Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus" (0)

Õiguse entsüklopeedia - "Õigusõpetus"
Küsimused lk.36. "Ühiskond, riik ja õigus":
1.Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad.
2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika?
Kuna tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate.
3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu.
4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on: monarhia , piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik- esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik).
Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte.
5.Millised on riikliku korralduse vormid?
Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik , konföderatsioon, autonoomia
6.Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
7.Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon.
8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan ) ja kohtuvõimu organ. Lisaks liigitatakse riigiorganeid veel lähtudes nende kohast ja tähendusest riigiaparaadis esmasteks (nt: Riigikogu) ja teisesteks (tuletatud) ning moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Kestuse järgi liigitatakse riigiorganid alalisteks ja ajutisteks (nt: riigikogu uurimiskomisjon).
9.Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust?
Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga.
10.Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.
Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord.
Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid.
11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja riik vajab õigust, sest õigus on riigivõimu teostamise vahend. Riik ja õigus on kujundatud ühiskonna arengu käigus.
12.Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik ?
Õigusriik on riigivõimukorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
Politseiriigi puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ja muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik, inimeste eraelu on reglementeeritud.
Haldusriigis etendavad kõige tähtsamat osa riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui kohtuvõimu tegevust.
13.Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Lisaks on õigus riigi poliitika teostamise ja ohjeldamise vahend.
14.Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Teisalt on õigus aga majanduse peegeldus, kuna majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses. Kõik tootmise, vahetuse , jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega.
Küsimused lk.60. "Õigusnormid ja õigussüsteem":
1.Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, idiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
2.Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Individuaalse reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu iga kord uus otsus, võrdse kohtlemise põhimõte ei ole tagatud.
Normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutab sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse ning vähendab juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Kuid ta ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
3.Milline norm on sotsiaalne norm?
Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (riigiga, kollektiiviga jne).
4.Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
Õigusnormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, tavad ja traditsioonid, regigiooninormid, välise kultuuri normid.
5.Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
Õigusnorm lähtub riigist, ta täitmine tagatakse riigi sunniga, ta on üldkohustuslik käitumisreegel, ta annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel
6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena.
7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline?
Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast.
8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut.Hüpoteese liigitatakse: tingimuste määratletuse astme järgi (määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata ), konkreetsuse astme järgi ( kasuistlik , abstraktne), tingimuse iseloomu järgi (lihtne, liit- ja alternatiivne hüpotees).
9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse?
Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul , missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud.
Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad ), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed).
10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse?
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.
Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon).
11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides?
Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada .
12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine?
Õigusnormi viitav esitamine seisneb selles, et seaduseandja kasutab õigunormi loogilise struktuuri mõne elemendina, kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sel juhul suunatakse normi realiseerijat lünga täitmiseks kas samas või mõnes teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist.
13.Mis on õigusharu?
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus jne).
14.Milliste kriteeriumide alused liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes.
16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga?
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
17.Mis on õigussüsteem?
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest. Tavakäsitluses on see teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogum ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteem.
18.Mis on õigusperekond?
Õigusperekond on õigussüsteemi rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Nt: romaani-germaani, anglo-ameerika õigusperekonnad.
19.Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond on levinud mandri-Euroopas ja kujunes välja Rooma õiguse rakendamisest. Põhirõhk on pandud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidele ja kindlustab ühiskonnas vastava korra.
Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja on levinud ingliskeelsetes riikides. Iseloomulikuks tunnuseks on kohtulahendi tähtsustamine.
20.Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest?
Avalik õigus hõlmab õigusharusid õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik, subjektid on omavahel subordinatsioonisuhtes ja reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituudid ja -normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide vahel, kasutatakse autonoomset reguleerimismeetodit.
21.Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse?
Eraõigusesse kuuluvad: tsiviilõigus (perekonna-, pärimis,- asja-, võlaõigus) ja kaubandus- ja majandusõigus [ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsi-, konkurentsi- ja tarbjakaitse-, intellektuaalse omandi (autori, tööstusomandi, naaber) õigus].
22.Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse?
Avalikku õigusesse kuuluvad: rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus , finantsõigus, sotsiaalõigus.
23.Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad":
1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on olnud õigusvormina kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja haldus-pretsedent, leping, normatiivne ehk õigusloov akt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Euroopa Liidu õigusaktid..
2.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
Euroopa Liidul on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, mis on Liidu õiguslikeks alusteks ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest ja tuleneb esmasest õigusest.
3.Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohus-tavad?
Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Lisaks on kohustavad määrused. Otsused on siduvad ja kohustavad vaid adressaatidele.
4.Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
Üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme ning kehtib määratlemata isikute ringi suhtes, ta on Madri-Euroopas peamiseks õigusvormiks.
Üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Üksikakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid.
5.Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud normatiivaktid on kõige kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õiguasktide suhtes.
6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis?
Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
7.Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduseelnõu vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon, seaduse avaldamine.
8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Täidesaatev riigivõim kuulub Eestis Valitsusele. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele . Valitsuse määrus on normatiivakt , korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid.
9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi. Nad annavad normatiivsete aktidena määrusi ja mittenormatiivsetena volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Juriidiliselt jõult on nad madalamad seadustest, seadlustest ja Valitsuse määrustest. KOV'i määrused ja ostused peavad vastama kõrgemate seadustega.
10.Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord?
Õigusaktide jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja erineb sõltuvalt õiguasakti liigist ja tema kohast õiguasaktide süsteemis. Seadus jõustub 10'dal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei sätestata teisiti. KOV'i määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldus ning ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega.
11. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
Õiguse üldaktil on tagasiulatuv jõud, kui seadus seda sõneselgelt sätestab, kuid tagasiulatuvalt ei tohi kehtestada kohustusi ega piirata õigusi ning tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab seda.
12.Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani.
13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Asukohariigi õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud, apatriidid , bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välismaalased, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
14.Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Normatiivmaterjali süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ehk mingisse loogilisse järjestusse viimise ja kodifitseerimise ehk sisemise ühtlustamise teel.
Küsimused lk.89. "Õiguse realiseerimine õigussuhtes":
1.Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonna-suhetest?
Võrreldes teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid: Õigussuhe on isikutevaheline seos: mis tekib õigusnormi alusel; mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste kohustuste ja õiguste kaudu; mille säilimise tagab riik; mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
2.Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe ja õigussuhte struktuurseteks elementideks on õigussuhte subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ning materiaalse või mittemateriaalse hüve näol ka õigussuhte objekt.
3.Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
Õigussuhte subjektid võivad olla kõik ühiskondlikus elus osalevad inimesed, kes omavad õigussubjektust, ehk õigusvõimet, teovõimet (isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada)ja deliktivõimet (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust).
4.Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikkune seos ja toime määravad ära õigusuhte iseloomu, selle juriidilise sisu.
5.Mis on õigussuhte objekt?
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organistasiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Ehk õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud.
6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Õigussuhteid liigitatakse:
reguleeritavate suhete valdkonna järgi (riigi-, tsiviil-, perekonnaõiguslik jne.);
õigussuhte struktuuri järgi (kahepoolsed ja ühepoolsed õigussuhted);
õigussuhte funktsiooni järgi ( regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted).
7.Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses asetleidvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
8.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus?
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse neid sündmusteks (toimub sõltumata inimese tahtest) ja tegudeks (toimub inimese tahtel), tegusid liigitatakse omakorda õiguspärasteks ja õigusvastaseks (õigusrikkumine).
Õiguslike tagajärgede järgi eristatakse õigusloovaid (töölepingu sõlmimine), õigustmuutvaid (muutmine) ja õigustlõpetavaid (lõpetamine) juriidilisi fakte.
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja faktilisi kooseise.
Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel.
Küsimused lk.96. "Õiguse rakendamine":
1.Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, ehk viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu.
Eristatakse 3 liiki õiguse realiseerimist:
• Õiguse järgimine - seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi.
• Õigusnormide kohaldamine - õigusteostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid.
• Õigusnormi kasutamine - seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises.
2. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seineb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest?
Õiguse rakendamise vajadus tekib:
1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt: kaitseväeteenistusse astumine).
2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt: töövaidlus, omandiõiguse küsimuse vaidlustamine)
3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone
3.Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess?
Õigusnromide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites.
1) Esimene staadium - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Kontrollitakse kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, ehk kas tal on juriidilise asja tähendus) Faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks, mis tuvastatakse juriidiliste tõendite abil.
2) Teine staadium - Õigusnormi valik ja analüüs. (Taandub käsitletava teo juriiidilisele kvalifitseerumisele. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigus-normi rakendamise juriidiline alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida kasutatavat materjali.)
3) Kolmas staadium - Kompetentse organi poolt otsuse tegemine/vastuvõtmine. (Vastutusrikkaim staadium. Võetakse lõplik seiuskoht ja otsus. Õiguse rakenda- mise akti vormistamine.
4) Neljas staadium - Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.(Alles selles staadiumis realiseeritakse õigusnormi nõuded.)
4.Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt?
Seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Nõude tagamiseks peab otsus rajanema juhtumit käsitlevatel õigusnormidel, olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, seaduses ette nähtud õigusnormi rakendamine on kohustuslik igal juhul, uut otsust ei tohi vastu võtta kui on olemas kehtiv otsus.
Põhistatuse nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema põhjalikult ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtalsed faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta.
Otstarbekohasuse nõuet käsitletakse kahest erinevast aspektist.
1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidlist tähendust omavatele suhetele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee.
2) Seadusega antud raamides tuleb kuriteole ja kurjategijale rakendada kõige otstarbekohasemalt mõjuvat karistust. Subjekti käitumist tuleb reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem.
Õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi kui ka rahva seisukohast vaadatuna.
5.Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur?
Struktuur peab nimetatud andmed esitama võimalikult täpselt:
1) Sissejuhatavas osas tuuakse välja rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti bimetus, väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms.)
2) Kirjeldavas (konstateerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral vaidluse sisu.
3) Põhjendavas (motiveerivas) osas esitatakse õiguse rakendamise juriidline alus.
4) Resolutiivosas (resolutsioonis) sõnastatakse vastuvõetud otsus.
6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel.
1) Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi - regulatiivsed aktid (määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende normidega rakendatakse regulatiivseid norme) ; jurisdiktsioonilised aktid (aktid millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumistega)
2) Akti välja andud organite järgi - seadusandliku võimu aktid, täidesaatva riigivõimu aktid, kohtuorganite aktid (kohtuotsus), kontroll- ja järelvalveorganite aktid (riigikontrolli aruanne)
Küsimused lk 108. "Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus":
1.Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine ning õiguslikult reglementeerimata käitumine. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidlist kohustust või ületab oma käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Kutsub esile õigusliku vastutuse.
2.Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad?
Õigurikkumise koosseis on käitumise elementide tervik, koosneb 4. elemendist:
1) Käitumise subjekt - võib-olla inimene, sõltumata seosest riigiga.
2) Käitumise subjektiivne koosseis
3) Käitumise object
4) Käitumise objektiivne koosseis
3.Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Õigusrikkumise subjektiks saab olla vaid õigusrikkuja, kes osaleb õiguslikus suhtelmises ehk õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik.
4.Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü?
Õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste hõlmab õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte nende kogumis ehk subjekti suhtumist oma õigus-vastasesse teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse ning oma teo tagajärgedesse. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element, see kujutab isiku tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Tahtlus ja ettevaatamatus on kaks süü vormi, mis iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse.
5.Mis on õigusrikkumise objekt?
Õigusrikkumise objektiks on kõik need hüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine ehk õigusrikkumise tagajärjel kahjustada saanud isikute õigused, vabadused või suhted, mis on kaitstud õigusnormidega.
6.Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Õigusrikkumise objektiivne külg on inimeste teod, mitte mõtted või kavatsused, sest õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist. Enamasti on selleks mõni aktiivne tegu, kuid mõnikord ka tegevusetus. Tegevusetuses seisneb õigusrikkumine juhul, kui isik jätab tegemata teo, mida ta oli kohustatud tegema. Objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel.
7.Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
1) Hädakaitse - kaitsjat ennast, teist isikut või nende hüvesid või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine . On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire . Ohu allikaks inimene.
2) Hädaseisund - tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem
3) Kurjategija kinnipidamine - isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu .
4) Kuritegude matkimine - tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Vajalik on kohtu luba, vastasel juhul on ebaseaduslik.
5) Kohustuste kollisioon - tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. Täidetav kohustust peab olema vähemalt sama tähtis.
6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
7) Kannatanu nõusolek - nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt.
8) Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu - õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale peale pandud teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmiseks.
9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - õigusvastane ei ole tegu, mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele
10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine- välistab õigusvastasuse teatud piirides. Oma käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. Kui käsk anti volituste piiride ületamisega või oli ilmselt kuritegeliku sisuga, vastutab täitja.
8.Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
Juriidiline vastutus on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast nind temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele.
9.Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
Juriidilise vastutuse liigitamine on seotud õigusrikkumiste liikidega, kohaldatav juriidiline vastutus peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele.
Õigusharude järgi liigitatakse juriidiline vastutus: Kriminaalvastutus (kuritegu); Haldusvastutus (väärtegu); Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; Distsiplinaar -vastutus; Tööõiguslik vastutus.
Vastutust kohaldatava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust.
Õiguskorra kaitse tagamise viisist sõltuvalt eristatakse karistatavaid ja õigust-taastavaid (üldjuhul tsiviilõiguslikud, eesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe) mõjutusvahendeid.
10.Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised?
1) Kuriteod - karistatav tegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
2) Väärteod - süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest.
3) Tsiviilõigusrikkumised - lepinguline kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes.
4) Tööõigusrikkumised - seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises.
5) Distsiplinaarsüüteod - riigiteenistuja või kov'i teenistuja poolt teenistus-kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.