Just see väike paharet ajendab E. Tode (T. Õnnepalu) romaani "Piiririik" minategelast sooritama mõrva. Franzi luksuslik ja mugav elu tekitab peategelases viha ja tahtmist see kõik hävitada, rikkuda, ära määrida. Sellise soovi põhjuseks on alaväärsuskompleks. Häbi oma vaese kodumaa pärast ja kadedust Lääne luksuse suhtes on raske taluda. Olukorda raskendab veelgi teadmine, et tema, Ida-Euroopa mats, ei saa kunagi lääneeurooplaseks, vaid jääb alati äratuntavalt iseenda nägu, oma vaese kodumaa lapseks. Alaväärsustunne, kadedus ja häbi toidavad peategelase sisemist Saatanat, mis ajendabki teda oma armukest tapma. 20. sajandi lõpul on iga inimene iseenda kõige suurem vaenlane, igaüks on endale ise Kurat. Vana legend Luciferist on mitmete sajandite vältel andnud ainest mõttemängudeks ja kirjandusteoste loomiseks. Piibli ahvatlustest ning keskaegsest unistuste täitjast, Jumala
muutusid nad pärast taevast välja heitmist groteskseks ja kohutavaks. 11. Kõigile on teada, et ladinakeelses piiblis on hommikutähe tõlke vastseks Lucifer, millest sai peakuradi üks tuntumaid nimesid. 12. Alles hiljem, kui kurat sai jumala vastaseks, anti talle nimi ,,Saatan". 13. Mephistopheles tuleb arvatavasti heebrea sõnadest ,,mephir" hävitaja ja ,,tophel" valetaja või kreekakeelsest sõnast ,,mephistophiles" valguse põletaja. 14. Vanade legendide järgi on kuradi võimuses pakkuda inimesele võimu, rikkust ja edukust; soovi korral annab ta abi nõidumises, nõudes selle eest vastu hinge. 15. Aja jooksul hakkasid Euroopas 16. Hiliskeskajal said kuulsaks lood Faustusest, mille lähtekohaks oli juba 6. sajandil tuntud Teophiliuse legend, kes sõlmis lepingu kuradiga. 17. Goethe Fausti prototüübi kohta võib leida vastakaid andmeid: ta olevat sündinud talupoja
Sedasi võttiski Kurat Vaatemängude komisjoni juhataja, jättes ainult tegusa pintsaku alles ja Margarita pidi tegema omajagu palju, enne kui armastatud Meister tagasi anti. Teiseks: üks kümnest käsust (teine või kolmas, olenevalt jaotusest) ütleb "Sa ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta" seevastu Saatana kohta ei mainita midagi, sedasi teebki Bulgakov omas tagasihoidlikus stiilis ettekirjutis, et ka Kuradi nimega tuleb ettevaatlik olla. Tegelased. Ühelt poolt on ilmselge, et Pontus Pilatuse tegelane teoses oli ei keegi muu kui Pontus Pilatus. Samas, kes oli Meistri tegelaskuju? Bulgakov ise? Gogol? Segu nendest kahest? Selge on see, et iga autori tööd on vähem või rohkem autobiograafilised ning et iga autor kasutab oma mõtete edasiandmiseks teatud varjatud kuju, eriti kui töö peab läbima tugeva tsensuuri.
võrdkujuna, kuid muidugi ei ole ainult tema seda väitnud. Meister on päris kindlast Bulgakov ise, sest nende vahel on liiga palju kokkusattumusi näiteks see, et nad oli sama vanused ja nad mõlemad kirjutasid oma tipp teose sellel ajahetkel ja ka see, et nende teoseid ei tahetud rahvale esitada. Saatan õpetab inimest tundama rõõmu elu lihtsatest pisiasjadest. Samas on ta ülimalt silmakirjalik, sest ta teab, et õnnelikuks nii ei saa. Kuradi põhiomaduseks osutub omakasupüüdlikkus. Lugeja teab ise kõige paremini, kas teoses on suurem osa Saatanal või Jumala, kuna iga inimene näeb ja usub just seda mida tema ise tahab ja on võimatu teiste eest ära otsutada, mida raamtus kindalt tahetakse öelda.
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud
hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos
Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.Alul on kuradil musta puudli kuju alles Fausti toas muudab end.Sõlmitakse kihlvedu Juhul kui Faust kuradi pakutud ahvatlustele alla annab ,saab kurat hinge ja lepingut kinnitatkse verega. Kuradi kuju on väga sümpaatne. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas kohati tundub ,et tal on südametunnistust. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. WAGNER Wagner on Fausti õpilane . Samuti teadlane ja vist isegi andekas ,aga mitte küllalt andekas ,et Faustile sobida. Faust pettub ta oma õpilases Wagneris,
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“
Kõik kommentaarid