Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Mida on küsitud?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Mis on siis toimunud?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Q: Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus?

Vastus leiad õppematerjalist: Täitemenetluse kaasuste lahendamine

A, A

Täitemenetluse kaasuste lahendamine (1)

Tartu Ülikool - Õigus - Õiguse alused

3 HALB

Esitatud küsimused

Mida on küsitud?
Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad?
Milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane?
Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb?
Mis on siis toimunud?
Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata?
KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL?
Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus?

METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT-STIILIS LAHENDAMISEKS

Sissejuhatus

Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist . Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1
Kaasuse lahendamise üldine algoritm:

„Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi .
Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne).
Otsi üles täiendav informatsioon ( õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi.
Paku välja erinevaid lahendusvariante.
Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul.
Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2

Hindamine
Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist :
1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires;
2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas;
3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks;
4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad;
5) kasutab töös analüüsivalt ja allikakriitiliselt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel;
6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi;
7) valib välja olulised teoreetilised seisukohad ning kaitseb oma valikuid (vaidlustes jne);
8) argumenteerib oma seisukohti ja hindab neid kriitiliselt;
9) läheneb õiguslikele küsimustele süsteemselt ja multidistsiplinaarselt;
10) lahendab õigusliku sisuga küsimusi ettenähtud ajaks kasutades õigeid ja asjakohaseid töömeetodeid ja lahendusi;
11) eristab argumenteerimisel õiguslikke, majanduslikke ja poliitilisi argumente.
Kaasusülesanded tuleb lahendada ekspertarvamuse (või esseevormis, kui nii on nimetatud juhendis) ning võttes eeskujuks kohtunikueksamil rakendatavaid põhimõtteid4 hinnatakse lahendaja oskust näha õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada: kaasuse lahendamisel oluliste asjaolude väljatoomist; vastust vajavate õigusliku sisuga küsimuste määratlemist, sh oskust näha ja määratleda, kas on olulisi küsimusi, millele ei saa vastust anda, sest ei ole piisavalt andmeid ning kas ja millega oleks baasandmeid vaja täiendada, et anda vastus kõigile olulistele küsimustele; lahendamisel aluseks võetavate õigusallikate ja normide määratlemist ning kaasuse lahendamisel esitatavate seisukohtade (õigusliku sisuga arvamuse) õigsust, argumenteeritust ja selgust.
Eelkõige hinnatakse oskust:

orienteeruda esitatud andmetes ja välja tuua kaasuse lahendamisel olulised asjaolud;

sõnastada lahendamist vajavad õigusliku sisuga küsimused;

määratleda kaasuse lahendamiseks vajalikud õigusaktid;

esitada kaasuse lahendamise olulised õigusliku sisuga hinnangud/arvamused viidetega asjakohastele õigusaktidele;

esitatud arvamuste põhjendatust ja selgust, sh kasutatud mõistete õigsust ja selgust.
Konkreetne punktide arv ja hindamissüsteem (punktide teisendamine pallideks) avaldatakse eksamitöö juures.
Kaasust hinnatakse soovitatavalt esimese eelistusena kujundava hindamise rakendamisel skaalal F-A vastavalt saadud punktidele, mille andmise tingimused sõltuvad konkreetsest kaasusülesandest.
Kaasuste lahendamise juhendi eesmärgiks on anda üliõpilaste suunised õiguslike probleemide teoreetiliseks ja praktiliseks lahendamiseks.
Metoodilised nõuanded
Üldiselt teada olevad metoodilised nõuanded kaasuste lahendamiseks on kokkuvõtvalt alljärgmised.
Juriidilist kaasust ei lahendata esmamulje põhjal, vaid süstemaatiliste testide abil järk-järgult. Kaasuste lahendamise metoodikad on püütud välja töötada sellisena, et neist oleks võimalikult palju abi.
Kaasuse lahendamiseks tuleb esmajärjekorras välja selgitada õigussuhte olemasolu, olemus ja sisu. Tuleb eristada nn olulist informatsiooni ebaolulisest informatsioonist, mis omab kaasuse lahendamise seisukohast tähtsust.
Kaasuse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes kaasuse tekstist. Kaasuse teksti ei peeta mõistlikuks korrata , samuti on keelatud juurde mõelda täiendavaid seisukohti ja argumente. Lisaks ei tohi rajada oma otsust oletustele.
Seega tuleb esimeses etapis leida kaasusega seotud faktilised asjaolud ehk asjaolud, mis on kaasuse lahendamisel olulise tähtsusega. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata:
1. Õigussuhte olemasolule ja liigile (seega siis ka osapooltele). Kas õigussuhte tekkimise eeldused on täidetud.
2. Millistest allikatest tuleb lähtuda õigusliku vaidluse lahendamisel. Seejuures tuleb kontrollida, kas on olemas Riigikohtu (RK) lahendeid sarnaste või ligilähedaste probleemide lahendamiseks. Samuti tuleb kontrollida, ega ei esine ekspertarvamusi nimetatud probleemi lahendamiseks.
3. Kas olemas olevatest andmetest piisab õigusliku probleemi lahendamiseks. Millist informatsiooni oleks vaja täiendavalt koguda, õigusliku probleemi lahendamiseks (milliseid küsimusi tuleb esitada).
Ühtlasi tuleb:
1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad;
2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude;
3) leida abinormid.
Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu ):
1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad?
2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane?
3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)?
4. Kas õigussuhte osalise tegevuse (või tegevusetuse) vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit? Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb?
5. Kas asendustäitmine ja sunniraha rakendamine on õiguspärane?
Jne.
Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua õiguslikud probleemid, asjaolud, mis omavad kaasuse lahendamisel tähtsust. Välja tuleb tuua ka väidete/nõuete/soovituste jne aluseks olevad normid ning tõlgendamisel ja seisukoha kujundamisel kasutatud allikad. Oma seisukohti tuleb üliõpilasel argumenteerida.
Oluline osa on lahenduse õiguslikul põhjendusel koos võimalike alternatiivide ning täiendavalt lahendamist vajavate küsimuste esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad või tingivad.
Lõppkokkuvõttes järgib süstemaatiline kaasuse lahendamine teatud süsteemi, mida on võimalik erinevalt kirjeldada ja mille kohta on esitatud esinevaid kirjeldusi ja skeeme.
Kaasuse lahendamise metoodika põhiidee seisneb kaasuse kõigi oluliste aspektide analüüsimises ja kontrollimises süstemaatiliselt ja loogilises järjestuses. Skeemist täpne kinnipidamine ei ole eksamil kohustuslik, kuid reeglina soovitav, sest tagapool asuvate küsimuste lahendamine sõltub tihti vastustest eespool seisvatele küsimusele. Seega tuleb silmas pidada, et esitatud skeemid on siiski üksnes abivahendid, mis hõlbustavad ja arendavad süstemaatilist mõtlemist. Et kõiki elulisi situatsioone ei ole võimalik viia universaalsete skeemide alla, tuleb lähtuda eelkõige lahendatava kaasuse eripäradest ning rakendada etteantud juhendeid ja skeeme paindlikult.
Lisaks õiguse üldosa normidele sõltub lahendus eriosa seaduste sätetest, mida tuleb samuti osata õiguse üldpõhimõtete valguses õigesti kohaldada . Samuti on mitmete õiguslike kaasuste lahendamisel vältimatu riigiõiguse põhialuste tundmine ja rakendamine: (põhiõiguse riive mõiste ja riive lubatavuse eeldused, riigivõimu seaduslikkuse ja seaduse reservatsiooni, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted).
Meeles tuleb pidada, et:
1. Lahenduskäigus sisalduvad väited peavad olema põhjendatud, vastasel juhul ei ole esitatud seisukoha õigsus kontrollitav (ega ka hinnatav).
2. Lahenduskäigus ei tohi normi kohaldatavuse analüüsimisel piirduda vaid lingvistiliste argumentidega, vaid kasutada tuleb ka teleoloogilist ja süstemaatilist tõlgendust. Püüdke näha ette võimalikke vastuväiteid oma argumentidele ja need lahenduskäigus ümber lükata.
3. Lisaks normi kohaldamise positiivsetele eeldustele tuleb kontrollida ka seda välistavaid negatiivseid tingimusi. Näiteks ei saa piirduda vaid normidega, mis ütlevad, millal haldusmenetluse osaline tuleb ära kuulata, vaid selgitada tuleb ka, ega ei esine erandit üldisest ärakuulamise kohustusest.
4. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertstiilis (või esseestiilis, kui juhend seda võimaldab). See tähendab, et lahenduskäik esitatakse versiooni püstitades ja siis seda kontrollides.
5. Hinnatakse lahendaja oskust näha ja sõnastada õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada.
Lahendit hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi:
1. Lahendamisel oluliste asjaolude (faktide) kirjeldus on esitatud selgelt ning eristatud on poolte väited ning tuvastatuks loetud asjaolud. Faktijärelduste põhjendamiseks on analüüsinud tõendeid ja märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta mingid asjaolud tuvastatuks loeb. Kui osa tõendeid on lubamatuks või mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel põhjusel .
2. Õigusnorm või -normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud . On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks.
3. Riigikohtu lahendid või muud kõrgema kohtu lahendid, mis asjasse puutuvad, on viidatud ja esitatavat arvamust on nende lahendite valguses analüüsitud.
4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud.
5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või asjakohatut teksti.
Nagu eelnevalt märgitud, sõltub konkreetne hindamissüsteem kaasustest. 5-pallise hindamissüsteemi puhul võib näiteks iga kriteeriumi täitmise eest olla võimalik saada maksimaalselt 1 punkti ja minimaalselt 0 punkti ja hindamine teostada 0.1 punkti täpsusega. Aga rakendada võib ka teistsuguseid süsteeme.
Ülaltoodu tähendab mh, et:

Mõisteid tuleb kasutada täpselt.
Õigusaktide teksti lahenduses reeglina ei korrata, kuid seadusele viidatakse maksimaalse täpsusega, mida võimaldab seadusparagrahvide liigendus lõigeteks, lauseteks ja punktideks. Ka kaasuse teksti ümberkirjutamist tasub kaasuse lahendamisel vältida.

Seda eelkõige põhjusel, et kui õigusaktide ja kaasuse tekstide kordamine põhjustab asjatut ajakulu, siis kaasuse põhiprobleemide õigeaegne tuvastamata jätmine võib kaasa tuua terve lahenduskäigu ebaõnnestumise. Seepärast peetakse oluliseks, et juba enne kaasuse lahendamisele asumist – nt lahenduskäigu märksõnalise kavandi abil – selgitatakse välja, millised on kaasuse peamised õiguslikud probleemid.
Tehiolude osas tuleb hoiduda igasugusest fantaseerimisest. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, siis tuleb eeldada, et õigussuhte osalised (haldusorgan, menetlusosalised jne) on käitunud õiguspäraselt, st neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et kohtutäitur peaks menetlusest keelduma või haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud.
Kaasuse lahendamisele asudes tulebki esmalt tähele panna, mida üldse kaasuse lahendajalt küsitakse ja ehkki tavaliselt on küsimuseks mingi nõude olemasolu X-l Y vastu, võib konkreetse kaasuse puhul olla küsimuse püstitus ka teistsugune. Sageli võib aga küsimus olla ka palju üldisem, nt „milline on õiguslik olukord“ või „analüüsige kõikide isikute omavahelisi nõudeid“. Sellisel juhul eeldatakse kaasuse lahendajalt, et ta kontrolliks kõigi kaasuses esinevate isikute kõiki võimalikke omavahelisi nõudeid. Oluline on lähtuda täpselt esitatud küsimus(t)est ja mitte hakata vastama küsimustele, mida tegelikult esitatud ei ole.
Kuna sageli esineb konkreetses kaasuses rohkem kui kaks isikut, siis tuleb esmalt kaardistada see, millised suhted kaasuse osaliste vahel (eelduslikult) eksisteerivad ning missugused nõuded osaliste vahel põhimõtteliselt üldse kõne alla saaksid tulla. Selleks on hea kasutada lihtsa joonise abi.
Õigusliku sisuga küsimuse lahendamisel ongi meil reeglina vaja leida kohaldamisele kuuluv norm ja selle kohaldamise õiguslik alus.
Kaasuse lahendamise etapid
Ülaltoodut kokkuvõtvalt on kaasuse lahendmaisel kolm etappi.
Kaasuse lahendamise esimene etapp: õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava ) õigusliku aluse väljaselgitamine ja hüpoteetilise tulemuse esitamine (hüpoteesi formuleerimine)
NB! Isegi siis, kui me oleme leidnud ühe või mitu näiliselt sobivat nõude alust, ei saa me kohe teha otsust. Enne peame me kontrollima, kas meile lahendamiseks antud kaasuse asjaolud vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule. Teisisõnu: kas on täidetud normi abstraktse faktilise koosseisu elemendid ehk eeldused? See ongi õiguse entsüklopeediast tuttav subsumptsioon .
Kaasuse lahendamise teine etapp: Kas õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud ehk kas nõude, õiguskaitsevahendi kasutamise jne eeldused on täidetud?
NB! Isegi juhul, kui me oleme kindlaks teinud nõude/õiguskaitsevahendi jne kasutamise võimaluse olemasolu, võib selle maksmapanek olla välistatud kas seetõttu, et nõue, õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus jne on vahepeal lõppenud (näiteks täitmise, tehingu tühistamise, tasaarvestamise tõttu või nt seetõttu, et on mööda lastud õiguskaitsevahendi kasutamiseks antud tähtaeg) või saab selle vastu esitada vastuväite ning seega kohustuse täitmisest keelduda. Kui kaasuse asjaoludest nähtuvalt selliseid vastuväiteid ei esine, tuleb formuleerida kaasuse tulemus stiilis “A saab nõuda B-lt kahju hüvitamist ……. alusel”.
Kaasuse lahendamise kolmas etapp seisneb selge ja üheselt mõistetava tulemuse formuleerimises.
NB! Õigussuhte osalise tegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki tegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea). Samas ei pruugi skeemides käsitletavate teemade järjekorrast kinnipidamine kõigi kaasuste puhul õigustatud olla. Näiteks kui kaasuses tuleb lahendada nii haldusakti õiguspärasuse (punkt B) kui ka haldusakti kehtivuse (punkt C) küsimus ning kaasusetekstist nähtuvalt ei ole haldusakti selle adressaadile teatavaks tehtud, siis on loogiline kõigepealt välja selgitada, kas haldusakt üldse kehtib (vt HMS § 61 lg 1) ning alles siis, kui on jõutud seisukohale, et tegemist on kehtiva haldusaktiga, asuda lahendama haldusakti õiguspärasuse küsimust.
Kasulikku meelespidamiseks
Kaasuste lahendamisel tuleb meeles pidada ja kasutada muu hulgas õppekava teiste kursuste raames antud ja üliõpilaste endi koostatud selgitusi ja ülevaateid ning miks mitte internetis avaldatud materjale. Kindlasti tasub vaadata läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasuste lahendamise metoodilised juhendmaterjalid6, mida on arvesse võetud ja kasutatud ka käesoleva juhendmaterjali koostamisel, aga muu hulgas vaadata näiteks ka pealkirja alla Õiguse teooria ja metodoloogia avaldatud Õiguse metoodika lühiülevaadet (Günther Kreuzbaueri, Michaela Dötschi, Sirko Harderi jt jg), mis on avaldatud ZONE.ee veebilehel.7
Viimatinimetatud lühiülevaate mõttega läbilugemine ja selles esitatu läbimõtlemine aitab kaasuste lahendamise metoodika omandamisele kindlasti kaasa, sest tekst on kokkuvõtlik ja süvenemist nõudvalt hea sõnastusega. Viimatinimetatud kokkuvõtte kohaselt on kaasus olukord, millele tuleb anda õiguslik käsitlus küsimustes:

Mis on siis toimunud?
Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata?
Millised on toimunuga seonduvad võimalikud õiguslikud tagajärjed, sh kujunenud õigussuhte osaliste õigused ja kohustused ning võimalikud (kohustusliku vm) käitumisvariandid.

Kaasuse elementide esitamiseks ja nende selgitamiseks meenutatakse, et:

faktiline olukord – so alamlause, empiiriline pool, st see, mis õigusnormidest sõltumata on tegelikult toimunud;

õigusnormid – so ülemlause, normatiivne pool, st objektiivne õigus.
Õigusnormid on aga informatsioon sellest,

mida (so normi/õigusssuhte sisu)
kellel (so õigussuhte subjekt ) ja
mille suhtes (so õigussuhte objekt)

on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte.
Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa:

teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon ) ja
õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon ).

Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada šabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine.
Õigusliku tagajärje all mõistetakse aga „teokoosseisu õiguslikku konsekventsi (tagajärge), mitte reaalset tagajärge (tapmine põhjustab õigusliku tagajärjena karistuse, mitte matused).
Õigusliku tagajärje element sisaldab sageli (kuid mitte alati!) modaalset tunnust nagu peab, tohib, võib, on õigustatud, on kohustatud, on keelatud jne“
Teksti aitavad mõista järgnevad skeemid ja selgitused.
„Õigusnorm H à D
(karistusõigusnorm D à S)
↑ ↓
Faktiline olukord Õiguslik tagajärg:
subj. õigus ó jur. kohustus
(õigussuhe)
Kaasuse lahendamine hõlmab alljärgmisi osi:

Kaasusküsimuse väljaselgitamine
Subsumptsioon
Konkurentside lahendamine

Kaasusküsimus võib olla konkreetne või abstraktne . Kui kaasustekstis (mis on faktilise olukorra piisav kirjeldus) on küsimus toodud, on tegemist konkreetse kaasusküsimusega ja vastata tuleb ainult sellele. Kui küsimust ei ole toodud (abstraktne kaasusküsimus), tuleb ka küsimused ise tuletada kaasustekstist – ja nendele vastata. Kaasusteksti ei tohi muuta.
Konkreetne kaasusküsimus ei pea olema küsilause vormis; näiteks „A ei taha enam B-lt korterit üürida“ tuleb lugeda: „Millised on A õigused üürisuhte lõpetamiseks?“ ehk „Millised on A nõuded B vastu?“. Kuid ka abstraktne kaasusküsimus võib olla väljendatud (abstraktse) küsilausega: „Milline on õiguslik tagajärg?“. Siis tuleb käsitleda kõiki võimalikke lahendusi.
Kaasusküsimused saab näiteks redutseerida mudelile:
KES KELLELT MIDA nõuab MILLE ALUSEL?
Kes – hageja /kaebaja, kellelt – kostja/ vastustaja , mida – objekt, mille alusel – nõude aluseks olev õigusnorm .
Arvestada tuleb lisaks peanõudele ja selle alusele ka võimalikke nõude täiendusi ja nende aluseid, nt aegumist, teovõime puudumist, jne. Neid õiguslikke asjaolusid tuleb teada, sest kaasustekst neid otse ei pruugi nimetada. Õigusnorme tuleb kohaldada süsteemselt – need on osad tervikust.
Subsumptsioon on juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?”
NB! See ei pea olema lihtne! Sageli on tarvis kontrollida mitut astet ja faktilise olukorra klassifitseerimine sõltub pisidetailist (legaaldefinitsioonid tuleb eraldi välja tuua).
Mõnikord tuleb õige normi leidmiseks lihtsalt teada, kuidas praktikas seda liiki (piiripealseid) olukordi käsitletakse. Õigus ei koosne ainult normidest, vaid ka printsiipidest, presumptsioonidest, institutsioonidest, protseduuridest, praktikast jne.
Kui üks faktiline olukord on sobitatav mitme õigusnormi teokoosseisu alla, räägitakse konkurentsist.
Konkurentsi liigid:

Antinoomia (normide vasturääkivus ), kui võimalike normide õiguslikud tagajärjed erinevad ja on lepitamatud (ei saa koos eksisteerida, välistavad üksteist). Kui ei õnnestu antinoomiat lahendada, ei saa ühtki vasturääkivat normi kohaldada. NB! Spetsiaalnorm omab kehtivuseelist üldnormi ees ja uuem norm vanema ees (materiaalderogatsioon).

Kumulatiivkonkurents – juhul, kui tagajärjed erinevad, aga on lepitatavad. Kohaldatakse kõiki tagajärgi koos.

Nõudekonkurents – juhul, kui olukorrale kohalduvate teokoosseisude õiguslikud tagajärjed on identsed. Subjektil on võimaik valida nõuet, aga mitte tagajärge. Mitut nõuet identse tagajärjega ei saa esitada.

Alternatiivkonkurents – juhul, kui mitme olukorrale sobiva teokoosseisu õiguslikud tagajärjed erinevad, kuid annavad siiski sama (majandusliku või õigusliku) tulemuse. Ka siin on subjektil võimalus valida, millise normi alusel nõuet esitada. Mitut nõuet erineva tagajärjega ei saa esitada.
Abiskeem:

milles on küsimus (kaasusküsimus);
millised on võimalikud nõuded;
kõigi võimalike nõuete kontroll (subsumptsioon);
konkurentside lahendamine.

Kaasuse kirjalik vormistamine peab olema korrektne . See koosneb neljast taktist:

võimalik lahendus „A nõue B vastu võib tuleneda § X-st“;

viide õigusnormi teokoosseisule „Selleks on vajalik lepingusuhe A ja B vahel.“;

subsumptsioon: kas olukord vastab teokoosseisule?;

„Seega, A-l on õigus B-lt nõuda § X alusel.“
Ühe taktineliku sisse võib olla põimitud eraldi nelikuid, kui need asjakohased on. Taktinelikud peavad olema täielikud (kui on algus, peab järgnema järeldus).“
Järneb näide bakalaureuseõppe tasemel kaasusest
Kaasus täitemenetlusõiguses
Teie poole pöördus OÜ XXL juhataja, kes esitas Teile alljärgmise ülevaate.
Viljandis asuva ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüügiga tegeleva äriühingu OÜ XXL kasuks on Narvast pärit, kuid Tallinnas üürikorteris elavalt Olev Tulevik`ult, kellele Narvas kuulub ridaelamuboks, mille ta on koos mööbli ja kodutehnikaga välja üürinud neljale Narvas õppivale üliõpilasele, Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsuga välja mõistetud võlg koos inressidega kogusummas 6400 eurot. Koos maksekäsu tegemisega on kohus kinnitanud maksegraafiku, mille kohaselt Olev Tulevik on kohustatud tasuma 6400 eurot OÜ XXL pangakontole 1111111111 Bpangas alates 2014.a. novembrikuust (kaasa arvatud) 8 kuu jooksul igakuuliste maksetega 800 eurot kuus tasudes igakuise osa hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks. Olev Tulevik ei ole käesoleva ajani tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset makset.
OÜ XXL juhataja palub Teil selgitada, millised on OÜ XXL võimalused ja mida peab OÜ XXL tegema võlgnikuks oleva Olev Tulevik`u suhtes täitemenetluse algatamiseks?
Teie ülesandeks on anda esitatud küsimustega seonduv õigusliku sisuga arvamus, sh selgitada, mida saaks/peaks OÜ XXL tegema oma eesmärgi saavutamiseks.
Andke siinjuures võimalikult täpne ülevaade kõigist otsustustest, mida OÜ XXL peab seejuures langetama.
Kaasuse täitemenetlusõiguses nr 1 võimalik lahend
Üliõpilane peab esitama lahenduskäigu kooskõlas kaasuste lahendamise metoodikaga eesmärgiga anda põhjendatud selgitused õigusliku sisuga küsimustes viidetega kasutatud asjakohastele õigusallikatele. Positiivse tulemuse saamiseks peaks üliõpilase õigusliku sisuga arvamusele põhinev selgitus olema sisuliselt vähemalt alljärgmine.
Hüpoteesi versioon
Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument , millest tulenevaid nõudeid täidetakse tsiviiltäitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
Lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused, lahendamiseks vajalik õigusharu, õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks
Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse küsimusi reguleerib (sätestab) täitemenetluse seadustik (TMS).
Ülesandega seonduvalt tuleb esitatud hinnangu kontrollimiseks vastata küsimustele:

Kas tegemist on TMS reguleerimisalaga?
Kas nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsu näol on tegemist täitedokumendiga TMS § 2 tähenduses?
Kas OÜ XXL on sissenõudja TMS tähenduses?
Milline on täitemenetluse territoriaalne alluvus?
Kas esineb täitemenetlust välistavaid asjaolusid?
Millised küsimused tuleb lahendada, mida arvesse võtta ja millised sooritused teha täitedokumendi täitmiseks esitamisel?
jm

Täitedokumentide loetelu, mida täidetakse TMS alusel sätestab TMS § 2 lg 1. Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel, sest hagita menetluse lahend (maksekäsk) on TMS § 2 lg 1 punktis 1 nimetatud kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on OÜ-l XXL kui sissenõudjal õigus ja võimalus esitada maksekäsk täitmiseks kohtutäiturile, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
Maksekäsu saab esitada täitmiseks kohtutäiturile, sest kooskõlas TMS § 3 lg 1 sätetega korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe.
Kohtutäituri valikul, kellele esitada maksekäsk täitmiseks, tuleb arvesse võtta TMS § 4 lõiget 1, mis sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul seadus teisiti ette ei näe.
Kohtutäiturimäärustiku § 1 sätestab, et kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised:
1) Harju tööpiirkond , mis hõlmab Harju maakonda ;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.
Seega tuleb OÜ-l XXL otsustada, millise piirkonna kohtutäiturile esitada avaldus maksekäsu täitmiseks, sest kooskõlas TMS § 23 lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätetega viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus ) ja täitedokumendi alusel.
Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtutäituri nimi;
2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg , elukoht ja sidevahendite numbrid , juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid;
3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus;
4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta.
Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata.
Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana.
Seega tuleb täitmisavalduse esitamisel ühtlasi ka otsustada, millistel tingimustel täitemenetluse läbiviimist taotletakse (st – millisele varale sissenõude pööramist soovitakse).
Täitmisavalduse vormistamisel on aluseks Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisa 5.

TÄITMISAVALDUS

TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA
Kohtutäitur _____________________________________________________________
SISSENÕUDJA
_______________________________________________________________________
Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood
________________________________________________________________________
Elu- või asukoht
________________________________________________________________________
Sidevahendid (telefon, faks , e-post)
________________________________________________________________________
Panga rekvisiidid
________________________________________________________________________
Muud andmed
SISSENÕUDJA ESINDAJA
________________________________________________________________________
Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood
________________________________________________________________________
Elu- või asukoht
_______________________________________________________________________
Sidevahendid (telefon, faks, e-post)
________________________________________________________________________
Panga rekvisiidid
________________________________________________________________________
Muud andmed
VÕLGNIK
________________________________________________________________________
Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood
________________________________________________________________________
Elu- või asukoht
________________________________________________________________________
Sidevahendid (telefon, faks, e-post)
________________________________________________________________________
Panga rekvisiidid
________________________________________________________________________
Muud andmed
VÕLGNIKU ESINDAJA
________________________________________________________________________
Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood
________________________________________________________________________
Elu- või asukoht
________________________________________________________________________
Sidevahendid (telefon, faks, e-post)
________________________________________________________________________
Panga rekvisiidid
________________________________________________________________________
Muud andmed
Palun pöörata täitmisele „Täitemenetluse seadustiku“ § 2 lõike 1 punkti ___ alusel_____
________________________________________________________________________
Nõude sisu:
Nõude suurus:
VÕLGNIKU KINNISVARA
Kinnisvara liik Aadress
………
Soovin pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale (alus: „Täitemenetluse seadustiku“ § 23 lõige 3):
jah ei
Soovin pöörata sissenõuet võlgniku vallasvarale:
jah ei
Soovin pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele:
jah ei
Avaldusele lisatud dokumendid :
Kuupäev_____________
Avaldaja allkiri _________________________
Avaldaja andmete muutumisest palun kohe teavitada kohtutäiturit. Mitteteatamise tagajärjel tekkinud arusaamatuste eest kohtutäitur ei vastuta.
Märkused (täidab büroo töötaja):
______________________________________________
Kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad
Faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad.
Täiendavalt on asjakohane selgitada kohtutäituri õigust küsida ettemaksu. Samuti seda, kas ja millistel alustel on kohtutäituril õigus keelduda täiteasja menetlusse võtmisest.
Suurepärase hinde saamise eelduseks on asjakohaste näidete, kohtulahendite jms toomine. Samuti rakenduspraktika probleemide nimetamine.
1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid . https://docs.google.com/document/d/1xMmGG-RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit # Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15.
2 Samas.
3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard.
4 Kohtunikueksami programm
5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika.
6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt.
7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 148 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

Täitemenetluse kaasuste lahendamine

Kaasuste lahendamine kohtutäitur võlg võlgnik asjaolud teokoosseis sissenõudja teokoosseisu

Kasutatud allikad

https://docs.google.com/document/d/1xMmGG-RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit

Sarnased õppematerjalid

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile. Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonda iseloomustab madalam abstraktsuse aste kui romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38

Õiguse alused

doc

Kaasused ja kaasuste lahendamise juhend

000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend Kõige olulisem on jälgida kaasuse teksti ja esitatud küsimusi. Kaasuse lahendamisel tuleb välja tuua probleemid, leida kohaldatavad normid ja põhjendada nende rakendusviisi ning seda juriidiliselt argumenteerida. Analüüsida tuleb iga juriidilist tähendust omavat fakti ja väidet. Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole

Õigus

docx

Täitemenetlus

3. Õigus pöörduda vahetult kohtutäituri poole- esitada kohtutäiturile avaldusi, taotlusi ja arvamusi 4. Õigus sõlmida sissenõudjaga kokkuleppeid 5. Õigus kaevata kohtutäituri tegevuse peale 6. Õigus saada informatsiooni menetluse kulgemisest Kohustused: 1. Kohustus anda kohtutäiturile teavet oma vara kohta 2. Kohustus mitte takistada täitmist 3. Kohustus taluda enda ja oma maatüki läbiotsimist Võlgnik finantseerib täitemenetluse läbiviimist, sest tema kohustuseks on tasuda kohtutäituri tasu ning hüvitada kohtutäiturile ja sissenõudjale menetluse läbiviimise tõttu tekkinud kulutused. Sissenõudja Isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. Sissenõudjast oleneb suuresti menetluse kulg, sest temaga kooskõlastatakse sissenõude pööramine varale, muu hulgas esemete realiseerimise järjekord, kordusenampakkumise läbiviimine, vara alla hindamine ning asjade hoidmine, vara

Õigusõpetus

doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H

Õigus

pdf

Näidiskaasus koos lahenduskäiguga

Haldusõiguse põhikursus Näidiskaasus koos lahenduskäiguga KAASUS OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust. OÜ Luxus ostis hiljuti restorani kõrval asuva hoonestamata kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on tegemist ärimaaga, mille suhtes kehtib ehitusõigus. OÜ Luxus kavatseb sinna rajada uue restorani, mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles

Haldusõigus

docx

Võlasuhte tekkimine lepingust

kättesaamise kohta. Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Täitemenetlus

§ 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus. Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata: - Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus Kui üks asi on arestitud mitme erineva sissenõudja kasuks, rahuldatakse sissenõutavad

Õigusõpetus

docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96  Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on

Asjaõigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Jaan Vaabel: Täitemenetluses kaasuste lahendamine

21:05 12-06-2017

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk