Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused (0)

Q: Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on valdus ja kuidas see tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on omand ja millised on selle liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on reaalservituut?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Kuidas ta tekib ja õpeb?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on isiklik kasutusõigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Q: Mis on reaalkoormatis?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetuse 2. osa raamatust. vastused

Tallinna Tehnikaülikool - Kategooriata - Varia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
Mis on valdus ja kuidas see tekib?
Mis on omand ja millised on selle liigid?
Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand?
Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?
Mis on reaalservituut?
Kuidas ta tekib ja õpeb?
Mis on isiklik kasutusõigus?
Mis on reaalkoormatis?
Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Mis on hoonestusõigus tema ulatus?
Kuidas tekib ja lõpeb?
Mis on ostueesõigus ja kuidas seda seatakse?
Mis on pant ja millised on pandi liigid?
Kuidas toimub kommertspant?
Kuidas see seatakse ja kuidas lõpeb?
Mis on õiguste pantimine?
Mis on hüpoteek?
Kuidas see tekiba ja lõpeb?
Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Mis on tsiviilõiguse allikad?
Mida tähendavad hea usu ja mõistlikuse põhimõte?
Mis tähendus on pakkumusel oferd ja nõustumisel akseptil?
Mis tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
Mis on eelleping?
Missugused on kohustuse täitmise põhimõtted?
Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral?
Mis on varaline ja mittevaraline kahju?
Mis on kõrvalkohustused?
Kuidas toimub käendause ja garanti andmine?
Mis on käsiraha ja leppetrahv?
Mis on müügileping?
Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused?
Kes on kollektiivlepingu poolteks?
Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?
Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldmine?
Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?

Asjaõigus

Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?

Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus?

Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?

Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav.

Mis on valdus ja kuidas see tekib?

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

Mis on omand ja millised on selle liigid?

Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ühele isikule kuulumisel on tegemist ainuomandiga) vaid ka mitmele isikule, s.t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara.

Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand?

Vallasomandi tekkimine üleandmisega:
(1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
(2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt.

Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused?

Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga.

Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb?

Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja .
Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel
Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine

Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt , et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju .
Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Mis on isiklik kasutusõigus?

(1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
(2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb?

Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid .
(1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda.
Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel või kohustatud isiku nõudel.

Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas tekib ja lõpeb?

Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav või pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt ja sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisalasele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamisel Hoonestusõigus on vajalik neile, kellele hoone on püsitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. S.t hoonestusõigus on ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitist ei ole võimalik võõrandada, küll aga hoonestusõigust.
Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.

Mis on ostueesõigus ja kuidas seda seatakse?

(1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega.
(2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
(3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.
Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

Mis on pant ja millised on pandi liigid?

Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks on see seatud võimalusel nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda:

Käsipandiks

Registerpandiks – panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris.
Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant , mis koormab ettevõtja vallasvara . Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud kirjalikult) ka panditava eseme valduse üleadmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil. Pantida on võimalik ka varalisi õigusi, mida on võimalik ka üle anda ja õiguste pantimisena on käsitletav ka väärtpaberite pantimine.
Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguse lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Täiendavalt tuleb notariaalselt tõestatud vormis kokku leppida, milliseid nõudeid hüpoteegiga tagatakse. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ning seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude tähtajaks mittetäitmisel, tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise või sundvalitsemise kaudu.
Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku tasuma õigustatud isikule korduvaid makseid rahas või natuuras või tegema tegusid.
Käsipandi mõiste
(1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
(2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga .

Kuidas toimub trenspordivahendite pantimine?

Kehtetu

Kuidas toimub kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas lõpeb?

Vt tagasi

Mis on õiguste pantimine?

Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 282 3. lõikes sätestatut.

Mis on hüpoteek? Kuidas see tekiba ja lõpeb?

Hüpoteegi mõiste
(1) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
(2) Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.
(3) Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.
(4) Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.
(5) Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks.

Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?

Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
(1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
(2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.
(3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?

Ühishüpoteegi mõiste
(1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
(11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.
(2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad .
Kohtuliku hüpoteegi mõiste
(1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
(2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue.

Võlaõigus

Mis on võlasuhe ja millest see tekib?

(1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
(2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega . Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
Võlasuhe võib tekkida:
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest .
Võlaõigusseadus (VÕS) – reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikasamine ja kahju õigusvastane tekitamine)

Mis on tsiviilõiguse allikad?

Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seaduseks kusjuures tava normid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse kaudseks allikaks on kohtupraktika.

Mida tähendavad hea usu ja mõistlikuse põhimõte?

Hea usu põhimõte – sätestab TsÜS§138 ja VÕS§6. See tähendab, et tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õigusliku seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada.
Mõistlikuse põhimõtet kohandatakse VÕS’is siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ka ratsionaalsuse ja ökonoomsuse asjaolusid. Seda põhimõtet kasutatakse näiteks kohustuste täitmise viisi, koha, aja ja muu sellise kindlaksmääramisega. Võlasuhetes loetaks mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus ja kutseala tava ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

Mis on tehing?

Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .

Mis tähendus on pakkumusel (oferd) ja nõustumisel (akseptil?)

Mis nõuded esitatakse tehingu vormile

Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, s.t üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektrooniline vorm, mis loetakse reeglina kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud püsiva kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt alla kirjutatud (nt -kiri, faks jne). Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud (allkirjastaja isiku samasus on tuvastatud). Seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tagajärg on tehingu tühisus, va kui seadusest või vormist ei tulene teisiti.

Mis tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?

Mis on eelleping?

§ 33. Eelleping
(1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

Missugused on kohustuse täitmise põhimõtted?

Mis on kohustuste rikkumine ja õiguskaitsevahendid rikkumise korral?

Kohustuse rikkumise mõiste
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
(1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
1) nõuda kohustuse täitmist;
2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3) nõuda kahju hüvitamist;
4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda;
6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Mis on varaline ja mittevaraline kahju?

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
(3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks .
(4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
(5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Mis on kõrvalkohustused?

Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.

Kuidas toimub käendause ja garanti andmine?

(1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
(2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
(3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega .
(4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
(5) Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul.
(6) Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Mis on käsiraha ja leppetrahv?

1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma .
(2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.

Mis tähendab ja kuidas toimub ettevõtte ülemnek (VÕS 180-185)

Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
(töösse tuleb Õiguse töös

Müügileping

Üürileping

Rendileping

Töövõtuleping
Agendileping )

Mis on müügileping?

Müügilepingu mõiste
(1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
(3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
(4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.

(läheb raamatu küsimustest mööda), Üürileping

Üürilepingu mõiste
Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.

Rendileping

Rendilepingu mõiste
Rendilepinguga kohustub üks isik ( rendileandja ) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
Õigusest saadavad viljad nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad on kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendile andja seisukohalt on kaudne asjavili, nt kruus, on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili

Töövõtuleping

Töövõtulepingu mõiste
(1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
(2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut.
(3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
(4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.

Mis on Agendileping

Agendilepingu mõiste
(1) Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
(2) Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg .
(3) Agendiks ei ole isik, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi.
(4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

Tööõigus

Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused?

Usaldusisik
(1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.
Usaldusisiku õigused
Usaldusisikul on õigus:
1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega;
2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
3) peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel;
4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest ;
7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
8) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras;
9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.

Kollektiivlepingu mõite ja kes on kollektiivlepingu poolteks?

Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või liidu või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepingus võib kindlaks määrata
töö tasustamise tingimused
töötingimused
töö- ja puhkeaja tingimused
töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused
töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul
töötervishoiu ja tööohutuse tingimused
kutse täiendus ümberõppetingimused abitöötutele
tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks
kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra
kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra
täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest
töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul
tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted
Kollektiivlepingu pooled
(1) Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne.
(2) Kollektiivleping sõlmitakse:
1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;

Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks?

Mõisted
(1) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
(2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
(3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Paragrahv 3. Kollektiivse töötüli pooled
(1) Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit.
(2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja).
(3) Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja).

Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?

Lepitaja
(1) Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust.
(2) Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
(3) Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks.
(4) Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja.
Lepitaja ülesanne
Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi.

Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldmine?

Streigi ja töösulu õiguse tekkimine
(1) Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust.
(2) Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks.
Streigist osavõtjate ja töösulu korraldajate õigused ja vastutus
(1) Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa
distsiplinaarvastutust.

Karistusõigus

Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?

Süütegude liigid
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
(2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
(3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
(5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.

Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks?

Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?
12. Kohtkorraldus
7.1 KOHTUVÕIM KUI ÜKS VÕIMUDE LAHUSUSE ELEMENT
Kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe üks olulisemaid komponente. Kohtuvõim peaks olema selgelt eristatud nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust ja neist mõlemast sõltumatu sellisel määral, et ta võiks neid kontrollida ning tagaks kohtuvaidluste erapooletu ja seadusega kooskõlas oleva lahendamise.
7.2 KOHTUTE LIIGID
Kohtusüsteem koosneb:
     1) maakohtutest ning halduskohtutest;
     2) ringkonnakohtutest;
     3) Riigikohtust.
Maakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid .
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus
7.3 KOHTUTE PÄDEVUS
Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui te kasutate vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või teie hagi jäetakse rahuldamata.
7.4 KOHTUMENETLUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 115 allalaadimist

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #1

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #2

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #3

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #4

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #5

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #6

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #7

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #8

Õigusõpetuse 2-osa raamatust-vastused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

manki Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused

õigusõpetus kukrus asjaõigus covey-eisenhower

Sarnased õppematerjalid

docx

Asjaõiguse konspekt

1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga ei

Asjaõigus

doc

Asjaõiguse konspekt

Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistu

Asjaõigus

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamine

51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta

Õigus alused

180

docx

ASJAÕIGUSE konspekt

ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud

Asjaõigus

doc

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20

Kinnisvarahooldus

pdf

Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgnik

Võlaõigus

doc

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste v

Tsiviilõigus

doc

Nimetu

1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid