Ajalookirjutuse algus! ! Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Erinevalt Homerosest Herodotos ajaloosündmuste kirjeldamisel ja seletamisel jumalaid enam mängu ei toonud.
Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö. Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus. Enamikes kihelkondades oli vähemalt üks linnus. Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud
· Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse süzee, lugu räägib kahe armastaja seiklusest · Nt: ,,Aucassin ja Nicolette" · Kirjutati palju romaane, mis põhinesid keldi müütidel ja mille peategelased olid kuningas Artur ning tema kaksteist ümarlauarüütlit · Nt: ,,Perceval ehk Graali lugu" Lisad Tänan kuulamast!
rangelt liikumiseks ( jumalate matemaatiliselt kui poolt ) ühtlast ringjoonelist liikumist. Aristoteles Newton Käsitletakse taevast ja maist liikumist samade seadustele alluvatena. Esimese füüsikateooria lõi Newton, mis avaldati 1687. aastal ilmunud teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid" Laplace avaldatud töös (1796.a) näitas ta, et Päikesesüsteemi tekkimist saab seletada Newtoni mehaanika seadusega, sellesse üleloomulikke jõude (Jumalaid) kaasamata. 17.saj- 19. saj mehhanistlik maailmapilt valitses Newtoni mehaanika seadusel, millest tulenesid maailma ehituse ja olemise iseärasused. Newton Tänapäeva mehaanika Mehaanika jaotatakse kolmeks : 1. Kinemaatika 2. Dünaamika 3. Staatika Mehaanika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Kasutatud kirjandus Peil, I. (1993)
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDi...
Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo
on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on öeldud järgmist: "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie jumal Jehoova, on ainus!"(6:4) Neid samu lauseid kasutab juut ühtede esimestena ja ka viimastena oma elus... 2. Inimene kui jumal?? Katoliiklased usuvad, et Jumal tuli maale inimesena, sest ütles Jeesus ju järgmist: "Mina ja Isa oleme üks" (Johannese evangeelium 10:30) Judaistid väidavad seevastu, et Messias sünnib tavapärase inimesena, mitte pooljumalana, kes omab üleloomulikke võimeid. Täpsemalt on igas isiksuses olemas võimalus hakata Messiaseks. 3. Sündis valel ajal... Katoliiklased usuvad, et Messias kui Jeesus oli suurim prohvet maailmas. Judaismi kohaselt aga saab prohvetlus ainult eksisteerida Iisraelis, kui see on elukohaks enamikele maailmas elavatele juutidele. Kahjuks ei ela seal enam enamiku maailma juutidest aastast umbes 300 eKr. Prohvetlus lõppes viimsete prohvetite (Haggai, Zechariah ja Malachi) surmaga.
kultuuri arengule tohutut mõju. See mõju on olnud kindlasti kasulik, ent kas on seda üle- või alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema.
kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad põsesarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada
Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis
hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess- Maagilist jutustusruumi loob Kafka ühelt poolt sel teel, et jätab selle ilma konkreetsest füüsilis-ajaloolistest seostest. Teiselt poolt, veelgi tähtsam uudse, n-ö maagilise kujundlikkuse ja õhkkonna loomises on see, et Kafka paneb oma tegelased käituma unenäoloogika järgi selle järgi, mida me tavalielt käsitame loogika puudumisena. Tegelased ei käitu nii, nagu lugeja eeldaks. Autor jätab sündmused ilma nende põhjuslikest seostest
väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid piisonijahist. Koduloomi peale koera tundi ainult Andides ja Mehhikos. Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Rituaalse sõjatantsuga usuti, et kaitsehinged annavad jõudu vastase võitmiseks. Mõned hõimud uskusid tootemitesse, kes olid looma või linnukujul indiaanlaste esivanemad. Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse ja toodi ohvreid. Indiaanlaste tootemiks oli kotkas. Erilised võimed omistati lindudele just seepärast, et nad said liikude kahe ilma – maa ja taeva vahel. Linnuluust teevad indiaanlased vilesid, linnusulgedega kaunistatakse pille ja iseennast.
lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõekspidamised terve elu jooksul. Ma väärtustan ausust ja otsekohesust. Inimesed on väga erinevad ja kõik väärtustavad oma elus midagi, mida teised ei pea oluliseks. On inimesi, kes elavad reaalsuses, nad saavad oma eluga hästi hakkama. Aga on inimesi, kes loodavad saada abi kuskilt mujalt. Nad usuvad üleloomulikke asju, nagu näiteks erinevad jumalaid. Loodetakse abi saada palvetest ja korraldatakse erinevaid rituaale. Mina aga ei sea kedagi hukka ja arvan, et igaüks peaks uskuma ja väärtustama neid asju, mida endale paremaks peatakse. Annemai Harak 1. mai 2014
Hamlet langetama raskeid otsuseid, kõrvutades alati kättemaksu iha isa ees ja inimlikku suhtumist inimestesse oma ümber. Hamlet oli väga eesmärgi kindel ja juhindudes kohati pimedast vihast, hävitas inimeste elusid. 3. Claudiust on kujutatud väga salakavala, petliku ja reetliku inimesena. Claudius on siiski väga tark, sest suudab varjata oma tegu kõigi peale Hamelti eest, kes samuti oli saanud infot tema teo kohta üleloomulikke teid pidi. Claudius on üle kõige ääretult kahepalgeline, teeseldes Hamleti kui oma kasupoja aksepteerimist ning Hamleti ema armastust. Mõistes, et Hamlet teab tema võimule tuleku tagamaid hakkab koheselt sepitsema võimalust tema kõrvaldamiseks. Claudius juhindub ainult oma võimuihast ning on hoolimatu kõigi ennast ümbritsevate inimeste suhtes. 2. Ülesanne Gertrudi ja Hamleti vahelised suhted a
Minu jaoks on oluline rääkida tõtt ning tegutseda ja elada ausalt. Pean lugu ka austusest teiste vastu ja üritan alati rääkida teistest vaid parimat. Kuid ma arvan, et igal ühel peaks olema oma arvamus ja seda peaks avalikult julgema välja ütelda. Inimesed on väga erinevad ja kõik väärtustavad oma elus midagi, mida teised ei pea oluliseks. On inimesi, kes elavad reaalsuses, nad saavad oma eluga hästi hakkama. Aga on inimesi, kes loodavad saada abi, kuskilt mujalt. Nad usuvad üleloomulikke asju, nagu näiteks erinevad jumalaid. Loodetakse abi saada palvetest ja korraldatakse erinevaid rituaale. Mina aga ei sea kedagi hukka ja arvan, et igaüks peaks uskuma ja väärtustama neid asju, mida endale paremaks peatakse.
" Hirmunud kuid mitte vähem kindlaks Harker vastab krahvi vedu, nagu kavandatud. Reisimine loss on ahistav ja vedu ligi rünnanud vihane hundid mööda teed. Pärast saabumist lagunenud vana loss, Harker leiab, et eakatel Dracula on haritud ja külalislahke härrasmees. Pärast ainult paar päeva, aga Harker mõistab, et ta on tegelikult kinnipeetavat lossi. Rohkem Harker uurib olemust tema vangistuse, rohkem rahutu ta muutub. Ta mõistab, et loota omab üleloomulikke võimeid ja kuratlik ambitsioonidele. Ühel õhtul, Harker on peaaegu rünnati kolme ilus ja võrgutav naine vampiirid, kuid loota tünnilaudadest neid välja öelda vampiirid et Harker kuulub talle. Kartes oma elu Harker püüab põgeneda lossi ronida müürid. Samas on Inglismaa, Harker's kihlatu, Mina Murray, vastab tema sõber Lucy Westenra. Lucy on saanud abielu ettepanekuid kolm meest, Dr. John Seward, Arthur Holmwood ja Ameerika nime Quincey Morris
värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid
Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused
hingest kui oma olemusest. Samuti arvavad paljud, et kui nad surevad, siis nende hing lahkub kehast ja siirdub, kas uude kehasse või läheb mõnda teise ilma nagu näiteks Paradiisi, Põrgusse, Nirvaanasse või siis võib see jääda ka elavate keskele kui see pole rahu leidnud. Looduse puhul on tänapäeval teadlased andnud kõikvõimalikke seletusi erinevate nähtuste kohta, mis millest tingitud on. Kuid selegipoolest omistatakse erinevatele loodusnähtustele endiselt igasugu üleloomulikke omadusi. Mis otseselt nähtustega kokku ei puutu on puud, millega vahetus läheduses olemine pidavat kosutama. Iseäranis on üks selline puu tamm, mille embamine pidavat andma juurde jõudu ja energiat ning parandama tervist. Samuti hoidutakse loodusele liiga tegemast, sest just loodus on see, mis meil tegelikult hinge sees hoiab. Meie ise kasutame vaid tema pakutavaid saadusi, et muuta oma elu mugavamalt ühel või teisel viisil.
· www.finnougria.ru Mõisted · Uskumused väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku · Müüt kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose , korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed · Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied
rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav vaatepilt. Huntide rünnakule vastu seismiseks moodustavad mustangid ringi, varsad keskel. Täiskasvanud mustangid tümistavad kapjadega ja üritavad ründavaid hunte hammustada.Mustangid olid indiaanlaste sõiduhobused. Erinevad indiaani suguharud armastasid eri värvi loomi. Cheyenne'i suguharu ingiaanlased näiteks uskusid, et mustangidel, kelle laubal ja rinnal esineb laike, on üleloomulikke võimeid ning et nad toovad lahingu õnne. Niisuguseid loomi kutsuti ´´Medicine Hats´´ Lisad · Mustangid omavahel hirnuvad õrnalt, ohu eest hoiatades nad puristavad, võitluse ajal hirnuvad · Mustang on aastast 1971 looduskaitse all ning on keelatud neid jahtida ja tappa. · Mustang elab umbes 20 aastaseks.
ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist. Kindlasti nõuab korraliku käsikirja valmimine rohkem tahtejõudu ja sihikindlust kui annet. Kokku on mul hetkel ilmunud üks luulekogu ("Tuhkatriinu"), kaks lasteraamatut ("Saladuslik päevik" ja "Täiesti tavaline perekond"), neli noorteraamatut ("Mõistatus lossivaremetes", "Nõidkapteni needus", "Must vares" ja "Kivid, tulnukad ja sekt") ja üks vist täiskasvanutele mõeldud raamat ("Une nägu"). Esimene oligi selline veidi üleloomulikke nähtusi käsitlev raamat ,,Une nägu," mille käsikirja ma andsin lugeda Lehte Hainsalule, kes oli meil Tartu Teoloogia Akadeemias stilistika õppejõud, tema siis kiitis selle heaks ja soovitas Eesti Raamatule. Ma ei teagi, kas ma ilma tema toetuse ja tunnustuseta oleksin järgmisi käsikirju kirjutada viitsinud. Teise tõuke aga andis kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastejutuvõistlus aastal 2008, kus sain teise koha "Saladusliku päeviku" käsikirjaga. Sel, 2011
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt prakt...
sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12] Rüütliromaan – Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast". [http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Jumalust ei kogetud kauge ja kättesaamatuna, vaid iga isikliku ja avaliku elu tähtsat silmapilku iseloomustas kontakt jumalatega. 2) Kreeka religioon oli dogmadeta ja kirikuta. Polnud ühtset kirikut, sealne religioon oli seotud mütoloogiliste pärimustega. Jumalad ja inimesed olid samal tähtsusel. 3) Kreekakeelne sõna hieros – püha – seondub ilmselt indoeuroopa tüvega, mis märgib tugevust. Tajuti üleloomulikke jõude. Ehitati templeid, kujunesid pühapaigad, sh kangelaste hauad (seotud Mükeene päritolu matusepaikadega, mida peeti perekonna või kogukonna heaolu tagatiseks). 2. Mis oli müsteerium, miks hakati neid korraldama? Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse leevendamiseks. Saadi oma austatud jumalaga eriti lähedaseks ja peale surma võis loota paremat saatust. 3
A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. Eristatakse analoogiam-t ja kontagioosset m-t. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn. maagia pankrotina. Vt. ka analoogiamaagia, kontagioosne maagia, loits, religioon, riitus. 7. Mis on totemism?
2005,247) 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan ,,Aarete saar" (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/robert_louis_stevenson_risto.html) (Romaanist on tehtud korduvalt filme ja etendusi.) Ka Stevensoni lasteluuletused said väga populaarseks. Inspireerituna Edgar Allan Poest, kirjutas ta Kummalise loo dr Jekkyllist ja mr Hyde´ist (The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde, 1886). Stevenson oskas üleloomulikke elemente kunstipäraselt kasutada jarikastas oma seikluslugusid peenete psühholoogiliste visanditega. Röövitud (Kidnapped, 1886) käsitles kirjaniku esivanemate elu, nende elamuste kirjeldamist jätkas ta novellides. 1887. aastal suri tema isa. Alates 1890. aastast elas Stevenson koos perekonnaga Samoa saarestiku Upolu saarel. 4
skorpion-jumalanna Selk, kelle peal asus skorpion, igas sõras elumärk. Jumalad ja jumalannad sisenesid vaikselt magavasse paleesse, kus Thot nad kuninganna Aahmese tuppa viis. Kuninganna lamas lõvikujulisel asemel, ning teda vaadates nägid nad, et Thot oli rääkinud tõtt, sest ta oli tõepoolest kõige kaunim surelike naiste seas. Tema ilu imetledes jäid nad sõnatult seisma. Kuid aroom, mille nad olid endaga Punti maalt kaasa toonud, äratas neiu, kes jäi oma üleloomulikke külalisi hämmastunult vaatama. Jumalate kuningas ja inimeste looja Amon-Ra nägi kuninganna ees seistes väga suursugune välja. Teda kaunistasid kullast ja kalliskividest ehted ning tema ilu oli võrdne päikese iluga, mistõttu neiu süda täitus rõõmust. Amon-Ra andis tema kätte elu märgi ja väe sümboli ning jumalannad Neith ja Selk tõstsid tema aseme põrandast lahti, et ta võiks jumalatega vesteldes maast kõrgemal olla. Lõpuks naasid
Lisaks sellele on autor filmi põiminud ka müstilise paralleelsete maailmade teooria, mis kätkeb endas ka muuhulgas ajas rändamist . Richard Kelly annab oma filmis mõista, et suures masinavärgis, mis laseb kõikidel maailmadel paralleelselt kulgeda on midagi rikki läinud ja mingil põhjusel hakkavad nad üksteise sisse tungima ning omavahel põimuma, põhjustades sellega kummalisi ajanihkeid ja palju teisi seletamatuid sündmusi. Ta omistab nimitegelasele teatavaid üleloomulikke võimeid ja riputab õhku terava küsimuse kas Donnie haiglased nägemused on ikka lihtsalt skisofreeniku luulud. Suhted üldiselt: Nagu eelnevalt mainitud olid Darkode peresisesed suhted head ja laste koduse kasvatuse kohalt ei saa vanematele midagi ette heita. On teada, et lapsed võtavad eeskuju eelkõige oma vanematest ja peegeldavad oma käitumisega hiljem just neid. Filmis on hästi välja toodud Eddie ja Rosei omavahelised suhted, kus Eddie on perekonna pea ja omab
(punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad sarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. RAVITSEMINE JA VAIMUDE MAAILM Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu probleeme lahendada, näiteks haigeid ravida. Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks". Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda. Nad tundsid ka uimastavaid aineid,
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad? Öö, nägemused, hallutsinatsioonid, kirg, armastus(õnnelik ja õnnetu) õnn, kurbus, nadungud valu _ Nimeta romantikute meeliskujundeid. Novell, luuletused, värssromaanid
välja kuid esimese korra kohta võin rahule jääda. Kui keegi vajas abi millegi liigutamisel või tõstmisel siis ma ka neid aitasin. Palju sai ka eemaldada kattepaberit ja kilet autodelt mis just sai värvitud. 5 Tekkinud probeemid Olen praktikal oldud ajaga väga rahul. Ma sain tuttavaks toredate inimestega, kellega, kindlasti loodan ka edasi suhelda. Inimesed suhtusid minusse hästi ning juhendasid mind. Mingisuguseid suuri ja üleloomulikke probleeme mul ei tekkinud. Töövõtted Praktikal ma õppisin palju uusi võtteid kuidas saada lahti roostes polte ja ka õppisin välja puurima murdunud polti ja ka keermestama poldi auku. Seadmed ja töövahendid Ettevõttes oli väga palju erinevaid tööriistu ja seadmeid mida mina ei kasutanud, kuna ei läinud vaja neid enda praktika teemades. Minu igapäevased tööriistad olid padrun- ja lehtvõtmed ja igasugu kruvikeerajad
Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. 23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK RUKKILEIB EESTLASTE TOIDULAUAL Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................3 Aganaleib Päästja ikaldusaastatel..................................................3 Leivategu ja küpsetamine.................................................................4 Leib toidulaual..................................................................................5 Kokkuvõte........................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................6 ...
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega
Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketseriks nimetatakse isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetuses 24.Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25.Mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26.Mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord
Saagas jõutakse arukale järeldusele: ,,Ärgu keegi nõidumiseks ruune vestku, kui ta ei ole õppinud neid korralikult kirja panema." Kokkuvõte Kogu uurimustöö on olnud väga kokkuvõttev ja üldistav. Viikingid on väga mitmekülgsed ja kultuuririkas rahvas, et saada põhjalik ülevaade viikingitest kuluks arvukalt tunde, et tutvutada selle fantastilise kultuuri ja uskumuste detaile. Viikingid austasid loodust ja imetlesid üleloomulikke olendeid. Müüdiuurijate arvates on ruunikiri seotud Jeesusega. Arheoloogide arvates elasid viikingid ka Lääne-Eestis.
animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia? (kr mageia ‘nõidumine’) Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn. maagia pankrotina. 7. Mis on totemism? (1) Traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega)
Nimi Katarism anti kristlikule sektile, millel olid gnostilised ja dualistilised tunnused. Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korraj...
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
pärimus, mälestused jm. Väljaandeid: Mari-Ann Remmel ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus" ja ,,Päritud paigad: Kohajutte ja legenda Rae vallast" Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik" 34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on sarnase skeemiga lood. Imemuinasjuttu kuuluvad imed, mida tegelikkuses ei leidu lendavad vaibad, imelised rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt koosneb sisu mingist pahateost, kahjustusest; 2-3 proovilepanekust ja positiivsest lõpust, mil mingi halb asi kõrvaldatakse (ehk probleemist ja probleemi lahendamisest, kõrvaldamisest). Üldjuhul teeb proovilepaneku läbi mees, kes on alamast soost. Oluline tunnus on vastandamine alamast soost isik teeb kõik õigesti, kõrgemast soost äpardub. 35
loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased). Siinkohal peab küll lisama, et näkk esindab nii negatiivset kui positiivset poolt. Imemuinasjuttude kõrvalliik on legendid. Iseloomulik on nende pärinemine Piiblist; sellest ka valdavalt õpetlik toon. · Novellilaadsed muinasjutud
HIRMU- JA ÕUDUSJUTU D SISSEJUHATUS Õudusulme ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on:
keskendu reaalsele tegutsemisele-kommentaar H. Reiljan), mis paraku ei vii lahedusele. Ülikõrge saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte ennast, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Saatust, üleloomulikke jõudusid, juhust. Niisuguse seletusviisi tõttu ei ole inimesel endal mingit võimalust lahendada oma probleeme - oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal intelligentsus ei võimalda analüüsida sündmusi ning inimesel ei arene välja oskust kirjeldada ennast ja teisi. Selle tõttu valitsevad pidevad vastuolud hinnangute ja sündmuste vahel, konfliktid inimsuhetes.
Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; Religioossete kujutelmade varieerumine : 1. Inimeste ettekujutusvõime 2. Praktilised-loogilised tingimused 3. Sotsiaalsed tingimused Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks : loitsud, palved, keha ja mõistuse mõjutamine, simulatsioon, püha toidu söömine, ohverdamine
eriskummalise hindamine. 4.Üksikisiku ja/või rahva tähtsuse ja eripära väärtustamine. 5.Ajaloo ja rahvapärimuste väärustamine. 6.Tundelüürika tõus esiplaanile. 7.Eri kunstide, kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni. - Eelromantikud on kirjanikud/luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat
POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või te...
Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
