Riigivastutuse arvestus (0)

Q: Millisel juhul mitte?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigivastutuse arvestus

Q: Kes vastutab üliõpilase ees?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigivastutuse arvestus

Q: Milline on arvestatudmittearvestatud otsustuse haldusõiguslik olemus?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigivastutuse arvestus

Q: Kui sina oleksid see üliõpilane kes sain aines mittearvestatud siis kuidas Sa tunned milline kahju Sul tekkis?

Vastus leiad õppematerjalist: Riigivastutuse arvestus

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millisel juhul mitte?
Kes vastutab üliõpilase ees?
Milline on arvestatudmittearvestatud otsustuse haldusõiguslik olemus?
Kui sina oleksid see üliõpilane kes sain aines mittearvestatud siis kuidas Sa tunned milline kahju Sul tekkis?

Palun kirjelda riigivastutuse põhiseaduslikku olemust. Ära piirdu üksnes normide ümberkopeerimisega
Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25.
PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Üldine korraldus- ja menetlusõigus tuleneb PS §-st 14 ning väljendab ideed, et õige protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste tagamise mõiste hõlmab PS § 14 tähenduses põhiõiguste aktiivse rikkumise keelu kõrval ka põhiõiguse adressaadi kohustuse tegutseda. Viimasel juhul rikub põhiõiguse adressaat põhiõigust tegevusetusega.
PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad õigused saada riigilt kaitset kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest ehk seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Laiemas tähenduses kaitset peab Riigikohus silmas siis, kui on juttu kohaliku omavalitsuse autonoomiast ja põhiseaduslikest väärtustest. Erinevalt laiemas tähenduses kaitse mõistest, mille puhul võib nii kaitsja kui see, kelle eest kaitstakse, olla riik, ei hõlma kitsamas tähenduses kaitseõigus kunagi kaitset riigi eest, vaid alati on õigus riigipoolsele kaitsele. Vastavalt sellele on õigus kaitsele põhiõiguse kandja õigus sellele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks.
PS § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik , sõltumata kodakondusest.

Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud.
Riigivastutuse peamised eesmärgid on:
-tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on siis kannatanu astetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähendane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud , seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ebapiisav isikute kaitse riigi poolt tekitatud kahju eest võib luua usaldamatust riigi võimuaparaadi vastu ning usaldamatus võib endaga kaasa tuua pingeid ja konflikte riigis.
-kaitsta riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. Seadus peab leidma tasakaalu riigi võimaluste vahel kahju ärahoidmisel ja kahju heastamisel ning kannatanule kahju hüvitamise vajaduse vahel. Lisaks on teada, et liiga karm riigi vastutus mõjutab ametnike sõltumatust, sest nad hakkavad oma töös eelistama vähem riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid.

Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda . Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut.
HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõ lmimisel .” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses.
Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on:

?
Haldusmenetluse üldpõhimõtted on:
1. Hea halduse tava
2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus
3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult
4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine
5. Otstarbekus
6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine
7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse
8. Inimväärikuse austamine ehk iga inimese väärtustamine
9. Uurimine , kaasaaitamine ja osalus ehk aktiivne tegevus õige lahenduse leidmisel - uurimispõhimõte
10. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus ehk bürokraatia positiivne olemus
11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus
12. Põhjendamine
13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal
-------------------------------------------------------------------
14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus (NB! Korrakaitseseaduse üks eesmärke)
15. Ühiskonna ootus ja avalik huvi
16. Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja omaalgatus

Kuidas Sulle tundub, kas vabandamine riigi vastutuse väljendusena on kohane riigipoolse vea heastamise viis? Millisel juhul võiks vabandamisest piisata, millisel juhul mitte?
Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul võivad tulla kõne alla ka muud viisiid nt vabandamine. Lisaks on vabandamine ka kõige kiirem viis probleemi lahendamiseks. Mulle tundub, et vabandamine riigi vastutuse väljendusena on mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kohane vea heastamise viis.
Vabandamisest võiks piisata, kui on mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue. Lisaks võib avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju tekitamise eest vabandamine olla alus hüvitise vähendamisele. Kuid selles osas kas ja kui palju hüvitist vähendada, peaks kohus teostama diskretsiooni.

Milline tähtsus on kannatanud isiku enda hoolsuskohustusel riigi vastutuse hindamisel ja mõõtmisel? Võid vastuse sisustada primaarnõuete olemuse kaudu.
Eesti riigivastutuse seadus nõuab expressis verbis isikult kõigepealt primaarnõuete kasutamist (§ 7 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist , kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6. sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusandja on andnud võimaluse nõuda haldusakti tühistamist vaidega haldusmenetluses või kaebusega halduskohtumenetluses; esitada taotlus toimingu lõpetamiseks toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule; esitada selleks pädevalde haldusorganile taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mille rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.
Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Kui kahju on tekkinud ja seda ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Järgitakse kannatanud isiku enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju eespool nimetatud nõuete abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse.
See põhimõte annab kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab vältida olukorda, kus riigil tekiks kohustus maksta kannatanule rahalisi hüvitisi ulatuses, mis võib hakata takistama riigi normaalset tegevust.
Primaarnõude esitamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistav asjaolu. Välistatakse kahju hüvitamine siis, kui kahju selle kõrvaldamine kannatanu jaoks oli arusaadav ja esmanõuete esitamata jätmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Ainult sellisel juhul võis kahju olla reaalselt välditav või kõrvaldatav.

Kas riigi vastutus või ulatus oleneb sellest, millises haldusorganisatsioonilises vormis kahju tekitaja tegutses (KOV ametnik , minister, kohtunik , halduslepingu alusel MTÜ, kohtutäitur)? Palun põhjenda. Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse.
Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Avaliku võimu kandja tegutseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RvastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitletakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teeinistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu alusel.

Kui kahju tekitasid avaliku võimu kandja ja eraõiguslikul alusel tegutsenud isik, siis on solidaarvastutus, kusjuures eraisikult ei saa avaliku võimu kandja osa nõuda.
Avaliku võimu kandjal on kõigi isikute suhtes regressiõigus (RvastS § 19). Vastutuse korral tuleb arvestada eriseaduse nõuetega.
Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, siis hüvitavad kahju solidaarselt.
Vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja, kusjuures tema nimel tegutsenud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta.
Kui kahju tekitas füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja, vastutab algne avaliku võimu kandja.

Kui riigivastutus on reaktsioon riigi tekitatud ebaõigluse eest, siis milles võib ebaõiglus väljenduda? Palun too vähemalt 3 näidet ja püüa neid ilmestada eluliste näidetega.
Avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõ igluse all laiemalt on mõistetud igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. See võib seisneda varalises kahjus , haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult äravõtmises või selle kasutamise tekitamises, ebaõigete andmete avaldamises ja muudes kahjulikes tagajärgedes.
Näide 1: Mari esitab taotluse tegevusloa saamiseks, õiguslik alus loa andmiseks on olemas, kuid amet viivitab otsuse tegemisega. Selle tulemusel tekib Mari ettevõttel kahju. Kuna on tekitatud tegevusetusega kahju, siis see tuleb hüvitada.
Näide 2: Järelevalveametnik teeb Peetrile ettekirjutuse likvideerida oma sealaut, kus on puhkenud seakatk. Laut lammutatakse, kui hiljem selgub , et laudas ei olnud katku ning ettekirjutus on õigusvastane. Antud juhul tuleb kahju hüvitada.
Näide 3: Ameti peadirektor põhjustab töö-alarmsõidukiga avarii. Tulenevalt liiklusseaduse § 71-st on tekitatud kahju ning kohaldatakse RVastSi.

Kuidas sulle tundub, kas kannatanu ja ühiskonna poolt vaadatuna peaks mittevaralise kahju heastamine väljenduma alati teatud suuruses kannatanut ja riiki lepitavas rahalises hüvituses? Vrdl nt Riigikohtu lahendeid: 22.03.2006 3-3-1-2-06, 14.12.2006 3-3-1-56-06, 01.02.2008 3-3-1-15-07, 11.12.2009 3-3-1-80-09 Kas Sinu jaoks oleks üksnes riigi vea tuvastamine ja vabandamine piisav vahend rikkumise heastamiseks?

Palun selgita riigivastutuse tekkimise aluseid. Püüa neid näitlikustada eluliste näidetega.

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine
Subjektiivne avalik õigus on isikule õigusnormiga (seadus, määrus) antud õigus nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. See õigus on analoogne halduskohtumenetluses ettenähtud kaebeõigusega (HKMS § 7 lg 1).
NÄIDE: A jäi ilma maa erastamise õigusest, nimetatud maatükist osa erastati naabrile, kes tegelikult avaldust ei esitanud . A oli korduvalt pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, kuid valla selgitused ei olnud konkreetsed, osalt eksitavad ning seetõttu on alust arvata, et vallavalitsuse ametnikud tegutsesid süüliselt.
2) isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes;
RVastS § 2 lg 1 järgi on avaliku võimu kandja riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või muu avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostav isik. Avaliku võimu kandja teguseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RVastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu aluse. Tegevus hõlmab nii aktiivset tegevust kui ka tegevusetust, sh viivitust. Tegevusetusega tekitatud kahju tuleb hüvitada, kui haldusakt on jäetud õigel ajal andmata või toiming sooritamata ning sellega on rikutud isiku õigusi.
NÄIDE: Isik esitab taotluse tegevusloa saamiseks, õiguslik alus loa andmiseks on olemas, kuid amet viivitab otsuse tegemisega ning selle tulemusel tekib ettevõtjal kahju.
3) on tekkinud kahju;
Kahju legaaldefinitsiooni ei ole sätestatud võlaõigusseaduses ega mujal. Tallinna Halduskohtu antud definitsioon: kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada (TlnHKo 16.08.2006 haldusasjas nr 3-05-503). Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus , au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette:

varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2)
mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9)
tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10)
tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12).

NÄIDE: A-l on tekkinud kahju, sest tema antud avaldus on jäetud Riigikantseleile edasi saatmata.
4) kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus ), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane;
See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma õiguste teostamine või kohustuste täitmine, kannatanu nõusolek, hädakaitseseisund.
NÄIDE: A-d hoiti hooldekodus tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kokku 3 aastat ning maavalitsus ei lõpetatud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud.
5) tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos;
Nn adekvaatsuse teooria: milline oleks olukord ja kas kahju oleks tekkinud siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud, käitunud õiguspäraselt. Tuleb leida vastus küsimusele, kas kahju oleks tekkinud, kui avaliku võimu kandja oleks käitunud õiguspäraselt ehk milline oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Põhjuslik seos ilmneb vaid siis, kui põhjuse ja tagajärje seos on adekvaatne, mitte ettenägematu või liialt kauge .
NÄIDE: A-le anti ehitusluba B maja ette kahe kohalise WC ehitamiseks. WC püstitatakse B elumaja ette ning järgmisel öösel vargad ronivad A WC-majalt B elumaja teise korruse aknast sisse ning vargad tekitavad B-le suure kahju. B nõuab kohalikult omavalitsuselt kahju hüvitamist, kuid kuna põhjuslik seos puudub, ei saa kahju nõuda.
6) süü;
süü ei ole üldjuhul nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse (mittevaralise) kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3).
NÄIDE: C hooldekodu töötajad hoidsid kaebajat teadlikult ja tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kinnises osakonnas ning B maavalitsus ei lõpetanud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud. Eega on vastutajad kaebajale mittevaralise kahju tekitamises süüdi.

Ainet “Riigivastutus” viib läbi õppejõud, kes on selleks sõlminud avalik-õigusliku juriidilise isikuga ehk ülikooliga võlaõigusliku lepingu. Riigivastutus on kohustuslik eeldusaine järgmistele ainetele pääsemiseks. Ilma ainet positiivsele hindele sooritamata puudub võimalus õpinguid jätkata. Üliõpilased sooritasid arvestuse. Osad üliõpilased ei saanud läbi, kuna nende seisukohad olid risti vastupidised õppejõu enda isiklikele seisukohtadele. Õppejõud kirjutas Moodlesse selgituse, et arvestuse saab uuesti teha 2 aasta pärast, mil aine on uuesti tunniplaanis.
10.1 Palun määratle riigivastutavad isikud, nende olemus ning nende vastastikune õigussuhe . Kes vastutab üliõpilase ees?
10.2 Milline on arvestatud/mittearvestatud otsustuse haldusõiguslik olemus?
10.3 Kas ja kui jaa, siis millist üliõpilase põhiõigust või -vabadust õppejõu otsustus piirab?
10.4 Kui Sina oleksid see üliõpilane, kes sai aines mittearvestatud, siis milline oleks Sinu edasine tegevus riigivastutuse seaduse alusel?
10.5 Kui sina oleksid see üliõpilane, kes sain aines mittearvestatud, siis kuidas Sa tunned , milline kahju Sul tekkis? Palun määratle see hästi konkreetselt (kui mõõdad selle rahasse, siis millises suuruses).
10.1
Isikuteks on antud kaasuses ülikool, õppejõud ning üliõpilased. Ülikool on RVastS § 2 lg 1 järgi avalik-õiguslik juriidiline isik. Tulenevalt RVastS § 7 lg 1 tuleneb, et üliõpilased, kelle õigusi on ülikool rikkunud, võivad nõuda neile tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks RvastS § 12 lg 2 tuleneb, et õppejõud ei vastuta üliõpilaste ees ning RVastS § 12 lg1, 2 ja 3 tuleneb, et ülikool on kohustatud kahju hüvitama üliõpilastega.
Tulenevalt RVastS § 19 lg 1 alusel saab ülikool esitada regressinõude õppejõu vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis.
Seega üliõpilase ees vastutab ülikool, kuid ülikoolil on regressinõue õppejõu vastu.
10.2
Tulenevalt Riigikohtu 04.03.2013 otsuse 3-3-1-68-12 p 20 ja 22 toodud seiskohtadest on arvestatud/mittearvestatud hindamisotsused vastavad eelhaldusakti tunustele HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, mida on võimalik vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 vaidlustada tühistamiskaebusega ning p-st 6 tulenevalt taotleda tühisuse tuvastamist ning muu, tõhusama õiguskaitsevõimaluse puudumisel õigusvastasuse tuvastamist.
10.3
Õppejõu otsus piirab üliõpilase §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta. Lisaks §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele, §-st 41 õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning §-st 37 tulenevat õigust haridusele. PS §-s 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust.
Haridustasemest sõltuvalt erinevad aga selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Riik ei ole kohustatud võimaldama kõrghariduse omandamist piiramata ulatuses ning
piirangute piisavaks õigustuseks võivad olla ka finantskaalutlused ja ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus ning ülikooli autonoomia .
Tänu õppejõu otsusele venib tudengite haridustee 2 aastat pikemaks ning tänu õppejõu otsusele ei saa kätte bakalaureusekraadi ning ei saa kandideerida töökohtadele.
10.4
Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 esitaksin primaarnõude ehk sooviksin haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest asjaolu, et minu seisukohad on risti vastupidi õppejõu seisukohtadele ei ole piisav põhjendus, miks ma mittearvestatud sain ning 2 aastat veel ülikoolis käima pean. Leian, et arvamus on subjektiivne ning seda ei tohiks arvustada.
10.5
Ma esitaksin mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude, sest asjaolu, et selline probleem üldse tekkis ning selle probleemi lahendamine võtab palju aega ning paberitööd ja seega leian, et see peaks tooma kaasa mulle mittevaralise kahju hüvitamise. Summa osas ei oska täpselt öelda- loeksin kokku umbes tunnid, kui palju aega mul selle jamaga tegelemiseks aega kuluks ning võtaks keskmise tunnipalga, korrutaks need omavahel ning siis saaksin teada, kui suur oleks minu nõue.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 303 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

303 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Riigivastutuse nõue tuleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, § 14 ning § 25.
PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

võimu kandja riigivastutus ametnik haldusmenetlus haldusakt vabandamine riigivastutuse seadus riigivastutuse seaduse avalik õigus riigi vastutus

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigivastutus

avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust.  Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik.  Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või

Riigiõigus

doc

Halduskontroll, riigivastutus

5. tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist; 6. jätta kaebus või protest rahuldamata. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Riigivastutus Riigivastutuse seaduse (RVastS) peamiseks eesmärgiks on ühest küljest tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu, teisalt aga kaitsta ka riiki põhjendamatult suurte nõuete vastu, mis võiksid hakata riigi "rahakotti" liialt koormama. RVastS ülesandeks on anda materiaalõiguslikud alused kahju hüvitamisel ehk teiste sõnadega ta annab vastuse küsimusele, milliseid nõudeid ja millistel tingimustel saab isik

Haldusõigus

345

pdf

HALDUSÕIGUS

Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne. • Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus Kodutöö • Esimesel loengul määrab (kohustuslik) igaüks end ühte gruppi ja valib teemakohase kohtulahendi. • Loengu alguses tutvustab grupp u 10 minuti jooksul kohtulahendit rõhuasetusega loenguteemale • Soovitus – oluline põhimõte, seisukoht vm hakkab osast: Kohtu seisukoht, kohtu põhjendused Eksam • Eksami ajad – paku aeg • Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kaasusest Õppejõud: Monika Mikiver monika

Kategoriseerimata

doc

Haldusõiguse konspekt

tunnused: 1. halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kahju hüvitamise eeldused Kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1) esinema peavad kõik vastutuse alused; 2) isikul on üldjuhul võimalik nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui ta on esitanud

Õigus

doc

Haldusõiguse konspekt

halduseeskiri on suunatud vastava ametiasutuse töötajaskonnale; 2. halduseeskirja andmise eesmärk on ühtlustada organisatsiooni ametnike rakenduspraktikat; 3. järgimine on organisatsiooni liikmetele kohustuslik. RIIGIVASTUTUS Mõiste vastutus viitab eelkõige õigusvastasele tegevusele. Tegelikult on seaduse reguleerimisala laiem, hõlmates ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise kohta kehtestatud sätteid. Täiendsõna riigi- mõistes riigivastutus tähendab aga seda, et seadus keskendub peamiselt avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisele, siis on toodud sätted ka õigustloova aktiga tekitatud kahju ja kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kahju hüvitamise eeldused Kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1) esinema peavad kõik vastutuse alused; 2) isikul on üldjuhul võimalik nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui ta on esitanud esmanõude ehk

Haldusõigus

doc

Haldusõiguse eksami konspekt

ka varasema perioodi osas tagasi täita. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine (1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 8 Haldusõigus Kevad 2011 ÄRA UNUSTA, ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja

Õigusõpetus

docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig

Haldusõigus

doc

Haldusõigus

......................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60 2 I teema AVALIK HALDUS _______________________________________________________ §1 Avaliku halduse määratlemine 1. LOENG 08.09.2008

Õigus

Rohkem sarnaseid