asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Kohtu kinnitatud kompromissileping on tsiviilkohtumenetluse instituut. Kohtuliku kompromissiga muudetakse seni vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. Seega ei allu kohtuliku kompromissi leping üksnes võlaõigusele, vaid ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile. Vastavalt TsÜS § 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 8 Tehingu vorm.
Tema ja võlgniku vahel ei pea olema tekkinud võlaõiguslikku suhet. Võlausaldajaks on hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Kinnisasja omanik võib kinnistut vallata ja kasutada kuid ei tohi selle väärtust vähendada VÕLAÕIGUS Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb phe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: -lepingust -kahju õigusevastasest tekitamisest -alusetust rikastumisest -käsundita asjaajamisest -avalikust lubamisest -muust seadusest tulenevast alusest Täielik võlaõiguslik kohustus on kohustus, mille täitmisest võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele.
Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt. Seadusi võtab vastu Riigikogu või rahvas rahvahääletusel.
_____________________________________________________________________________________ Tsiviilõigussuhe- on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Reaalsuses eksiteerib kaks tasandit: käitumise tasand ning õiguste ja kohustuste tasand. Õigussuhe on õiguste ja kohustuste seos. Kui keegi rikub, siis riik reguleerib, tagab ühiskonna korrastatuse. Suhe on reguleeritud- pooltel on nii õigused kui kohustused ja see ongi õigussuhte eesmärk. 3 asjaolu: pooled, õigusnorm, õigussuhe. Subjektiivne õigus Mõiste- subjektiivne tsiviilõigus on juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ning nõuda vastavat käitumist teistel isikutelt. Subjektiivne õigus sisaldab 3 liiki õigustusi: õigus ise käituda; õigus nõuda teistelt vastavat käitumist; õiguskaitse, mis tuleneb sellest, et juriidiliselt on tagatud võimalus õiguskaitsele. Kui käitumisvõimalus ei ole juriidiliselt tagatud, siis ei ole tegemist subjektiivse õigusega.
Õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. (koordinatsioonisuhetes) Avalik õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvsuhtes. (subordinatsioonisuhtes) Avaliku elu valdkonnas võib esineda ka koordinatsioonisuhteid. Nii võivad 2 avalik-õiguslikku juriidilist isikut kokku leppida mingis ühises tegutsemisviisis. Seepärast ei ole õigussuhe veel avalik-õiguslik, et seal on üheks osapooleks avalik-õiguslik juriidiline isik. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui avaliku võimu kandja seda võimu ka realiseerib. Mandrieuroopalikku õigussüsteemi tervikuna iseloomustab õigusejagunemine era- ja avalikuks õiguseks. See on sama loomulik nagu common law ehk üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. 19. Sotsiaalsete normide mõiste ja struktuur.
1. Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste...
• Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng
kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. § 3. Võlasuhte tekkimise alused
muutuse koostoimes. Õiguslik presumptsioon- õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 38. Õigussuhete liigid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub. Ühepoolse õigussuhte eriliik on absoluutne õigussuhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed
1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe VÕS § 1-207 TT Tööleping (TLS) Käsundusleping VÕS § 619-634 Võlaõiguslik õigussuhe vs töösuhe Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Töösuhe kui võlasuhe VÕS § 1 kohaselt võlaõiguseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste
praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhte mõiste (§ 2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Subjektid on võlgnik ja võlausaldaja. 14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) Kohustuse täitmine (§ 76) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Lihtsustatult: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3) õigussuhte objekt. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku õigussubjektsuse moodustavad... Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
abielu sõlmib riigi vastav asutus (tsiviilabielu) üksnes tsiviilabielul on õiguslikud tagajärjed kiriklik abielu sõlmimine võib toimuda: · pärast tsiviilkorras abielu sõlmimist · vaimulikul on pädevus sõlmida tsiviilabielu Abiellumislubadus · Kihlus - abielu eelstaadium: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu abiellumislubadusega rajatud õigussuhe mehe ja naise vahel · Kihluse regulatsioon Euroopa mastaabis: kihlus kui õigusinstituut kihlus iseseisva õigusinstituudina tundmatu, kuid toob enesega kaasa teatud õiguslikud tagajärjed 38 kihlus on tundmatu ega tekita õigussuhteid · Kihlus Eesti perekonnaõiguses · Kihlus uues PKS-s' Abielu sõlmimise eeldused
NR 3 H KUI ... (tööandja) ei sõlminud (töösoovijaga) lepingut (TLS PG 10 3 lõikes) nimetatud põhjusel D SIIS ei või (töösoovija) temalt nõuda töölepingu sõlmimist H-D, T R Kaanonid: grammatiline, loogiline, ajalooline, süstemaatiline (?) Subjektiiv-deleloogiline (vms) Õigluse printsiibid ja väärtused 9-10 dets EELDUSTÖÖ! VI ÕIGUSSUHTED vt PP !!! mitte LM liik, õigussuhe, dispositiivne suhe, lihtõigussuhe, õigussuhte objekt, objektiivne õigus ja subjektiivne õigus, mis on õigussuhte reguleerimise objekt ja aine (?), juriidiline fakt: mõiste, realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte avalik haldus, subsumptsioon, õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste
muutuse koostoimes. Õiguslik presumptsioon- õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 38. Õigussuhete liigid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub. Ühepoolse õigussuhte eriliik on absoluutne õigussuhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsed
orienteeritud nn. ,,kriminaalidele'', kes on teatud situatsioonis otsustanud käituda õigusvastaselt ning seetõttu on riik kohustatud, käesoleva seaduse normide rikkuja suhtes rakendama õigust. Kaasajal on õigusvaldkondade eristamisel määravaks teooriaks nn. subjekti teooria, mille kohaselt kuulub õiguslik probleem eraõigusesse, kui on tegemist koordinatsiooni suhetega ehk õiguse subjektid on võrdses seisundis ja avaliku õigusega, kui õiguse subjektide õigussuhe on subordinatsiooni ehk alluvussuhetes.32 Subjekti teooria kohaselt, kuulub uuritav õigusakt kindlasti avaliku õiguse sfääri, sest kui füüsiline või juriidiline isik peaks sattuma vähemalt ühte KarS'i eriosa faktilistes koosseisudes kirjeldatud elulistesse asjaoludesse, on õigusvastase käitumise karistajaks riik ning füüsiline või juriidiline isik on konkreetsetest asjaolduest lähtuvalt allutatud subordinaarsele õigussuhtele.
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
perekondlikud õigused · Valitsemisõigused - asjaõigused, mitte materjaalsete hüvede valitsemisõigused · Relatiivsed subjektiivsed õ (kindlaks määratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu) · Nõudeõigused n nõudeõigus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jätmiseks. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. · n õigus nõuda omandi tagastamist · Kujundusõigused õigus (võimalus)ühepoolselt õigussuhe ümber korraldada(probleem võib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kättetoimetamisega). · n õigus leping üles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisõigus. · Vastuõigused n teatud tingimustel keelduda kohustuse täitmisest · n ei täida oma kohustust enne kui teine on täitnud oma kohustus · aegumine · tagatise nõudmine · kohustuse täitmise edasilükkamine või mitte täitmine
TsMS § 414 lg.2 p 2. 25. Kohus lõpetas menetluse kostja surmaga, kellelt nõuti võla tasumist. Ringkonnakohus jättis esimese astme lahendi muutmata ja selgitas, et krediitor võib esitada iseseisva hagi kostja pärijate vastu. Kas kohtud talitasid õigesti? Kumbki kohus ei teinud õigesti. Menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS § 428, isiku surma korral saab menetluse lõpetada üksnes juhul, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kuna võlasuhe kindlasti võimaldab seda, siis oleks pidanud andma hagejale aega õigusjärglase väljaselgitamiseks või siis soovi korral hagi tagasi võtmiseks. Ringkonnakohus oleks pidanud tühistama protsessinormi rikkumise tõttu esimese astme kohtu määruse. 26. Oja esitas hagi Reemetsa vastu. Esimsele istungile ilmus vaid kostja, Hageja jäi teadmata põhjustel ilmumata. Teiselt kohtuistungilt puudus kostja, kes olles kutse kätte saanud ei
Taavi ja Riina abielluvad pärast lapse sündi ning otsustavad, et Taavi peaks lapse adopteerima. Selgita lapsendamise protseduuri ning õiguslikke tagajärgi! § 148 lg 2 p 1 § 163 lg 2 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 9. Vanema ja lapse õigussuhe Johni ja Katrini abielust sündisid 2 last. Augustis 2008 otsustavad John ja Katrin abielu lahutada ning mõningate vaidluste tõttu abieluvara suhete osas lahutavad nad abielu kohtus. Mais 2009 teeb kohus otsuse, millega John ja Katrin lahutatakse, vara jagatakse ning kokkuleppe kohaselt määratakse lapsed kohtulahendiga Katrini juurde elama. Kokkuleppe kohaselt tehakse suuremad otsused laste elu korralduse osas ühiselt kuigi John on
olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine- lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes.
individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common La...
mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus, tahte avaldamine valduseks. Valdus on õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Tegemist õigusliku positsiooniga. Valduse esemeks võivad olla nii asjad kui ka asja reaalosad, mitte aga asja mõttelised osad ja õigused. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on (otsene valdaja). Kaudseks valdajaks loetakse isikut kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle. Otsene valdaja on tema ees vastutav. Kaudne valdus kestab ainult niikaua kuni otsene valdaja õigussuhet tunnustab. Kaudset valdust loob õigussuhte tunnustamine otsese valdaja poolt see tuleb kaudsele valdajale avaldusega või muu tegevusega teatavaks teha.
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja
Sotsiaalse ümber jaotuse eesmärgi tagab progressiivne või astmeline tulumaks. Vähenevad negatiivsed nähtused riigis, ms omakorda võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt
kahjunõuded notari vastu, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamine, riikliku pensioni maksmise aluseks oleva tööstaazi kindlakstegemine,maksunõuded pankrotimenetluses, avalik-õiguslike isikute eraõiguslik tegevus (nt vara väljaüürimine). Kriteeriumiteks eraõiguslike ja avalik-õiguslike vaidluste piiritlemisel on nii asjaosaline õigussubjekt kui õigussuhe ise, kusjuures hinnatakse mõlemat kriteeriumi. Tsiviilkohtumenetluses tuleb menetleda ka asju, mida prokuratuur keeldub kriminaalasjana menetlemast ning prokuratuur leiab, et seda eset tuleb menetleda tsiviilkorras. Näiteks: Juriidilise isiku juhatuse liige, teiste juhatuse liikmete teadmata viib laost minema valmistoodangu, mille maksumus jääb alla 500 000.-krooni. Prokuratuur keeldub kriminaalasja algatamast kuna leiab, et tegu on olnud varem juhatuse liikmete vahelise
õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele. Nõude pantimine Nõuete kui spetsiifiliste õiguste pantimisel ja tagatisena loovutamisel tekib üsna keerulise struktuuriga õigussuhe. Sellisesse tehingusse on kaasatud vähemalt kolm osapoolt: pandipidaja või võlausaldaja, kellel kuulub ühtlasi tagatud nõue; pantija või võlgnik, s.t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja, kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik; pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja
Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11
(2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib? (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust;
lõpeb leping vastava lepingupoole surma puhul. Võlgnik peab ise kohustuse tagama. Võlgnik peab just sellele võlausaldajale täitma. Juriidilise isiku likvideerimisel tema kohustused lõppevad, kui on õigusjärglane olemas, siis lähevad talle üle. Tähtaja saabumine Kui kohustus on seotud kindla tähtajaga, siis lõppeb kohustus tähtaja saabumisega. Leppetoiming Leping millega vaieldav või muidu kohustusi tekitav õigussuhe uuendatakse osaliste vastastikuse järelandmise tulemusena vastuvaidlematuks ja kahtlusetuks.
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi
õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid (ostja ja müüja, töötaja ja tööandja) ja ühepoolseid (kinkeleping või testament) õigussuhteid. Enamus avaliku õiguse suhted; eriliik on nn absoluutne õigussuhe (autor autoriõiguslikus suhtes, omanik omandiõiguslikus suhtes, riigiorgan või ametiisik paljudes haldusõiguslikes suhetes). Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse Regulatiivsed (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms). Peamine eesmärk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi
subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete - Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest
isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Varalised õigused suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele, nt müügilepingu alusel õigus nõuda varalise väärtuse üleandmist. Isiklikud õigused objektiks on au, isiku nimi või kujutis, eraelu puutumatus vms. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt 2 poolt õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhte sisu selles osalevate isikute konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad või õigused. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. 3. Tsiviilõiguste tekkimise alused. Tehingud. Sündmused
reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasuda Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine
Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus": 1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud...
- Maksuvõlg maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg. - Maksõigus maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond. - Maksuõigussuhe maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused. - Maa maksustamishind korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus. - Tehing (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses
rikkumise korral) 4. Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit. Liigid: 1. Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe) 2. Relatiivne- mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted) 3. Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda 4. Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi) 5. Valdkonnapõhine- perekonnasuhted, asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted. 2. Subjektiivne õigus
juhul mitme organi kätte. Esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Jagatud suveräänsusega riigid on liitriigid. Parlamentaarne demokraatia on olnud ka eeskujuks EV põhiseaduste koostamisel. Erinevates eelnõudes on kaldunud rohkem kas parlamentaarse vabariigi või presidentaalse vabariigi poole. 18. Juriidiline fakt: Juriidiline fakt on asjaolu, mille alusel tekib õigussuhe riigipoolt aksepteeritud tingimusel. Kui võtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad: · Juriidilised sündmused on tekkinud kasud, kahjud. Sündmused toimuvad sõltumata inimese tagtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimese loomulik surm. · Juriidilised teod inimtegevuse tulemus; väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt.
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi...
nõuetele vastavaid ehitustooteid, nõuetekohane kvaliteet (lepingus kirjas), ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu (kontr. kohalik OV), vältida keskkonna saastamist, teatama ehitise nõuetele mittevastavust, täitma garantiiga seotud kohustusi. 18. Ehitusprojekteerimise tegemise õigus. Ehitusprojekteerijal on õigus projekteerida, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja tal on majandustegevuse registreering ja õigussuhe vastutava spetsialistiga või on seda ise. Väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik kohaliku OVe poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel. 19. Tegutsemisloa andmine ehitusprojekteerimisega tegelevale ettevõtjale. Tegutsemisluba antakse ettevõtjale nendeks projekteerimistöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala vastutav kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. Ettevõtja peab olema registreeritud
kindlustusväärtuse suhtega, misjärel lahutatakse omavastutuse summa. 20. Kindlustuse vormid 1.Vabatahtlik kindlustus kindlustus, mida klient sõlmib omal tahel (pension III sammas, elukindlustus, kaskokindlustus jne) 2. Kohustuslik kindlustus - kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustuse sätestab seadus (liikluskindlustus, II samba pensionikindlustus isikutele kes on sündinud al.1983 a) 3. Sundkindlustus on õigussuhe, kui seadus sätestab kohustuse tasuda kindlustusmakseid ja riik võtab enesele kindlustusandja kohustused (ravikindlusus, töötuskindlustus) 21. Riskielukindlustuslepingud Riskielukindlustust pakutatakse klientidele, kellest sõltub perekonna majanduslik heaolu ning kes on pere põhisissetuleku toojad. Riskuelukindlustus on mõeldud kliendi perekonnale. Kindlustuslepingu sõlmides määrab kindlustatu ise selle kindlustussumma, mille selts maksab
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
normipäraselt. Inimesed puutuvad õigusega kokku iga päev ja loovad õigussuhteid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv tahteline seos, kus mõlemal poolel on oma õigused ja kohustused. Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Rahvas inimesed, kes riigi territooriumil alaliselt elavad. Riik peab tagama alati oma kodanikele õiguskaitse. Kodanik peab olema riigile lojaalne. Kodakondsus inimese seos/seotus riigiga. 3. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine
2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? · Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. · Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk
sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. 187. Mis on võlasuhe ja millest see tekib? võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku ( kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus on nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tekib: 1) lepingust 2)kahju õigusvastasest tekitamisest 3) alusetust 70
õiguste ja kohustuste omavaheline seos. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis reguleerib õigussuhte poolte (isikute) vahelisi õigusi ja kohustusi poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, samuti riskide jaotamine. Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib. Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks kohustatud pool. Kummalgi poolel võib olla üks või mitu subjekti. Isikud võivad varalises tsviilõigussuhtes reeglina vahetuda. Tsiviilõigussuhte objektiks on see, millele on suunatud poolte õigused ja kohustused (nt töö tegemine, asja võõrandamine, kasutamine jms). Tsiviilõigussuhte objekti tuleb eristada tsiviilõiguse objektist (eelkõige esemed). · Tsiviilõigussuhte liigid
Prokuura: · volitus, mis annab prokuristile (volitatud esindajale) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel · saab anda ainult füüsilisele isikule · prokuristiks ei saa olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor · prokuura võib ettevõtja lõpetada igal ajal · prokurist saab nõuda prokuura lõpetamist, juhul kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe · prokurist ei või prokuurat üle anda · prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel (kui antakse volitus tehinguteks kinnisasjadega, siis see märgitakse eraldi ära) Kui tehingu teeb esindusüiguseta inimene, siis tehing on tühine algusest peale. Tähtaeg kindel ajavaheiks, millega kaasnevad seaduslikud tagajärjed. Tähtaeg hakkab kulgema järgmisest kuupäevast. Kui peab olema makstud 15. kuupäevaks, siis viivis algab 16. kuupäevast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
