VÕS kosnpekt (0)

09.02
Irene Kull
Peeter Viirsalu: [email protected]
Võlaõigus : tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia .
VÕS §150 Kaaskäendajad
Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist)
Tsiviilseadustiku ülesehitus:
TSÜS- 01.07.2002

• VÕS- 01.07.2002
  
• AÕS - 01.12.1993
  
• PerekS- 01.07.2010
  
• PärimisS- 01.01.2009
  

Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist)
Võlg =Kohustus
VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond , st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel.
Võlgnik - isik, kellel on kohustus võlg tasuda
Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda
Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81)
Allikad: seadus, tava, kohtupraktika
Võlasuhe on õigussuhe , mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2
Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue)
Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine
Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine , tasaarvestus , hinna alandamine
Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord :

• leping- 1.)
  
• seadus
  
  • kahju õigusvastane hüvitamine- 3.)
    
  • alusetu rikastumine
    
  • käsundita asjaajamine
    
  • tasu avalik lubamine
    
  • muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.)
    

Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused ; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4)
Võlaõiguslikud nõuded ( kaasuste lahendamine):
Kes?
Kellelt?
Mida?
Millistel õiguslikel alustel?
16.02
§1045- seadusega kaitstud hüved
§1044 lg3- erandjuhus, mille alusel nõue esitatakse
§101- abinorm õiguskaitsevahendite kohta (pole nõude alus)
§108- kohstuste täitmise nõudmine
VÕS hõlmab :
1) Subjektispetsiifiline regulatsioon :

• B2C (Business to Consumer) ehk tarbija- ettevõtja vahel sõlmitud leping
  
• B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel
  
• P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes
  

VÕS § 1 lg 4: Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja.
2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud
VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Aga:
VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping , kus käendajaks on füüsiline isik.
VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja , kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
VÕS üldpõhimõtted:
PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus
Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete põhiseadustega (omand- PS§32, töö, elukutse - PS §29, ühinguõigus- PS §48, pärimine - PS §48, abieluvaraleping- PS §27)
Lepinguvabaduse põhimõte:

• sõlmimisvabadus, liigi ja sisu määramise vabadus, vormivabadus (VÕS §11 lg1), poolte valikuvabadus
  
• nõrgema poole kaitse-piirangud
  
• tuleneb privaatautonoomia põhimõttest (PS §19)
  

Hea usu põhimõte (TSÜS §138 lg1, VÕS §6)

• VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhetes (võrdluseks TSÜS §138)
  
• VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus
  
• legaaldefinitsioon puudb (avatud vorm)
  

HUP funktsioonid:

• kohustuste laiendamine/täiendamine
  
• õiguste piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld)
  
• lepingutingimuste muutmise võimaldamine muutunud olukorras (VÕS §97)
  

HUP EI MÕJUTA LEPINGU KEHTIVUST!
HUP määrtelemine positiivsete tunnuste kaudu: ausus, õiglus , lojaalsus, koostöö jne
HUP negatiivsete tunnuste kaudu: sõnapidamatus, ebalojaalsus, ebaaus käitumine jne
Õiguste kuritarvitamise keelu põhimõte TSÜS §138 lg2 + VÕS §6 lg 2, VÕS §101 lg 3
Mõitslikkuse põhimõte:

• Avatud õigusmõiste
  
• Normattivne ja objektiivne standard- käitumine
  
• VÕS §7
  
• ei ole ülimuslik (võrreldes §6 lg2)
  

Dispositiivsuse põhimõte:

• poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab VÕS §5
  
• piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine
  

Lepingutruudus:

• leping on pooltele täitmiseks kohustuslik
  
• lepingu muutmine/ lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13
  

+ § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 ( lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt)
Lepingueelsed läbirääkimised:
Kohustus:
- kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega (VÕS § 14 lg 1)
- tõekohustus (VÕS § 14 lg 1 2. lause)
- teatamiskohustus - äratuntav huvi va kui teavitamist ei saa mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2)
Keeld pidada pahauskselt läbirääkimisi (VÕS § 14 lg 3,4):
- ilma tahteta sõlmida leping
- pahauskselt katkestada
- avaldada asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele
- kasutada seda teavet enda huvides
Lepingueelsete kohustuste rikkumine:
- keeld avaldada avaldamisele mittekuuluvaid asjaolusid (VÕS § 14 lg 4)
- usalduse kuritarvitamine (usalduspõhimõtte rikkumine) (VÕS § 15)
-- lepingu ettevalmistamise kohustuse täitmisel (vorminõude rikkumine)
-- lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest teavitamisel (muu tühisuse alus kui vorminõue rikkumine)
Lepingulise teabe andmise kohustus tarbijalepingus:
Tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge:
- tavalepingud
- digitaalsed lepingud
Lepingu olulised elemendid + muu teave, mis võib olla oluline
Kõrvalekalduva kokkuleppe tühisus
Nõuded lepingueelsetest läbirääkimistest:

• Kahju hüvitamise nõue VÕS §14 või §15 alusel seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest
  
• Erinorm VÕS §15 lg1
  

Läbirääkimiste ajal lubatu muutub lepingu osaks
Lepingu sõlmimine:
Turumajandus – kaupade ja teenuste vahetamine – lepingud kui paindlik ja ratsionaalne vahend tagamaks ratsionaalset käitumist turul- selleks vajalik, et lepinguid austataks. Lepingud võimaldavad määrata kindlaks lepingute sisu ja tagajärjed paljude lepingute jaoks ning vabaduse pidada individuaalseid läbirääkimisi.
Kohtud – tagavad lepingute siduvuse, võivad tõlgendada (VÕS § 29) ja täita lünki (VÕS § 26, 27), kuid mitte ise lepingute sisu kujundada
Seaduslikud piirid – VÕS § 106 lg 2, § 42 jt
leping sõlmitud, kui on saavutatud kokkulepe:

• ofert + aksept
  
• muul viisil, kui kokkuleppe saavutamine piisavalt selge (§9 lg1)- läbirääkimistega §14, kinnituskirjaga §32 (piisavalt selge” – sõltub pooltest, lepingust, asjaoludest; kui leping on täidetud, siis eeldatakse, et kokkulepe on saavutatud)
  
• teoga aktsepteeritud (§9 lg2)
  

Kuna oluline on kokkulepe, siis lubatud lahtised tingimused § 26, 27, 28 – vajalik tõlgendamine §29
Leping loetakse sõlmituks:
- aktsepti kättesaamisel oferendi poolt (VÕS § 9 lg 2)
- teo tegemisest teada saamisel (VÕS § 9 lg 2)
- teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2)
- kokkuleppest või poole taotlusel teatud tingimuses kokkuleppe saaavutamisest (VÕS § 9 lg 3)
- Enampakkumisel parima pakkumise selgumisel – vt VÕS § 10
- lepingule nõutava vormi andmisest (VÕS § 11 lg 1)
Tõlgendamine:
VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest) mitte aga lepingupooltega ( tööandja ja töötaja ) sarnaste mõistlike isikute positsioonidelt = fantoomisik
Eelleping :
- kohustus sõlmida tulevikus leping
- sisaldab tulevase lepingu tingimusi
- on sõlmitud põhilepingule kehtestatud vormis
Tüüptingimused:
Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis ei ole eraldi läbi räägitud kuna:

• on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes
  
• või mingil muul põhjusel
  

ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu ( VÕS §35 lg1)
Eeldatakse et pole läbi räägitud, mistõttu peab kasutaja tõendama, et on individuaalselt läbi räägitud
Tüüptinigimused on saanud lepingu osaks:
- Viitamine lepingu sõlmimise ajal või enne seda või tüüptingimuste olemasolu eeldamine
- sisust teada saamise võimalus (VÕS § 37 lg 1)
- sisu mõistmine (VÕS § 37 lg 3)
tingimus ei ole ebatavaline (üllatustingimused) ei oma vormilt ega sisult
- VÕS § 35 lg 3
puudub tüüptingimuste vasturääkivus e kollisioon (VÕS § 40)
Tüüptingimused on kehtivad:
- leping loetakse kehtivaks - § 41
- ei ole ebamõistlikult kahjustavad: VÕS § 42 lg 1
Tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, kui:
a. õiguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (tuleb tõendada)
Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui
b. tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest
c. tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt , et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
Võlatunnistus (VÕS §30) liigitub:

Konstitutiivne §30 (sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid)
Abstraktne – kehtivussõltuvus aluseks olevast võlasuhtest puudub
Luuakse uus iseseisev kohustus olemasoleva kõrvale
Lihtsustab sissenõudmist muude funktsioonide kõrval
Täitmise korral loetakse täidetuks ka aluseks olev kohustus
Vastuväide – alusetust rikastumisest tulenev nõue

Deklaratiivne §396 lg2 (sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist; tõendamiskoormuse ümberpööramime tähendab seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga)
Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid
üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist
Tõendamiskoormus ja vastuväited:
võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga
Võlatunnistus on eelduslikult deklaratiivne
Täitmise asendamine – VÕS § 89 lg 2
Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause). Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.
Kompromiss – VÕS § 578 (mõlemapoolne loobumine nõuetest)
Nõudest loobumine - VÕS § 207 (negatiivne võlatunnistus)
Negatiivne saldo - VÕS § 204 lg 2
02.03.15
Kohustused
Kohustuste liigid:
1) otsesed kohustused – leping, seadus
2) kaudsed kohustused - § 23 lg 1
1) lepingu olemus ja eesmärk;
2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktika;
3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivad tavad;
4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõte
VÕS § 23 lg 2 - koostöökohustus
Tähtsuselt:
1) põhikohustused – lepingu olemuse määravad kohustused
2) kõrvalkohustused – abistavad või tagamise eesmärgil võetud kohustused (nt käendus, leppetrahv , käsiraha , garantii )
Ajalisest kestvusest tulenevad:
1) ühekordsed nt müük VÕS § 208
2) kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 (nt üürileping ). Kestvusleping võib olla ka ühekordne leping, kui pool peab olema püsivalt valmis soorituseks (nt käendusleping, mis on antud tähtaega määramata ehk nõudmisel)
Kohustuste olemusest (VÕS §24):
1) kohustuseks saavutada teatud tulemus e. Tulemuse saavutamiseks
2) kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks e. Tegevuse tegemiseks
- võimaldab hinnata lepingu täitmist ning
- määratleda nõudeid kohustuse rikkumise korral
Kohustuste kohane täitmine- lõpetab võlasuhte §186 p1

vastuvõtmiseks õigustatud iskule

õige aeg

õiges kohas

õigel viisil (§76 lg3)
Kohustuste täitmise kvaliteet §77 lg1
Kohustuste täitmine õigele isikule õige isiku poolt:
1. Kohustuse täitmine õigele isikule
- võlausaldaja
- võlausaldaja esindaja
- kolmas isik
2. Kohustuse täitmine õigustamata isikule – võlausaldaja nõusolekul või heakskiidul (§ 79)
3. Kohustuse täitmine õige isiku poolt
- eeldatakse, et täitmine kolmanda isiku poolt on lubatud va, kui on isikliku iseloomuga kohustus - § 78
Kohustuste täitmine õigel ajal (§82):
- Kokkulepitud tähtpäeval
- Kokkulepitud tähtaja jooksul
1) sissenõutavus –kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (§ 82 lg 7)
2) täidetavus – õigus täita (nt tasaarvestuse korral)
ennetähtaegne täitmine - § 84
- Õigus täita; õigus keelduda vastuvõtmisest
täitmisega viivitamine = kohustuse rikkumine
Kohustuse täitmise aeg (§82'):
Kohaldamine: ainult vastastikused lepingud, tähtaeg kokku leppimata
Kui maksmise kuupäeva ei ole kokku lepitud, muutub sissenõutavaks:
- arve vms kättesaamine + max 30 päeva
- kauba jms kättesaamine (kui arve kättesaamise aeg ei ole tuvastatav)+ max 30 päeva
- kauba kättesaamine (kui arve või makseettepanek saadakse enne kauba saamist + max 30 päeva
- kauba vms ülevaatamine, kui see ette nähtud + arve saamine enne või sellel ajal + max 30 päeva
Kohustuse täitmise koht:
- lepingus kokkulepitud
- seaduses sätestatud
rahalised kohustused: võlasuhtega kõige enam seotud kohas või võlausaldaja elu/ asukohas
asja üleandmise kohustus - asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal,
muud kohustused - võlgniku tegevus/elu/asukohas
Olemusest tulenev
Täitmise koht määrab
1) täitmise kulud VÕS § 90 (erinormid, nt VÕS § 215 lg 1)
2) millal loetakse kohustus täidetuks (nt VÕS § 209 lg 2)
3) juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku (nt VÕS § 214 lg 1)
Poolte kohustused täitmisel:
1) järeletulemisvõlad - võlausaldaja peab võlgniku juurde järele minema
2) kätteviimisvõlad -võlgnik peab soorituse võlausaldaja juures üle andma,
3) saatmisvõlad – vedaja, postiasutus, arveldused
Rahalised kohustused:
VÕS § 85 lg 2 p 1 ja § 91 lg 3 alusel loetakse rahalise kohustuse täitmise kohaks tulemuse koht ehk konto .
Täitmine õigel viisil:
- raha üleandmine
- asja omandisse andmine (omandiõiguse ülemineku võimaldamine)
- asja kasutusse andmine
- teenuse osutamine
Täitmise kvaliteet (§ 77)
Alternatiivne kohustuse täitmine:
- VÕS § 86
- Mõiste – lepingu sõlmimisel kindlaks määratud kohustused
- valikuõigus – reeglina võlgnikul
- valikuõiguse üleminek – valikuõiguse kasutamata jätmisel
- valikuõiguse kasutamise tagajärjed – loetakse algselt võlgnetavaks kohustuseks
Täitmise asendamine:
Kui säilitatakse sama võlasuhe ja kokkulepitud täitmise asemel pakutakse teist täitmist võlausaldaja nõusolekul
Asendamiseks ei ole:
- uue kohustuse võtmine täitmise eesmärgil (nt võlatunnistuse või laenuks vormistamisega): täitmisel loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.
- mingi asja või nõude käsutusse andmine täitmise eesmärgil (realiseerib asja või nõude)
Rahaliste kohustuste täitmine:
- täitmise koht (konto, sularahas tätimisel – võlausaldaja asukoht)
- täitmise aeg – sissenõutavus (VÕS § 82; § 821. Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul)
Kuni täitmise tähtpäevani – intress (VÕS § 94);
Alates sissenõutavusest – viivis (VÕS § 113)
VÕS § 1131.Sissenõudmiskulude hüvitamine
Kohustuste vahekorra muutumine §97:
Pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt.
- asjaolud on muutunud või muutumisest on teada saadud pärast lepingu sõlmimist (ka enne) ja
- kahjustatud pool ei saanud mõistlikult asjaolude muutumist (selle võimalikkust) ette näha ja
- kahjustatud pool ei saanud asjaolusid mõjutada ja
- kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise riski seadusest või lepingust tulenevalt ja
- kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Kohustuste vahekorra muutumise formaalsed ja materjaalsed eeldused:
- lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast lepingu sõlmimist;
- asjaolude muutumisega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud on suurenenud oluliselt või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus vähenenud oluliselt;
- kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda
- kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada
- asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud pool; -
- kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel;
- asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise poole suhtes mõistlik.
Poole õigused:
1. Nõuda lepingutingimuste muutmist
2. Lepingust taganemise või ülesütlemise õigus kui ei saa eeldada lepingutingimuste muutmist
- Esitada kahju hüvitamise nõue – nt nõue usalduse rikkumisest ( usaldusvastutus )
Sekundaarnõuded:
Kui võlgniku käitumine võlasuhte jooksul ei vasta nõudmistele, mida võlgnik võlasuhtest tulenevalt järgima peaks, tuleb kü sida , missugused õiguslikud tagejärjed sellisest kohustuse rikkumisest tulenevad.
Lepingu rikkumisel võib võlausaldaja
- esitada kahju hü vitamise nõude võlgniku vastu, mille abil tagatakse maksimaalne võlausaldaja -huvide arvestamine,
-lepingust taganeda ,
-nõuda täitmist,
-alandada hinda,
-teatud juhtudel peab võlausaldaja kohustuse rikkumisega leppima; ta saab siiski omalt poolt vabaks kohustustest, mis talle olid lepinguga pandud
Kohustuste rikkumine:
Kohustuse rikkumine – võlausaldaja õigused kohustust rikkunud poole suhtes esitada nõue või kasutada ÕKV (nt taganeda, üles öelda,alandada hinda, keelduda täitmisest)
Kokkuvõte:
Iga õkv kasutamise eelduseks on RIKKUMINE (esmase nõude aluseks on leping, õigusvastane
kahju tekitamine jne VÕS § 3)
Kohustuse rikkumine:
- alati objektiivne (faktiline asjaolu)
- võidakse isikule omistada (TsÜS § 132, VÕS 78)
Liigid (VÕS § 101 lg 1 – näidisloetelu - abinorm, mitte nõude alus!):
1) täitmata jätmine (VÕS § 24- tulemus või tegevus) ehk võlgnik ei täida kohustust Kuidas tõendada? Seaduslikud eeldused?
2) mittekohane täitmine (nt VÕS § 217, § 76, 77) – võlgnik teeb “halva soorituse” - osaline täitmine, täitmine vales kohas, valele isikule, vale asjaga, puudustega asjaga jne
3) viivitus – võlgnik täidab kohustuse liiga hilja täitmise aeg? Rahaline kohustus, mitterahaline kohustus? Õkv- viivis (seadusest, lepingust)
Garantii ehk vabantatavusel tuginev ehk süüta vastutus
- Vabandab ainult vääramatu jõud – force majeure VÕS § 103 lg 2
- vabandatavust eeldatakse (VÕS § 103 lg 1)
St tõendamiskoormus lasub rikkunud poolel:
Võlgnik peab tõendama, et tegemist oli vääramatu jõuga (VÕS § 103 lg 2) või et tema süü puudus (VÕS § 104)
Võlausaldaja peab tõendama rikkumist
Vabandatavad asjaolud ehk vääramatu jõud:
-Sõda, revolutsioon , piraatlus , sabotaaž,
-meeleavaldused, loodusõnnetused ( tormid , tsüklonid, maavärinad , tõusulaine, üleujutused, välgukahjustused jne
-põlengud, plahvatused, masinate purunemine, ehitiste kahjustumine, lagunemine
-boikotid, streigid , tööseisakud, tehaste hõivamine,
-võimuorganite tegevus – litsentsid, load, sõltumata sellest, kas õiguspärased või mitte va riisiko, mida kannab rikkunud pool
Vabandatavuse mõju poolte õigustele ja kohustustele võib olla:
- püsiv (annab aluse lepingust taganemiseks võlausaldajale)
- ajutine (annab võlgnikule vastutuskergenduse toimeaja jooksul)
- ei lõpeta lepingut – annab õiguse kahjustatud poolele valida kohane õiguskaitsevahend või võlgnikule esitada vastuväide
- seos kohustuste vahekorra muutumisega – põhineb sageli samadel asjaoludel, kuid instituudi eesmärgid erinevad
Süüline vastutus:
Saab tuleneda :
A. seadusest
- lepinguvälise kahju tekitamise juhul,
- mõnede lepinguliikide juures (nt raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1)
- kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel)
B. Eelnevast kokkuleppest
Millal ja miks küsime vastutuse kohta?:
Miks?
eelduseks õiguskaitsevahendi kasutamisele
Millal on vastutus eelduseks õkv kohaldamisele?
Seaduses ettenähtud juhtudel
Nt VÕS § 115 lg 1 – kahju hüvitamise nõue
Lepingus ettenähtud juhtudel
Aga: VÕS § 105: õiguskaitsevahendid, mille kohaldamise eelduseks ei ole “vastutus” – st õkv, mille kohaldamise eelduseks ei ole vabandatavus
Mis liiki vastutus?
Vabandatavusel põhinev e garantiivastutus: kohustatud pool garanteerib täitmise, sõltumata takistustest, mis lubaduste täitmisel võivad ette tulla.
Süüline vastutus
Sõltumata vabadatavusest (§ 218 lg 1) jne
Õiguskaitsevahendid §101 lg1:
- Mõiste – vahend negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks
- Ajutiselt kasutatav
Nt täitmisest keeldumine (exceptio non adimpleti contractus) - § 110, 111 (kasutatakse kui vastuväidet täitmisnõudele)
Teiste õkv kasutamise eeldus:
- Nt täiendav tähtaeg § 114 (nt eeldus lepingust taganemiseks)
Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted
Üldosa: § 108-118 või erinormid nt:
- müügilepingust taganemine - § 222
- kinkelepingust taganemine - § 267 p 3
- Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv
ÕKV kasutamine:
I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st)
- Rikkumine (§ 100 + erinorm)
- Vastutus (nt § 103 lg 1)
- Muud vastava õkv materiaalõiguslikud eeldused
II Formaalsed eeldused (sõltub õkv-st)
- teade õkv kasutamise kohta, tahteavaldus ( kujundusõigus või nõue (nt § 188 lg 1) või teade rikkumise ja ülevaatamise kohta nt § 219, 220
- aeg (mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisel nt VÕS § 108 lg 3 vm preklusiivtähtajad; aegumine)
- teate vorm (üürileping)
III. Vastuväited
Formaalsete eelduste mittetäitmise tagajärjed (vt nt VÕS § 221) –
1) piiratud õkv kasutamine
2) õkv kaotamine
ÕKV kasutamise üldised piirangud:
1) § 101 lg 3 (venire contra factum proprium)
2) VÕS § 6+TsÜS § 138 (õiguste kuritarvitamise keeld)
3) Vastutust piiravad või välistavad kokkulepped- VÕS § 106
Kumulatsioon – õkv kooskasutamine: lubatud
Keelatud kui kooskasutamine võimatu
Valikuvabadus – võlgnikul, valitud õkv muutmine?
Teatamiskohustus- nt § 102
Heastamisõigus - § 107
Kohustuse täitmise takistused §119 jj:
- täitmise vastuvõtmisest keeldumine
- keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita
- ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu
- ei tee koostööd võlgnikuga.
Kohustuste täitmise nõue:
Täitmisnõue kui esmane nõue – eelduseks kehtiv võlasuhe ( pacta sunt servanda)
- VÕS § 8 lg 2
- VÕS § 76 lg 1
Täitmisnõue kui õkv – eelduseks rikkumine
- VÕS § 108 lg 1
- VÕS § 222 jj
Täitmisnõude lubatavus:
Rahaline kohustus – VÕS § 108 lg 1 täitmisnõue reeglina lubatud
Mitterahaline – õigus nõuda va kui nõude esitamine ei ole lubatud VÕS § 108 lg-s 2 toodud alustel
Täitmisnõude sisu:
Täitmine (mittetäitmise korral)
Parandamine või asendamine (mittekohase täitmise korral (VÕS § 108 lg 6)
Täitmisnõue:
Materiaalsed eeldused
- kehtiv kohustus (kehtivast võlasuhtest)
- kohustust on rikutud (mittetäitmine, mittekohane täitmine, viivitus § 100 + erinorm)
- vastutus rikkumise eest (vabandatavuse puudumine §103 ; mittekohane täitmine § 218 lg 1)
- mitterahaline kohustus – täitmist saab nõuda (§ 108 lg 2)
- muud eeldused (ülevaatamine, teavitamine, nt § 219, 220)
Formaalsed eeldused
- täitmise nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 108 lg-d 3-5)
Täitmisnõude lubamatus §108 lg2 (+ §103 lg2):
- kohustuse täitmine on võimatu
- täitmine on ebamõistlikult koormav või kulukas – hea usu põhimõtte vastane
- täitmise tulemus on mõistlikult saavutatav muul viisil (ilma liigsete kuludeta, lihtne jne)
- isikliku iseloomuga teenus (nt arsti-patsiendi vaheline leping)
Täitmisest keeldumine §110:
Materiaalsed eeldused:
võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue (vt § 82 lg 7)
see nõue ei ole piisavalt tagatud
võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees
Võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud
täitmisest keeldumine ei ole keelatud (§ 110 lg 2)
Formaalne eeldus:
Tuginemine täitmisest keeldumisele
- Lepingupoolte kohustused on vastastikused ja
- Täita tuleb samaaegselt
- Keelduv pool peab täitma enne ja võib arvata, et teine pool
a. ei täida üldse;
b. täidab mittenõuetekohaselt
- Keelduda võib kuni § 111 lg-s 1 sätestatud ajani.
- Keeld: § 111 lg 3; lg 6
- Kui § 111 lg 4, siis õigus anda täiendav tähtaeg ja lepingust taganeda (VÕS § 117)
Lepingu ühepoolne lõpetamine:
Taganemine - § 116, 117, 118 + erinormid – ühekordsetele sooritustele suunatud lepingud
Ülesütlemine – § 195, 196 + erinormid - kestvuslepingud
I. Taganemine:
Materiaalsed eeldused:
- kehtiv kohustus
- kohustuse rikkumine
- rikkumine on oluline
- täiendava tähtaja andmine § 116 lg 4
Formaalsed eeldused:
- taganemisavaldus
- tehtud mõistliku aja jooksul

• Lõpetab võlasuhte tagasiulatuvalt (ex tunc)
  
• Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt 3-2-1-29-06, p 27; 3-2-1-57-11, p 31, 3-2-1-104-11).
  
• Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust.
  

Taganemise eeldused:
1) Oluline rikkumine
Eelkõige VÕS § 116, kuid ka erinormid (nt § 223)
VÕS § 116 lg 2 p 1
I Lepingus ette nähtud
II. Seadusest tulenevalt
- jääb olulisel määral ilma sellest, mida lootis va kui ei näinud ette ega pidanud ette nägema (VÕS § 116 lg 2 p 1)
- pool rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eelduseks kohustuse täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2 )
- kohustuse tahtlik või raskelt hooletu rikkumine (§ 116 lg 2 p 3, erand - lg 4)
- kui mõistlik eeldada, et rikub ka edaspidi (§ 116 lg 2 p 4 – erand lg 3, lg 4)
2) Täiendava tähtaja andmine §116 lg4
Taganemine
Üldised formaalsed eeldused:
1) mõistliku aja jooksul § 118
2) otsese tahteavaldusega või konkludentselt (VÕS § 188 lg 1)
Ülesütlemine §195, §196
Materiaalsed eeldused:
- Kehtiv kohustus - tegemist on kestvuslepinguga (VÕS § 195 lg 3)
- Rikkumine
- Rikkumine on oluline
Formaalsed eeldused:
- Teade
- Teade mõistliku aja jooksul
Eristatakse : Korraline ja erakorraline ülesütlemine.
Erakorraline ülesütlemine jaguneb:
- mõjuval põhjusel, mis on muu kui kohustuse rikkumine või
- olulise rikkumise korral
Hinna alandamine §112:
Materiaalsed eeldused:
kehtiv leping
kohustust on täidetud mittekohaselt
kohustus on tasuline ja tasu on vastastikuses seoses kohustusega (sünallagmaatiline)
mittekohase täitmise vastuvõtmine
kohase ja mittekohase täitmise väärtused on erinevad
Formaalne:
mõistliku aja jooksul avalduse tegemine (kujundusõigus)
Hinda võib alandada ka enne sissenõutavaks muutumist (VÕS § 117)
Viivis:
Eeldused VÕS § 113:
- Kehtiv võlasuhe
- kohustus on rahaline (tagasimakse, kahju hüvitis , kulud jms)
- kohustus on muutunud sissenõutavaks
- arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast.
- vastutus rikkumise eest ehk vabandatavuse puudumine (VÕS § 105)
- viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise (101 lg 3)
Samaaegselt viivisega võib nõuda kahju hüvitamist
Vastuväited viivisele:
Ei ole lubatud:
- aja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 113 lg 4)
- aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111)
- intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6
- seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele
- õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162
Erinormid:
- VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus
viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani
- keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel
TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr
Viivise määr §113 lg1
Viivise vähendamine:
- kohtul õigus vähendada viivist ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel (VÕS § 162 lg 1)
- kui on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige:
1) Kohustuse täitmise ulatust
2) Teise poole õigustatud huvi
3) Poolte majanduslikku seisundit
Tüüptingimustes - § 42 lg 2 p 5; loetakse tühiseks, asendatakse seadusest tuleneva viivisemääraga § 113 lg 1
Kaasuse lahenduse skeem:
1. Hüpotees / küsimus (kes? Kellelt? Mida? Millisel alusel?)
2. Võlasuhe? (+ viide kas on tühisus või mitte ehk lepingu kehtivus)
3. Rikkumine (võlasuhte sisu)
4. Vastutus
Õiguskaitsevahendid
§108
rahaline kohustus- §108 lg1
mitterahaline- §108 lg2
Hinna alandamine §112
Materiaalsed eeldused:

• kehtiv leping
  
• Kohustus täidetud mittekohaselt (üle antakse puudustega asi)
  
• Kohustus on tasuline ja tasu on vastastikuses seoses kohustusega
  
• mittekohase täitmise vastuvõtmine
  
• kohase ja mittekohase täitmise väärtused on erinevad
  

Formaalsed eeldused:

• mõistliku aja jooksul avalduse tegemine
  

Hinda võib alandada ka enne sissenõutavaks muutumist §117
§218 lg1- müüjat ei saa panna vastutama puuduste eest, mis tekkisid pärast asja üleandmist
Viivis §113
eeldused:

• Kehtiv võlasuhe
  
• Kohustus on rahaline
  
• Kohustus on muutunud sissenõutavaks
  
• vabastatuvuse puudumine (§105)
  
• viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise
  
• viivist arvestatakse ajast, mis võlausaldaja teatas võlgnikule nõudest (§82)
  

Vastuväited viivisele

• ei ole lubatud asja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (§113 lg4)
  
• ...asja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuste täitmisest
  
• intressilt viivise nõudmise keeld (§113 lg6)
  
• seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele
  
• õigus nõuda vähendamist §113 lg8 + §162
  

Erinormid :VÕS §415 lg1, TsÜS §86, keeld nõuda leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel
Viivise vähendamist tuleb nõuda esimeses astmes, kohtul on õigus viivist vähendada ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel
+§114
Nõude esitamise eeldused:

• kehtiv võlasuhe
  
• kohustust on rikutud
  
• Rikkumine ei ole vabandatav või muul põhjusel ei vastuta
  
• Kahju ei põhjustanud võlausaldaja
  
• hagejale on tekkinud või tekib kahju
  
• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga