Facebook Like
Küsitlus


Religioon õhtumaises kultuuris (7)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu kuulume siis meie ?
  • Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta ?
  • Mis on arhetüübid ?
  • Mis on sellel kõigel religiooniga pistmist ?
  • Mis juhtus selle Billiga ?
  • Mille kaudu kogu elu tunnetatakse. Kust siis see perekonnakesksus ?
  • Kuidas mõista selles võtmes Jumala pühadust ?
  • Kes või mis on ajalooline Jeesus ?
  • Mis on seost religiooniga ?
  • Mis on visuaalne kujund ?
  • Mis ei ole religioosne, aga see paneb meid endalt küsima: kes olen mina ?
  • Mis teeb religioossest kunstist religioosse kunsti ?
  • Mismoodi trumm transiseisundeid esile kutsub ?
  • Kus on väljapääs ?
  • Mil määral me üldse peaks võtma Piiblit sõnasõnalt ?
  • Kuidas täna mõtelda ?
  • Kui parimad kaasaegsed teadusteadmised ?
 
Säutsu twitteris
25
RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS
ÕHTUMAISEST KULTUURIST:
Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana- Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon , kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased , aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel.
Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend . Kui Lääne-Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik . Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat.
Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol (Istanbul) on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad .
Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised .
Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: „püha, püha, püha on jumal Jehoova“. Juutide jaoks on see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi, mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid .
RELIGIOONIST:
  • Religioonld religare -siduma
  • ld religere - tähelepanelik olema, hoolima
  • ld fides - veendumus , usk mingi väite õigsusesse
  • kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus /ustavus

  • Religioon -usk- usund :religioon = usk – sünonüümid on “religioosne”, “ usklik ”;
  • religioon; usk – osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit ka eesti keelde
  • religioon || usk – religioon kui kombed, mis vastanduvad tõelisele usule ;
  • usund; usk – usund kui süsteemne nähtustekogum; usk kui inimese hoiak

  • • Kas “religioon” on üldse olemas? St kas see on “asi” või “sõna”?Antiik – printsiip “jumalad on veres”
  • Tänapäev – printsiip “usu ja südametunnistuse vabadus”EV põhiseadus § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega , avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.


  • • Kokkuvõte: rahuldvat võimalust religiooni ja kultuuri lahutamiseks ei ole
    Religioon ja usk ei ole päris kattuvad mõisted. Ühelt poolt: religioon ja usk on sünonüümid, religioosne ja usklik samuti. Teine lähenemine: religioon kui süsteem, usk kui inimese isiklik suhe jumalaga . Eesti keeles: usund on süsteem, usk on inimese personaalne lähenemine.
    Religioon kui mõiste on läbi aegade tähendanud väga erinevaid asju. Antiikaeg Augustiinus: kas on olemas õiget religiooni? Mõtles õige religiooni all inimlikku vabadust, hoolimist. Antiikajal olid jumalad veres, jumalatest hoolimine tähendas ka kaasinimestest ja ühiskonnast hoolimist. Kui me mõtleme 10 käsule – esimesed käivad jumala kohta, ülejäänud on juba seotud ligimestega - „ära varasta“, „ära valeta“ jne.
    Usk on midagi, mis puudutab inimese privaatsfääri.
    Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on ajas suuresti muutuv. Kas ikka saab öelda, et laias laastus on erinevad religioonid üks ja seesama? Ajaloolane näeb, et tegelikult ei ole isegi üks ja seesama religioon üks ja seesama.
    Me kõneleme samadest asjadest väga erinevate diskursuste kaudu. „Kõik inimesed on 100% sarnased, 50% sarnased ja 50% erinevad, 100% erinevad ja seda kõike ühe korraga.“ 100% sarnased – loodus-„objektiivse“, füüsiliste „tajude“ poolest; SELLE/NENDE valdkond . 100% erinevad – isik, individuaalsus -„subjektiivse, unikaalsete „tajude/tõdemuste/kogemuste““, MINA valdkond. 50% sarnased ja 50% erinevad – kultuur, sotsiaalsus, erinevad grupid, jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon. Indiviidi seisukohalt religioossed biograafiad. Sinna vahele jääb religioosne sotsioloogia.
    RELIGIOONI JA RELIGIOOSSUSE PSÜHHOLOOGILISTEST ALUSTEST
    17. veebruar 2010 - Roland Karo
    Vanarahva tarkus ütleb, et kui miski näib kahtlane,siis parim viis selgust saada on asi oma silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks originaalseks mõtlejaks. Liiatigi ei ole oma silm sugugi alati ja kõigis asjades ühemõtteliselt kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse teel kusagil leida (rahvasuu räägib, et Gagarin , naasnuna kosmosest , kandis Kremlis ette – Jumalat polnud näha).
    Näitab pilte(slaidid) – tõestab, et oma silm ei ole kuningas.
    Me näeme-tajume maailma eneste ümber mitte sellisena, nagu see nö objektiivselt on, vaid läbi oma tajuaparaadi filtri. Nt on inimesel täiesti võimatu teada, kuidas kogeb maailma nahkhiir, kuna meil puudub kujutlusvõime, mismoodi oleks maailma „näha“kajalokatsiooni abil. Ometi pole nahkhiire maailmataju kuidagiviisi „valem“ kui meie oma. Meeled ja teadvus on evolutsiooniliselt arenenud nõnda, et suurendada meie ellujäämisšansse, mitte selleks, et kaardistada maailma üks-ühele „õigesti“.
    Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on „by default“ religioossed, nad on bioloogliselt born to believe.
    Väide, et inimesed on „vaikimisi eelprogrammeeritud“ religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti . Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism .
    Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik inimene võib seda sama protsessi kirjelda hoopis teisiti. Ateismi suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuid see ei tähenda, et tuleb hakata kohe maailma religioosselt nägema.
    Born to believe? Religiooni ja süvapsühholoogia seos. Argumente, mis viitavad religiooni kaasa sündimisele, ei ole küll palju, aga neid siiski on.
    Carl Gustav Jung (1875 – 1921) Šveitsi psühhiaater ning mõtleja, analüütilise psühholoogia rajaja.. Alustas psühholoogiaga, kuid elu lõpu poole haaras juba teisi valdkondi nii palju, et tema teosed ei mahtunud enam psühholoogia raamidesse. See on põhjus, miks paljud psühholoogid suhtuvad tema õpetusse teatava ettevaatlikusega. Tuli välja huvitava hüpoteesiga – pärilik ei ole mitte üksnes geneetiline materjal, vaid ka teatud rudimentaarsed tajumuselid – arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid )
    Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel.
    Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu inimese keha kujutav endast elundite kogumit, millest igal on seljataga pikk arengulugu, nii võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust , mis seob tänapäeva inimese unenäopilte algelise psüühika loominguga – kollektiivsete kujundite ning mütoloogiliste motiividega. Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist.
    Mis on arhetüübid? Mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast arche+ typos ja tähendab mingit lähtekuju(algkuju). Arhetüüp asub kollektiivse alateadvuse tasandil, tõenäoliselt paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu. Arhetüüp ei ole konkreetne (mälu)pilt, millegi seesuguse pärilikkus oleks pea võimatu.
    Arhetüüp on taju eelvormistik, mille kaudu me maailma struktureerime.
    Kohtumine alateadvusega. Olulisis arhetüüpe. Näiteks kui inimene läheb psühholoogi juurde, siis ta kogeb teatud hirmu ning mõne inimese puhul saab määravaks, et loobuda sellest kohtumisest. On kolm (rohkem!) erinevat arhetüüpi:
  • Vari. – esimene „tüüp“, kellega alateadvusse süüvides kohtutakse. Tume, deemonlik, äratab hirmu. Kehastan teadliku mina varjatud-vihatud omadusi. Pole üdini paha: tema positiivsed jooned tuleb integreerida. Filmikunstis nt mustade prillide taha varjuv, muskleis palgamõrtsukas. Vari on teadvusele kõige lähedasem osa alateadvuse materjalist. Vari näib teadliku mina seisukohalt toimivat nii, nagu oleks sellel omaette teadmise tahe. Tekib küsimus, kuidas selle tüübiga saada kontakti. Järgi, kui keegi kritiseerib sind, osa kriitikat suudame hästi alla neelata, omaks võtta, aga osa kriitikas lihtsalt ajab vihale ja ei suudagi selgitada, MIKS see nii väga vihale ajab. Jung: nende asjade taga tuleb kahtlustada, et need on iseloomuomadused, mis inimesel on ka päriselt olemas. Varju arhetüübi juures on tähtis, et need jooned, mille inimene on surunud oma teadvusest välja (eitab nende olemasolu), ei ole alati negatiivsed. Introvert – igal introverdil on ka ekstravertseid jooni, need on surutud teadvusest välja. Vari seostub tihti musta hobusega , Jung ütleb, et tuleb sellest must värv välja juurutada.
    Kristluses tunneme varju saatana , langenud inglina.
  • Anima / Animus .- teadliku mina jaoks vastassooline, kütkestav kuju, kes tuleb esile varju tagant. Edukalt integreerituna toimib teejuina alateadvusesse. On arhetüüp, mis seletab ära armastuse esimesest silmapilgust. Tähendab, et igal mehel on alateadvuses olema mingisugune naise kuju, kelle ta leides kohe ära tunneb. Jungi psühholoogia on kirjutatud meeste silme läbi, teistpidi on sellest kirjutanud Emma Jung ja Aniela Jaffe. Mao sümbol on paljudes kultuurides olnud tarkuse , mõistmise ja jumalikkuse sümbol (salatarkus)(kõik naised on ussid :D). Jung on kirjutanud, et mehed, kes 40ndaks eluaastaks ei ole suutnud leida oma animat, lähevad pahuraks ja kaotavad elujõu. Seos varju arhetüübiga – iseenda leidmine on seotud ka seesmise kartusega. Sajanditepikkuselt on naiselikkust alavääristatud, seega meestel on raske tunnistada, et nende sees on olemas mingisugune naiselikkus . Jungi psühholoogias vesi alati sümboliseerib alateadvust (stiihia ja oht, samas eluks hädavajalik element).
    Mütoloogias ja religioonis nt merineitsi , haldjas, teadjanaine, šamaan. Merest tõusev Aphrodite : klassikaline anima - kuju.
    Õhtumaises kultuuris on levinud meesšovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora ( taunitud ) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat.
  • Ise – isiksuse seesmine tasakaalupunkt , mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte , seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna , maaema, armastusejumalanna . Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik need kujutlused, mis seostuvad nelinurkade ja ringidega (mandala). Psüühika arenduprotsess on juba loomu poolest religioosne. Ise arhetüübist ehk alateadvuses olevast Jumala pitsatist järeldas Jung, et Jumal kõneleb inimesega seestpoolt ja põhiliselt sarnaselt. Religioossete pärimmuste erinevused tulenevad sellest, et tegemist on katsetega midagi põhimõtteliselt väljendamatut sümboolselt siiski väljendada.
    Tüüpilisemaid transtsendentse kogemuse sümboleid on palveränd – vabanemise, loobumuse ja lunastuse teekond , mida juhib ning suunab kaastunde (anima/animus). Ise sõmboliks võib olla ka kivi.
    Mis on sellel kõigel religiooniga pistmist? Jung ise arvas , et inimesed on kaotanud usu igasugusesse religiooni, sest nad ei mõista seda. Kui inimese elu kulgeb ilma religioonita hästi, siis ta sellest puudust ei tunne; aga kui midagi läheb halvasti, siis hakatakse sellele seletust otsima. „Lahinguväljal ateiste ei ole“(kui midagi on väga halvasti, siis inimesed leiavad väga kiiresti religiooni üles).
    Arhetüübsed on väga mitmed müütilised motiivid ( veeuputus , neitsistsünd, peidetud varadus, lood surevast ja taasärkavast jumalast, kaunitarist ja koletisest). Arhetüübid on seostatavad instinkidega – viimased väljenduvad füsioloodiliste tungide tasandil, esimesed on nendesamade tungide ekvivalenid sümboolsete fantaasiate tasandil. Need taastekivad igal ajal ja kõigis maailma paigus ka juhul, kui on välistatud otsene järglastele edasiandmine või „ristviljastumine“ kultuuri vahendusel. Nii psüühilise arengu kui ka religiooni seisukohalt on tähtsaimaks arhetüübiks Ise. Ise on sihiks protsessile, mida Jung nim individuatsiooniks. See on pikaajaline protsess, mille käigus teadvus ja alateadvus „lepivad ära“. Ise´st võib niisiis mõelda kui teadliku mina ja alateadvsulike jõudude tasakaalupunktist. Ise olulisus ja erisaatus seisneb selles, et Jungi järgi kuulub Ise arhetüüp vahetult kokku kujutlusega Jumalast. Teisiti öeldes – individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest.
    3. märts 2010 – Ain Riistan
    RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE.
    Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga.
    100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu. Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad . Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome . See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub sotsiaalses kommunikatsioonis, ei ole põhimõttelist selgelt piiri abstrakste teadmise ja argise käitumise vahel.
    Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt. See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse – objektid, institutsioonid , keel. Kõige ilmekamalt avalduvad need tunnused kultuuridevahelises suhtluses.
    Tajumine on üks valdkondi, mis moodustavad konkreetse kultuuri põhistruktuuri. Siit kujuneb arusaam sellest, kuidas asjad töötavad. Auto läheb katki, on kaks võimalust, kudias läheneda. Esiteks võib lähenemine olla objektivistlik: kuidas see jälle sai katki minna, alles käisin paranduses. Teiseks religioosne lähenemine: miks see just minuga praegu pidi juhtuma?! Teine valdkond on tunded: mida tunda matustel, pulmas jne; kas mehed ja naised nutavad sarnaselt. Kolmandaks on käitumine: millised žeztid on maskuliinsed, millised feminiinsed. Uskumine on seotud väärtustamisega, me usume nendesse asjadesse, mille puhul me tajume, et me peame nende eest seisma siis, kui neid halvustatakse. Veel üheks valdkonnaks on imetlemine: milline on ilus naine. Ka püüdlemine eesmärkide poole: mida elus taotleda. Erinevuste tõttu nendes valdkondades tekivadki arusaamatused erinevate kultuuride vahel.
    Händeli oratooriumi Jefta märgiline tähendus? See on mõjutanud ja inspireerinud loendamatul hulgal klassikalist muusikat ja kunsti. Selle aluseks on üks Vana Testamendi lugu, mis on üks kõige raskesti mõistetavamaid lugusid tänapäeva inimese jaoks(lugu slaidil olemas). Händel kirjutab selle süžee ümber ja lool on õnnelik lõpp. Motiivid on laenatud ühest teisest Piibli loost . 1) maailma tajumine: religioosne, inimene annab tõotuse Jumalale 2) tunded: tütar tagaplaanil 3) imetlemine: seda tütart kummardati 4) käitumine: tänapäeva maailmas täiesti võimatu 5) uskumine: tütre kuulekus oma isale , tütre kuuletus Jumalale 6) eesmärgid, mida taodeldakse? Inimese mõtlemine on väga palju muutunud.
    Religiooni definitsioone on väga palju. Üks funktsionalistlik definitsioon pärineb Clifford Geertzilt: religioon on sümbolite süsteem, mis loob inimese elus mõjurikkad, kõikehõlmavad ja püsivad hoiakus ning motiivid formuleerides arusaamad eksistentsi üldisest korrapärast nind riietab need sellise faktilisuse rüüsse, et antud hoiakud ning motivatsioonid näivad unikaalselt reaalsusele vastavaina. Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid millestki, teiseks mudelid millegi jaoks. Esimene tähendab seda, et religioon kaardistab maailma, seletab midagi. Religiooni eripära seisneb selles, et mudelid millestki ja mudelid millegi jaoks on võrdselt tähtsad. Selles definitsioonis ei ole määratletud religiooni tema sisu kaudu, ei ole mainitud üleloomulikke olendeid . Geertz ise ütleb ka, et iga asi võib olla religioosne. Jaapanis on nt puhta valguse kirik, selle liikmed on golfimängijad ja nende jaoks „elu on nii nagu golf – sa saad igakord uue võimaluse“.
    Punauskkommunism . Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet , mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat , mis korrastab uskumusi ja valvab käitumise üle. Enamasti ka konkreetset kuju hardusobjektina.
    Punanurk tähendas Venemaal teatud majaosa, kus oli peale piltide ka laud, mille taha niisama ei istutud . Majja sisenedes löödi kõigepealt risti selle püha nurga ees ja alles siis tervitati pererahvast. Lenini ajal võetakse kasutusele „Lenini nurgake“. Punanurk oli seotud õigeusu ja religiooniga.
    Võiks rääkida ka sakraalsest ajast, ajast, mil tegeletakse pühade asjadega. Loomulikult on olulised kiriklikud protsessid. Punavoor – lõikuspidu.
    Mõisted religioon ja maailmavaade on suhteliselt lahutamatud. Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Religioon õhtumaises kultuuris #1 Religioon õhtumaises kultuuris #2 Religioon õhtumaises kultuuris #3 Religioon õhtumaises kultuuris #4 Religioon õhtumaises kultuuris #5 Religioon õhtumaises kultuuris #6 Religioon õhtumaises kultuuris #7 Religioon õhtumaises kultuuris #8 Religioon õhtumaises kultuuris #9 Religioon õhtumaises kultuuris #10 Religioon õhtumaises kultuuris #11 Religioon õhtumaises kultuuris #12 Religioon õhtumaises kultuuris #13 Religioon õhtumaises kultuuris #14 Religioon õhtumaises kultuuris #15 Religioon õhtumaises kultuuris #16 Religioon õhtumaises kultuuris #17 Religioon õhtumaises kultuuris #18 Religioon õhtumaises kultuuris #19 Religioon õhtumaises kultuuris #20 Religioon õhtumaises kultuuris #21 Religioon õhtumaises kultuuris #22 Religioon õhtumaises kultuuris #23 Religioon õhtumaises kultuuris #24 Religioon õhtumaises kultuuris #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 218 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jenx55 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    sisukas konspekt

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (7)

    jellybelly07 profiilipilt
    jellybelly07: väga korralik kokkuvõte
    16:46 12-02-2014
    janmustjogi profiilipilt
    janmustjogi: väga hea. aitas palju
    21:39 20-01-2011
    martinas profiilipilt
    martinas: kasulik materjal
    01:45 05-01-2013


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Maailma usundid
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    35
    docx
    Üldine usundilugu
    477
    pdf
    Maailmataju
    8
    doc
    Religioon maailma kultuuris - arvestus
    28
    docx
    Maailma usundid
    39
    docx
    Maailmavaated ja usundid





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun