pealesurumine 3s etapis . (kolonialistide poolt)
- piiride rikkumine (nii sümboolsete kui geograafiliste )
- ülekaalukas sõjajõud
-administratiivsed ümberkorraldused
Põlisrahvaste vastureaktsioon :
-ignoreerimine
- kõrvalehiilimine (käsu peale lubavad, aga ei tee, kolivad kaugemale vms, edukas olnud)
-avalik vastupanu (ülestõus, enamasti ei toimi)
Rõhumise vaidlustamine : Nikolai Vahtin 2001.
-Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates)
- maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse.
Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad.
Muutus või püsimine ?
Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates.
Appadurai 97- identiteetide pealesurumise problemaatika , inimesed võivad hakata kohalikku identiteeti ise looma, et võidelda pealesurutava vastu. Töötavad muutustele vastu. Ehk meedia jms ei pruugi tekitada massi, vaid panna hoopis inimesi oma identiteeti kaitsma ja kultuuri looma.
Foucault 1980- ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises, kõigil on vastutus, kõik osalevad võimu teostamises, ei ole vaid ohvrid ja võimutsejad.
Pole üldist kultuurimuutuste teooriat…………………

Rakendusetnoloogia ja - antropoloogia ning eetika
Palju termineid praktika väljendamiseks , mis erinevad nüansidelt:

• toetusantropoloogia- kui keegi keskendub mingite kogukondade kaitseks
  
• praktiline antropoloogia- keskmes tegevus ja uurimist nii väga ei toimu. Ei peal olema suunatud igal juhul arengule ja paremaks muutmisele
  
• arenguantropoloogia - kuidas innovatsiooni erinevates kogukondades rakendada. Suunatud ühiskonna paremaks muutmisele
  

Idee areng. Antropoloogia arenes välja ja sai institutsioonilise jõu 19. sajandil tänu praktilistele kaalutlustele: riikide huvi põlisrahvaste vastu, et neid oleks parem valitseda ja et neid oleks kergem allutada. (inglaste pehme kolonialismi vorm, et ära kasutada kohalikke ühiskonna mehanisme). Algas rakenduslikust motivatsioonist, mis sai lõpuks etnograafilise väljundi. Tänapäeva rakendus on teistmoodi- kogukonda uuritakse kogukonna rahva jaoks, asjade jaoks, mis on neile endale olulised ja praktilisi probleeme lahendada. Põlisrahvad ise aga kahtlevad antropoloogide vajaduses .
Antropoloogide panus. Erinevus teiste teadlastega tuleneb uurimismeetoditest, kus luuakse tihedalt seotud situatsioon. Kogumisfaas on spetsiifiline. Emic - vaate rakendamise oskus, e osatakse vaadata kultuuri sisese pilguga. Baasmeetodid, mis loovad rakendusatropoloogiale omaära- kõiki gruppe, rahvaid ja inimesi käsitletakse võrdväärsena. Kõik need asjad kokku pannes loovad omapärase kimbu , millega minnakse edasi rakendusfaasi.
Äriantropoloogias rakendatakse uurimisvõttied, mis on välja arendatud kaugeid aeksootilisi rahvaid uurides ( Austraalia kõrbes, arktilistes tundrates, Aafrika džunglis jne.) eriti ilmne kuidas rakendusantropoloogia omadused välja tulevad: võtame põliselanike perspektiivi ja selleks, et neid mõista võtame osaluspraktika . Neid samu hoiakud kantakse üle nt panganduse uurimisele. Äriantropoloogia nagu antropoloogia üldse, põhineb grupi väärtuste ja käitumise jälgimisel ning analüüsimine kutluurilises kontekstis.
Abi inimesele. Eestis ei ole rak. antropoloogia just vana nähtus, rahvusvaheliselt on seda kaua tehtud. On ilmnenud klassikalised probleemid, mis juhtuvad kui püütakse antropoloogilist või praktilist teadmist rakendada:

• toetus, rakendus ja probleemide lahendamine jõuab põlisrahvaste eliidini ja institutsioonideni , kus sellele abile saavad esmalt ligi eliidi esindajad (Hõimurahvaste programm soomeugri ja samojeedi rahvaste toetamiseks. Väga utoopiline , et mõni hant suudaks eesti seadustele vastavalt raha taodelda)Eeldame, et institutsioonid jagavad toetust õiglaselt.
  
• tavalised inimesed ükshaaval. Kui tahame teha rakendusantropoloogilise süsteem lihtsa inimese aitamiseks ei ole reaalne.
  
• leiame ühes näiteks põlisrahvaste kultuuris mingi eksootilise teadmise mida saame kasutada oma ühiskonna probleemide parandamiseks.
  
• “antropoloogiline veto “ kontseptsioon, et ühiskonans on midagi halvasti ja see uleb ära muuta. Argument tuleb põlisrahvastelt. Mingid asjad meie ühiskonnas tunduvad loomulikud , aga siis leitakse põlisrahvaste juures, et mingisugune hoiak on seal teisiti ja et see on kõigest mingisugune läänelik käitumismall ( Margaret Meadi seksuaalrevolutsioon, et Samoa neiudel ei ole murdea kriisi)
  

Rakendamine ja tunnetamine . kunagi ei ole sellist tunnet , et asuda rakendama , aga sellist aega, et saada täielikud teadmised, seda ei ole. Probleem tuleb lahendada kiiresti. Kiirete rakenduste puhul tekivad aga kõhklused .
Eetika. rakendusvaldkond on mõjutanud kõvasti antropoloogilist eetikat. Kas just peavad uuritavad kasu saama, aga vähemal ei tohi neid kahjustada. Eetiliselt tuleb kohelda ka riiki, kus uuritakse, teisi uurijaid, riiklikke institutsioone, uurimisprojekti, rahastajaid ja ka tudengeid. Ameerikas oli see patriootiline kohustus: antropoloogid peavad eeskätt silmas idama oma riigi huve. Kui riik on sõjas siis antropoloogid uurivad vaenalst, et oma riiki patriootilikult abistada (Vietnami sõda, II maailmasõda ).