Kindlustus (0)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Rahandus ja pangandus

1 Hindamata

Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine
Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Kindlustuslepingu osad on

sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient
lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad )
kindlustuspoliis

Lepingu sõlmimine

kindlustusobjekt
täidetud sooviavaldus
riskihindamine
pakkumine ja kinlustustingimused
aktsepteerimine

Kindlustusmaksed (riskimaksed ja lepingutasud)
Kindlustusmakse – või kindlustuspreemia on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. See sisaldab ka tasu kindlustuskaitse eest (riskimakse).
Kindlustusmakse suurus sõltub

kindlustatu soost
vanusest
tervislikust seisundist
kindlustussummast
kindlustusperioodist

Sõltuvalt tootest võib kindlustusmakseid tasuda 1, 2, 4 või 12 korda aastas või ühekordse maksena kogu kindlustusperioodi eest korraga. Lisakindlustuse maksete tasumine toimub põhikindlustusega sama sagedusega, välja arvatud ühekordse põhikindlustusmakse korral.
Elukindlustuslepingutes võib olla ka lepingutasu, mida määrab kindlustusandja kindlustuslepingus. Lepingutasu makstakse ühekordselt lepingu sõlmimisel, kuid kokkuleppel võib maksta ka osaliselt, nt iga kuu mingi osa lisandub kindlustusmaksele.

Kindlustushüvitise olemus ja liigid
Hüvitis on suurus, mille ulatuses makstakse soodustaud isikule kahjutasu kahju väärtuses kindlustusjuhtumi korral. Kindlustusandja võib rakendada omavastutust.
Hüvitis võib olla:

Rahaline hüvitus
Asendus
Taastamine

Rahaline hüvitis makstakse üldiselt õnnetusjuhtumite korral elukindlustusvõtjale.
Asendus ja taastamine kasutatakse varakindlustuses.

Kindlustatavad riskid ja nende hindamine
Kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse.
Elukindlustuses kõige levinud kindlustatavad riskid on surm, õnnetusjuhtum, töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud ( torm , rahe , maalihe , üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud.
Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et

määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind
püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul
jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga
kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit
hoiduda ebameeldiva reputatsiooni
määrata edasikindlustamisvajadus ja maht

Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte)
Esmane etapp on kliendiotsing, mis toimub läbi otseposti sihtrühmale, tutvustusringkonna kaudu, ning andmebaasides. Samuti olemasolevad kliendid võivad soovitada edasi. Teine etapp on ettevalmistus, sellel toimub eelinformatsiooni kogumine, üldiselt sooviavalduse kaudu, kus küsitakse kliendi andmed ja soov. Siis tuleb müügivestlus, on väga oluline positiivne õhkkona loomine. Müügivestlusel peab kliendi vajadusi kaardistama, ehk esitama küsimusi, argumenteerima oma vastuseid, ning käsitleda vastuväiteid. Seejärel peab kliendi suunama otsusele, ehk teha kokkuvõtte ja pakkuda konkreetse toote või toodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Vestluse lõpetamisel peab lepingu sõlmima või leppima kokku uueks kohtumiseks või helistamiseks.

Kindlustusväärtuse olemus ja määratlused
On kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel. Asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks loetakse summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist.
Ehitise kindlustusväärtuseks loetakse tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehituse seisund, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

Taastamisväärtus - kahjujuhtumi korral kahjustunud varaga samaväärse vara hankimiseks tehtav kulutus ehk taastamiseks vajalike ning muude hüvitatavate kulude summa.
Taassoetamisväärtus – uue samaväärse vara soetamismaksumus.
Jääkväärtus – taastamis- või taassoetamisväärtus, millest on maha arvatud kulum.
Turuväärtus - samasuguse eseme taassoetamise hind ehk vastava vara kohalik keskmine müügihind.
Päevaväärtus - rahasumma, mis saadakse taastamisväärtusest selle väärtuse osa lahutatamisel, mille vara on kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise või muu taolise põhjuse tõttu.
Aegväärtus - ehitise kulumi võrra vähendatud taastamisväärtus.

Kindlustusjuhtum (olemus, teatamine, lahendamine)
Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusseltsil selle väljamaksmise kohustus. Kindlustusjuhtum on teatud sündmus, mille toimumine on kindlustatud. Iga juhtumi puhul on oma protseduuri reeglid, kaasatakse kõiki võimalikke eksperte.
Kindlustusselts palub koheselt kindlustusjuhtumist teatada .
Elukindlustuslepingute puhul kindlustatu peab pöörduma aarsti poole, ning vajadusel tuleb kirjutada ka avaldus politseile
Kindlustusseltsile peab esitama

õnnetusjuhtumi avaldus
arstitõend
töövõimetuslehe koopia (invaliidsustõendav dokument), röntgenifilmi (luumurdude korral), võtakse küsida väljavõtte haigusloost.

Klient saab rahalist hüvütist.
Varakindlustuse lepingute puhul kahjustatud vara tuleb hoida õnnetusejärgses seisus kuni kindlustusekspert on selle üle vaadanud.
Kannatu peab täitma hüvitamise avalduse, kuid hüvitamisotsuse tegemiseks kindlustusselts võib küsida täendavaid dokumente, nt. seletuskiri, politseile esitatud avalduse koopia, esemete ostutšekid. Klient saab valida remondifirmat, üldiselt antakse temale partnerite kontaktid, kui tal oma soovi ei ole. Klient saab oma parandatud eseme tagasi või uut samaväärset eseme. Kui kahju on liiga suur, siis hüvitis võib olla ka rahaline.

Kindlustusvõtja õiguse ja kohustused
Lepingulised kohustused

Andmete avaldamise ja teavitamise kohustus
Mõistlik hoolsus ehk kohustus mitte suurendada riski võimalikkust, ohutusnõuete järgimise kohustus
Kohustus tasuda kindlustusmakseid kokkulepitud ulatuses ja korras
Kahju ärahoidmise, vähendamise ja kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustus
Kindlustusjuhtumist teatamise kohustus

Lepingulised õigused

Õigus nõuda hüvitist kokkulepitud alustel
Õigus saada infot lepingu ja kindlustusandja kohta
Õigus taganeda kindlustuslepingust (peatada, katkestada, lõpetada)
Õigus vaidlustada hüvitisotsus
Õigus nõuda asenduspoliisi ja ärakirja väljastamist temalt lepingulises suhtes kirjalikku vormis tehtud tahteavaldustest, ka muid kindlustusandja valduses olevaid andmeid ja koopiaid dokumentidest, mis mõjutavad kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustus

Kindlustusandja õigused ja kohustused
Kindlustusandja kohustused:

Enda kohta teisele osapoolele teatud andmete avaldamise kohustus
Kindlustusvõtjale kindlustuslepingu tüüptingimuste tutvustamise kohustus
Andmete ja tüüptingimuste muutmisest teavitamise kohustus
Kindlustusjuhtumi registreerimise ja käsitlusega alustamise kohustus
Kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule kindlustusjuhtumi lahendamise ja hüvitise väljamakmise korra tutvustamise kohustus
Kindlustushüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise (ka hüvitise vähendamise) otsuse tegemise kohustus

Kindlustusandja õigused:

Kindlustusandja õigus taganeda kindlustuslepingust. (peatada või ennetähtaegselt lõpetada)
Regressiõigus – tagasinõudeõigus
Õigus keelduda hüvitise maksmisest või vaidlustada hüvitistaotlus
Õigus lepingud teisele kindlustusandjale üle anda

Kindlustussumma ja selle määramine
Kindlustussumma on summa mille peale eseme või elu kindlustatakse.
Elukindlustuses kindlustussumma määramiseks peab klient täitma tervise ankeeti. Kindlustussumma oleneb klinedi vanusest ja tervise seisundist, tema hobidest ja elustiilist ( sport , autojuhtimine, harjumused, suitsetamine , alkoholi tarbimine).
Varakindlustuses kindlustussuma sõltub eseme vanusest, auto ja korteri puhul ka sisustusest , kasutamise eesmärkidest, seisundist.
Tuleb alati arvestada, et mida suurem on kindlustussuma, seda suurem on kindlustusmakse.

Elukindlustuse põhilised jooned

Kindlustatakse isiku elu (tervis)
Peamised kindlustuskatted elukindlustuses on kapitali ja investeerimishüvitis.
Elukindlustuse alla käivad ka kindlustusliigid, mis tegelikult tähendavad raha säästmist ja kus säästetud summad makstakse välja pensionitena.
Elukindlustuses makstakse kas surma või vigastuse korral lepingu alusel välja teatav summa.
Elukindlustusleping on pikkaajaline

Kahjukindlustuse põhilised jooned

Kindlustatakse isiku vara
Peamised kindlustuskatted varakindlustuses on tuli, vesi, vandalism.
Lühiajaline leping (kuni 12 kuud)
Hüvitis võib olla rahaline, remondikulu hüvitamine, uue samaväärse eseme ostmine

Omavastutus ja peamised välistused
Omavastutus on summa, mille ulatuses peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral ise kulutusi kandma ehk see on osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja katta . Mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus puudub elukindlustustoodetel.

Kindlustuslepingust taganemine
Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud kindlustusandjat kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Kindlustusandjal on
lepingust taganemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul arvates kokkulepitud tähtpäevast ja kui kindlustusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumise uut tähtaega, siis eeldatakse, et kindlustusandja on lepingust taganenud. Kindlustuslepingust taganemisel tagastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja
asjaajamiskulud (15% aastasest kindlustusmaksest). ( ERGO )

Kindlustuslepingu muutmine, lõppemine ja ühepoolne muutmine
Lepingu tingimuste muutmine toimub kindlustusandja ja kindlustusvõtja kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus pole kokku lepitud teisiti. Kui kindlustusvõtja taotleb lepingu tingimuste muutmist , siis kindlustusandjal on õigus määrata muudatuse teostamiseks
senisest erinev kindlustusmakse või keelduda muudatuste tegemisest.
Kindlustusandjal on õigus ühepoolselt muuta lepingu tingimusi, kui muudatused tulenevad muudatustest seadusandluses või järelvalveasutuse poolt kehtestatud nõuetest. Nimetatud muudatused on lubatud, kui need on vajalikud kindlustusvõtja huvide kaitseks või parandavad tema olukorda või on vajalikud kindlustusandja huvide kaitseks ja kindlustusvõtja huve seeläbi oluliselt ei kahjusta. Muudatustest, millest kindlustusvõtjale tekib senisest enam kohustusi või kulusid , teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat, saates vastava teate kindlustus -võtjale vähemalt 30 päeva enne muudatuse jõustumist. Muudatustega mittenõustumisel on kindlustusvõtjal õigus leping üles öelda, teatades sellest kindlustusandjale kirjalikult. Kui kindlustusvõtja ei ole lepingu ülesütlemisest 30 päeva jooksul muudatusteate väljasaatmisest alates kindlustus -andjale teatanud, loetakse kindlustusvõtja muudatustega nõustunuks.
Leping lõpeb kindlustusperioodi lõppemisel või kindlustusperioodi jooksul tekkinud kindlustusandja kohustuste täitmisel, kui lepingus pole ette nähtud teisiti. Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda, esitades kindlustusandjale avalduse ja isikut tõendava dokumendi.
Leping lõpeb avaldusel näidatud kuupäeval kell 24.00, kui kindlustusvõtja esitab üles ütlemise avalduse enne lepingus kokku lepitud kindlustus-maksete tasumise kuupäeva.
Leping lõpeb jooksva kindlustuskuu lõpukuupäeval kell 24.00,kui kindlustusvõtja esitab üles ütlemise avalduse lepingus kokku lepitud kindlustusmaksete tasumise kuupäeval või hiljem.
Kui kindlustusvõtja ei tasu lepingujärgseid makseid, siis kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat võlgnevusest ja määrab tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Nimetatud võlgnevusteates teatab kindlustusandja, et loeb lepingu üles öelduks, kui kindlustusvõtja ei ole teates määratud tähtajaks võlguolevaid makseid tasunud. Kui Kindlustusvõtja tasub kõik
võlguolevad maksed 30 päeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest ning enne nimetatud kindlustusmaksete tasumist ei ole toimunud kindlustusjuhtumit, siis ei loeta käsolevat
lepingut lõppenuks.

Kindlustuspoliis (olemus ja väljasrtamine)
Kindlustuspoliis ondokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta.
Poliis väljastatakse peale makse sooritamist ja kindlustusandjale laekumist.

Kindlustusvahendus
Kindlustusvahendus jaguneb kindlustusmaaklerite ja kindlustusagendite tegevuseks. Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huvisid, agent aga kindlustusseltsi huvisid. Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja, see võib olla juriidiline või eraisik , ka FIE. Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid.

Edasi- ja kaaskindlustus
Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.
Edasikindlustuslepinguid on kahesuguseid:

Proportsionaalne (edasikindlustamisele kuulub kindel osa igast lepingus märgitud riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega)

Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon , vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell).
Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks

Ala- ja ülekindlustus
Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral hindab klient vara turu- või taastamisväärtusest oluliselt kallimaks. Tegelikult ongi vara väärtust suuremate kindlustusmahtude korral võimatu väga täpselt hinnata. Võib juhtuda, et kindlustatava vara väärtuse ekspertiis läheb mitu korda kallimaks kui kindlustusmakse. Ülekindlustuse korral kuulub hüvitamisele kahju selle tegelikus väärtuses, millest on lahutatud omavastutuse summa Alakindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustus võib tekkida ka näiteks olukorras, kus ehitushinnad väga kiiresti tõusevad. Alakindlustuse korral vähendatakse kahjusummat proportsionaalselt vara kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega, misjärel lahutatakse omavastutuse summa.

Kindlustuse vormid
1.Vabatahtlik kindlustus – kindlustus, mida klient sõlmib omal tahel ( pension III sammas, elukindlustus , kaskokindlustus jne)
2. Kohustuslik kindlustus - kindlustuslepinguid, mille sõlmimise kohustuse sätestab seadus ( liikluskindlustus , II samba pensionikindlustus isikutele kes on sündinud al.1983 a)
3. Sundkindlustus – on õigussuhe, kui seadus sätestab kohustuse tasuda kindlustusmakseid ja riik võtab enesele kindlustusandja kohustused (ravikindlusus, töötuskindlustus)

Riskielukindlustuslepingud
Riskielukindlustust pakutatakse klientidele, kellest sõltub perekonna majanduslik heaolu ning kes on pere põhisissetuleku toojad . Riskuelukindlustus on mõeldud kliendi perekonnale . Kindlustuslepingu sõlmides määrab kindlustatu ise selle kindlustussumma, mille selts maksab välja surmajuhtumi korral pärijatele või nimeliselt määratud isikutele. Kindlustussumma suuruseks on tavaliselt 3 kuni 5 aasta sissetulek, et perel oleks võimalik tekkinud olukorras toime tulla. Kindlustusmakse suurus oleneb kliendi vanusest, tervisest ja eluviisidest.

Elukindlustuslepingute lisakindlustused
Elukindlustuse juurde saab sõlmida kahjukindlustuse alla kuuluvaid lisakindlustusi töövõimetuse puhuks. Lisakindlustuse summa võib olla sõltuvpõhikindlustussummast

preemia tasumise peatamine töövõimetuse puhul
püsiv või ajutine töövõimetushüvitis
vabatahtlik ravikindlustus
õnnetusjuhtumi surmahüvitis
kriitilise haiguse kindlustuskate

Kogumis- ja investeerimiskindlustuslepingud
Investeerimiskindlustus on kindlustusliik, mis lisaks elukindlustuskaitsele annab inimesele võimaluse ise otsustada, kuhu peab kindlustusselts tema raha paigutama.
See võimaldab investeerida väärtpaberifondidesse ning sellega kaasneb elukindlustuskaitse. Investeerimisstrateegia lähtub konkreetse investori eesmärkidest, võimalustest ja riskivalmidusest. Investeerimiskindlustust on võimalik sõlmida ka täiendava kogumispensioni lepinguna , saades seejuures kasu riiklikest maksusoodustustest. Investeerimiskindlustus ei ole nii konservatiivne nagu teised kindlustusliigid ja nõuab inimeselt rohkem mänguhasarti ning otsustamisjulgust, kuna investeerimisega kaasnevad riskid kannab inimene ise. Investeerimiskindlustuse paindlikkust iseloomustab ka asjaolu, et sõlmimisel ei panda paika täpset maksegraafikut: see võimaldab inimesel oma kulutusi paremini planeerida .

Laenukindlustuslepingud
Laenukindlustus on mõeldud selleks, et kliendi poolt võetud laen ei langeks surma korral lahedaste või käendajate võlgadele. Kliendi elu kindlustatakse sama suure summa peale kui lanujääk. Kindlustatu surma korral makstakse hüvitis pangale laenujäägi katteks. Lisaks kindlustusselts võib võtta kohustust tasuda ka kuni kahe kuu ulatuses kindlustatud isiku surma kuupäeva ja kindlustussumma väljamaksmise vahelisel ajal kogunenud laenuintressi. Kindlustusseltsid võivad pakkuda ka invaliidsuse lisakindlustus juurde. Invaliidsushüvitise korral makstakse hüvitis välja lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt laenuvõtjale, kes saab ise otsustada, milleks ta seda raha kasutab. Laenukindlustuse väljamaksed on tulumaksuvabad. Kui laen on võetud kahe peale, saavad oma laenukindlustuslepingu sõlmida mõlemad laenuvõtjad. Kummagi laenukindlustussumma võib olla nii suur, kui on laenujääk. Kuid soovi korral saab kindlustussumma määrata ka protsendina laenujäägist. Näiteks saab laenukindlustuse sõlmida nii, et laenuvõtja laenukindlustussumma on 60% laenujäägist ning kaastaotlejal 40% laenujäägist. Laenukindlustusega kaasneb õnnetusjuhtumi lisakindlustus, millega saab täiendava kindlustuskaitse juhuks, kui kindlustatu õnnetuse tagajärjel töövõime või sellega koos ka sissetuleku kaotab.

Lastekindlustuslepingud
Lastekindlustus on klassikaline ja tuntud kindlustusliik, mis võimaldab koguda lapsele raha näiteks õpingute jätkamiseks või iseseisva elu alustamiseks. Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lisaks raha kogumisele on võimalik lepingule juurde võtta ka elukindlustuskaitse ja mitmeid lisakindlustusi. Kindlustusseltsid pakuvad nii investeerimisriskita kui investeerimisriskiga kogumistooteid. Üldiselt kindlustusseltsid pakuvad lastekindlustust garanteeritud intressiga. Kindlustuslepingu garanteeritud intress on 3,5% aastas. Sõltuvalt kindlustusseltsi majandustulemustest otsustatakse ka lisaintressi maksmine aasta lõpus. Kogumist saab alustada alla 18- aastasele lapsele. Lepitakse kokku maksegaafik, ninf vajadusel saab ennetähtajagselt lepingut lõpetada. Üldiselt saab sõlmida kas EEK või EUR valuutades.

Pensionikindlustuslepingud
Pensionikindlustusega saab klient koguda pensioniks raha, ning sõlmida elukindlustus
Kindlustusseltsid pakuvad:

garanteeritud intressiga pensionikindlustus -liendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus . Inimene sõlmib kindlustusseltsiga lepingu ning hakkab sooritama sissemakseid vastavalt oma võimalustele. Investeerimisriski kandmise annab ta üle kindlustusandjale, kes garanteerib kliendil teatud minimaalse reservide tootluse. Heade investeerimistulemuste korral võib selts maksta kliendile ka lisaintressi. Kogumisperioodi lõpuks koguneb summa, mis makstakse kliendile välja vastavalt lepingus fikseeritud valikule.

investeerimisriskiga pensionikindlustus - Investeerimisriskiga elukindlustus on väga suure investeeringute hajutamise võimalusega finantstoode. Investeerimisriskiga elukindlustus lubab inimesel ise juhtida oma pensioni- või elukindlustuse varasid , määrates ise, kui suur osa kindlustusmaksest seltsi poolt teatud investeerimisfondi investeeritakse.
Investeerimisriskiga pensionikindlustus võimaldab:

mõjutada ise oma investeeringute käekäiku ja tootlust;
koostada investeerimisportfell erinevatest rahvusvahelistest investeerimisfondidest (iseseisvalt või spetsialistide abiga);
muuta vajadusel oma investeerimisportfelli struktuuri.

Tulumaksusoodustusega saab paigutada pensionikindlustusse kuni 15% oma aasta brutosissetulekust. Soodustus kehtib kõikidele tasutud maksetele, millest on maha arvatud elukindlustussumma ja lisakindlustuste riskimaksed.

Tervise- ja ravikindlustuslepingud
Ravikindlustust mõeldud eelkõige inimestele, kel pole haigekassakindlustusi, kuid kellel on soov ja võimalus maandada enda või oma lähedaste ravikuludega seotud riske. Ka ajutise töötaoleku tõttu või muul põhjusel riikliku ravikindlustuseta jäänule annab kindlustusleping turvatunde arstiabi vajamisel.
Ravikindlustuse hüvitised.

Teie haiguse või õnnetusjuhtumiga seotud ravikulud haiglale või arstile .

Raviasutusse transportimine vältimatu abi vajadusel.
Arstliku läbivaatuse kulud üks kord aastas. Läbivaatus võimaldab Teil kontrollida oma tervislikku seisundit, teadvustada terviseriske ja õigeaegselt avastada hiilivalt alanud kroonilise haiguse.
Füsioteraapia protseduuride kulud, mida ka haigekassas kindlustatuna kannate praegu ise.
Laste ja täiskasvanute vaktsineerimise kulud.
Raskete õnnetuste või haigestumiste tagajärjel tekkinud puude korral abivahendite maksumus ( prillid , kontaktläätsed, liigeseproteesid, ratastoolid, kuuldeaparaadid jt.).

Kindlustuskatte ulatuse valib klient.

Tulumaksusoodustustega kindlustuslepingud
Pensionikindlustus – saab iga aasta tulumaksu tagasi, ning lepingu lõpus saab raha välja võtta 10% tulumaksuga.
Laenukindlustus, lastekindlustus– väljamaksmine on tulumaksuvaba

Kodukindlustuslepingud
Kodukindlustus on mõeldud elamu ja selle abihoonete, rajatiste, korteri, suvila või nendes asuva koduse vara kindlustamiseks äkilise ja ettearvamatu sündmuse tagajärgede vastu, milleks on:

tulekahju;
veekahjustus, põhjustatud siseveevõrgust väljavoolanud vedelikust;
loodusjõudude (sh tormituule ja üleujutuse) kahju;
kõrvaliste isikute kuritegelik tegevus (sh murdvargus ja vandalism)

Kindlustusvõtjaks võivad olla hoone (korteri) omanik või valdaja ja kindlustusleping sõlmitakse vastavalt kindlustusvõtja poolt valitud kindlustusriskidele. Lisaväärtusena võimaldab kodukindlustus valida kindlustuskaitset ettenägematute kulude vastu, mis võivad tekkida, kui elanik on sunnitud tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud kodu asemel kasutama ajutist elamispinda.
Pakutav vastutuskindlustus hüvitab nii isiku- kui varakahju, mida kindlustusvõtja on ettevaatamatusest oma vara haldamisel või kasutamisel tekitanud teisele isikule ning viimane selle hüvitamist nõuab.
Elamu, rajatise või korteri kindlustussummaks võib olla taastamisväärtus või jääkväärtus. Korteri puhul on tegemist siseviimistluse väärtusega.
Koduse vara kindlustusväärtuseks on taassoetamisväärtus või turuväärtus ja vara on võimalik kindlustada ilma nimekirjata. Vastutuskindlustuse kindlustussumma määramise aluseks on kokkulepe kindlustusvõtjaga.

Sõidukikindlustuslepingud (ka väikelaevad, õhusõidukid)
Sõidukikindlustus (KASKO) annab sõiduki omanikule kindlustuskaitse, mida kohustuslik liikluskindlustus ei võimalda. Sõlmides oma sõidukile KASKO lepingu, on kindlustusseltsist võimalik saada hüvitist ka liiklusõnnetuse puhul, kui õnnetuses jääb süüdlaseks kindlustatu.
KASKO leping on abiks ka nendel juhtudel, kui toimub näiteks otsasõit teel liikuvale loomale, looduskahju, tulekahju jms. Liisingufirmad nõuavad ka kasko kindlustust liisitud autode jaoks.
Ühtlasi saab kindlustada sõidukit nii, et hüvitatakse ka kahju, mis tekib seoses sõiduki või selle osade varguse ning röövimise puhul. KASKO lepingut saab sõlmida ainult Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse registreeritud sõidukile.
Üldiselt Kasko lepingut on 3 tüüpi. Kõige tavaline kasko, või baaskasko , mis on mõeldud vanadele autodele , see on odavam, kui teised tüübid, ning kaitseala on ka väga piiratud, üldiselt kindlustusjuhtumiteks on vargus, rööv ja tulekahju. Keskmine kasko või standart on selles mõttes universaalne, et hind on keskmine ei ole liiga kallis, ning kaitseala on ka laiam, kindlustusjuhtumiks on ka õnnetusjuhtum, ning uue auto kaitse. Kolmas tüüp on eliit või siperkasko, mis on mõeldud uutele autodele. Selle hind on suurem, kuid on kindlustatud ka isiklikud asjad autos, ning võtmete kadumine.

Liikluskindlustuslepingud
Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik, mille alusel kindlustusselts hüvitab oma kliendi sõidukiga teeliikluses kolmandale isikule tekitatud kahjud.
Liikluskindlustuse tavaleping tuleb sõlmida mootorsõidukile ja selle haagisele, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris.
Tavalepingut saavad lisaks sõiduki omanikule sõlmida sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik või lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Lepingu sõlmimise eest tasu ei võeta.
Tavalepingu sõlmimisel on võimalik valida kahe lepinguvariandi vahel: maksekohustutusega ja maksekohustuseta leping.
Liikluses osalemiseks tavalepingust üksi ei piisa. Lisaks tuleb osta tavapoliis, mis annab kindlustuskaitse Eestis, Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Tavapoliisi kindlustusperiood on ühest päevast kuni 12 kuuni.
Soovi korral väljastatakse rohelise kaardi, mis on sellel märgitud välisriikides kehtiv tavalepingu poliisi vorm. Rohelise kaardi saab väljastada samaks perioodiks mil kehtib tavapoliis.
Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustusperioodi pikkusest, sõiduki omaniku riskikoefitsiendist, sõiduki tehnilistest näitajatest ning kasutuspiirkonnast.
Tavalepingu alusel hüvitatakse Eestis, EL liikmesriigis, lepinguriigis ning poliisi vastava märke olemasolu korral ka teistes riikides tekitatud liikluskahju.
Liiklusõnnetuses on kaks osapoolt - süüdlane ja kannatanu. Süüdlase kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuses kannatanule tekkinud kahju. Süüdlasele varakahju ei hüvitata. Liiklusõnnetuse tekitajale hüvitatakse ainult ravikulud.
Liikluskahju koosneb isikukahjust ja varakahjust. Liikluskahju makstakse välja tegeliku kahju ulatuses, kuid ületamata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Isikukahju hüvitamise piirmäär on 5,5 ning varakahju 1,6 miljonit krooni. Kui tegelik kahju ületab kehtestatud piirmäära on kannatanul õigus vahe süüdlaselt sisse nõuda.

Veosekindlustuslepingud
Veosekindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla veose omanik, seaduslik valdaja või muu isik, kes on otseselt seotud kaubaveoga.
Veosekindlustus pakub võimaluse kindlustada punktist A punkti B veetavaid kaupu. Erikokkuleppel kindlustatakse ka veoseid, mis ei ole ostu-müügi tehingu objekt. Nii näiteks kindlustusvõtja enda omanduses olevaid kaupu, mida ta veab ühest kohast teise: näituse eksponaadid , kolimise puhul isiklikud asjad jne.
Kindlustatakse üksnes transpordivahenditega või -seadmetega veetavaid veoseid, mis astavad kauba vedamiseks kehtivatele tehnilistele nõuetele.
Võimalik on sõlmida kas ühe veose kindlustamise leping ehk üksikpoliis või pikaajaline leping ehk avatud poliis mitme veose vedamiseks. Selline poliis sõlmitakse tavaliselt üheks aastaks.
Veosekindlustus hüvitab veosega tekkinud kahju, mille põhjuseks on näiteks:

röövimine
tulekahju
liiklusõnnetus
loodusõnnetus vms

Kindlustada on võimalik kõikide riskide või mõne teatud riski vastu.

Vastutuskindlustuslepingud (avalik, toote ja tegevusvastutus)
Vastutuskindlustus katab kolmandale isikule tekitatud isiku- ja varakahjud seadusest tulenevalt.
Vastutuskindlustus ei hüvita täiendavat lepingulist vastutust ega iseendale tekkinud kahju.
Tsiviilvastutuskindlustuse lepingu sõlmijaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Vastutuskindlustus on kohustuslik notaritele, audiitoritele, kohtutäituritele, patendivolinikele ja advokaatidele.
Tsiviilvastutuskindlustus võimaldab maandada ameti- või kutsetegevuse, üldise või igapäevase tegevuse vastutusega seotud riske.
Tsiviilvastutuskindlustus hüvitab kolmandale isikule vara- ja isikukahjud, mida kindlustusvõtja on tekitanud oma ameti- või kutsetegevuses ning üldises või igapäevases tegevuses.
Vastutuskindlustuse peamised alaliigid on:

Üldine tsiviilvastutuskindlustus. Kindlustatu või tema firma poolt kolmandale isikule tekitatud kahju (näiteks talvel tänava liivatamata jätmine, mille tagajärjel kolmas isik libastus ja murdis jalaluu ).
Erialane tsiviilvastutuskindlustus. Kindlustatu või tema firma poolt erialase või ametialase teenuse osutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju (näiteks ebatäpne projekteerimine , meditsiiniline väärravi, kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tagajärjel tekkinud kahju).

Tootevastutuskindlustus. Klendi toodetud ebakvaliteetse või praaktoote tarbimisel/kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju (näiteks vett läbilaskev akvaarium rikub põrandakatte, kruvi saias murrab hamba vm).

Reisikindlustuslepingud (tervis, reisitõrge, pagas )
Reisikindlustus katab kulud, mis on seotud nii ootamatute tervisehädade kui ka paljude muude ebameeldivustega kodust eemal. Mitmetesse riikidesse sõitmisel on tervisekindlustus kohustuslik, kuid ka mujale reisides on arukas kindlustus siiski sõlmida - see võib säästa suurtest väljaminekutest. Reisikindlustus on vajalik nii puhkuse- kui ärireisile minejale.
Tervisekindlustus
- kiirabi -, haigla - ja ravikulud ning ravimite maksumuse;
- haige kodumaale tagasitoimetamise kulud;
- kindlustatut saatva isiku majutus - ja elamiskulud;
- surmajuhtumi korral matusekulud välismaal või põrmu tagasitoimetamise Eestisse.
Kindlustussumma on tavaliselt eurodes, ning võib varieeruda, üldislt on maksimaalne 50-70 000.
Reisitõrge on:
-reisi ärajäämine;
-reisi katkemine;
-transpordivahendile hilinemine;
-väljalennu hilinemine.
Reisi ärajäämiseks loetakse kindlustusjuhtumi tõttu reisile minemata jätmist.
Reisi ärajäämise korral hüvitatakse reisiga seotud otsesed kulud ning eelnevalt tasutud ja tagasivõtmatud reisiteenuste kulud, mis kanti enne kindlustusjuhtumi toimumist.
Reisi katkemiseks loetakse kindlustusjuhtumi tõttu reisilt ennetähtaegset tagasipöördumist.
Hüvitatakse täiendavalt tekkinud ning muul viisil mittehüvitatavad mõistlikud reisi- ja majutuskulud, mis on seotud kodumaale tagasi pöördumisega. Samuti hüvitame eelnevalt tasutud ja tagasivõtmatud, kuid reisi katkemise tõttu kasutamata jäänud teenuste kulud (nt ekskursioonid , majutus).
Pagas on reisile kaasavõetavad isiklikud esemed ja nende transportimiseks kasutatavad kotid , kohvrid jms.
Pagasi hilinemine
Kui pagas hilineb reisi sihtkohta veoettevõtte süül vähemalt neli tundi pärast kindlustatu kohalesaabumist, hüvitame esmatarbekaupade ja reisi eesmärgist tulenevate oluliste esemete muretsemiseks tehtud kulud. Hüvitis on kuni 30% pagasikindlustuse kindlustussummast
Pagasi kadumine ja purunemine
Kindlustusjuhtum on pagasi:
-purunemine transportimise käigus;
-kadumine transportimise käigus;
-varastamine või röövimine.

Õnnetusjuhtumikindlustuslepingud
Õnnetusjuhtumikindlustus pakub kaitset kliendile ja tema lähedastele võimaliku õnnetuse korral. Ergo Kindlustuses saab sõlmida nii individuaalse kui ka perelepingu.
Kindlustatu võib olla kindlustusvõtja või kolmas isik, kelle huvides kindlustusleping on sõlmitud.
Õnnetusjuhtumikindlustust sõlmides saab valida erinevate hüvitiste vahel.

Ajutise töövõimetuse korral on vastavalt kindlustuslepingule võimalik hüvitisena saada kas päevaraha, haigla päevaraha või valuraha.

Invaliidsushüvitist makstakse juhul, kui kindlustatul tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus.
Surmahüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isiku(te)le juhul, kui kindlustatu on surnud õnnetusjuhtumi tagajärjel kolme aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumisest.

Õnnetusjuhtumikindlustust sõlmitakse tihti lisaks teisele kindlustusele, nt pensionikindlustus, elukindlustus, lastekindlustus.

Ehituskindlustuslepingud
Ehituse koguriskikindlustusega pakub ERGO varakahju ja vastutuskahju kindlustuskaitset ehitise ehitamise või ehitustööde tegemise ajal. Vastutuskahju kindlustuskaitset pakutakse koos varakahju kindlustuskaitsega. Kindlustusvõtjaks võib olla isik, kes omab kindlustushuvi – ehitusettevõtja (peatöövõtja või alltöövõtja), ehitustööde tellija , ehitise omanik või seaduslik valdaja.
Lepingu sõmimiseks klient peab esitama sooviavalduse koos riskiküsimustiga, vajadusel peab ka esitama järgmisi dokumente: ehitusprojekt , ehitusluba, ehitusnorm dokumenti, peab olema ehitustööde ajagraafik, ehitusleping ja muu.
Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud on:

ehitustööde (sh meetodite, menetluste, võtete jms) ning materjalide kirjeldus;
ehitustööde alguse ja lõpetamise aeg;
ehitise või ehitustööde lõplik maksumus nende valmimisel;
ehitusplatsi täpne aadress või asukoht;
ehitusplatsi valvega seotud asjaolud;
omandisuhet puudutavad andmed;
ehitamiseks ja/või ehitustöö tegemiseks vajaliku registreeringu, loa või litsentsi olemasolu või selle puudumine;
ehitamist ja sellega seotud kindlustusriski puudutav
muu teave, nt ehitise ekspluatatsiooniga seotud teave
ehitustööde tegemise ajal, ehitustööde ajagraafik jne.

Ehitatava ehitise või teostatava ehitustöö kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus. Taastamisväärtuse all mõistetakse valmis ehitise või ehitustööde lõplikku maksumust.
Varakahju kindlustuskaitse kehtib ehitusperioodil ja sellele järgneval garantiiperioodil (üld 24 kuud). Kindlustusobjektiks on ehitise ehitamine või ehitustööde tegemine. On võimalik kindlustada ka ehitustöödel kasutatavaid ehitusmasinaid, töövahendeid ja tööriistu, nt soojakuid, tellingud, tööriistad, lauad, toolid , riiulid, kapid, arvuti ja kontoriseadmed soojakus ja/või hoiuruumis.Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine , hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal põhjusel, mis ei ole kindlustustingimuste kohaselt välistatud.
Vastutus kindlustusobjektiks on kindlustatud isiku ehitustegevusega seotud õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad varalised kohustused. Vastutuskahju kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule, mistõttu kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

Ärikatkestuskindlustuslepingud
Ärikatkestuskindlustusega on võimalik kaitsta ettevõtet äritegevuse katkemisest või käibe vähenemisest tekkinud kahjude osas, kui äritegevuse katkemise või käibe vähenemise on põhjustanud varakindlustusjuhtum. Varakindlustuslepinguga on võimalik kaitsta ettevõtet järgnevate riskide eest: tuli, vesi, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism või koguriskikindlustus.
Ärikatkestuskindlustuse puhul kuuluvad hüvitamisele äritegevuse katkemise tõttu saamata jäänud ärikasum, kahju perioodi püsikulud (sh töötajate palgad koos riigimaksudega) ning muud kokkulepitud tulud või kulud.
Ergo Kindlustuses ärikatkestuskindlustus sõlmitakse ainult koos ettevõttekindlustusega samaks kindlustusperioodiks. Kuna ärikatkestuskindlustus on n-ö finantsriski kindlustus, soovib kindlustusandja enne võimaliku kindlustuslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte viimaste aastate bilansi ja kasumiaruandega. Kindlustuslepingut ei sõlmita, kui kindlustuslepingu sõlmimist taotleb:
1) ärikahjumiga töötav äriühing;
2) äriühing, mille kindlustatavas äritegevuses otseselt kasutatav vara (sh hooned, inventar, materjali- ja/või kaubavarud) ei ole kindlustatud ERGO Kindlustuse ASis või on teadlikult kindlustatud alakindlustusega;
3) äriühing, mille raamatupidamine ei vasta §-is 8 esitatud nõudmistele.

Ettevõtte varakindlustuslepingud
Kindlustustoode on mõeldud eelkõige juriidiliste isikute vara kindlustamiseks, kuid sobib ka ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele. Kindlustusvõtjaks võivad olla kindlustatava vara omanik, rentnik või muu seaduslik valdaja. Kindlustavateks objektideks varakindlustuses on kindlustuskoha hooned, rajatised ja nendes paiknev kindlustusvõtja vara: inventar, masinad ja seadmed, tooraine , pool - ja valmistoodang , mida saab kindlustada ettearvamatu sündmuse tagajärgede vastu, milleks on:

tulekahju;
veekahjustus, põhjustatud siseveevõrgust väljavoolanud vedelikust;
loodusjõudude (sh tormituule ja üleujutuse) kahju;
kõrvaliste isikute kuritegelik tegevus (sh murdvargus ja vandalism).

Kindlustusleping sõlmitakse vastavalt kindlustusvõtja poolt valitud kindlustusriskidele. Hoonete ja rajatiste kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus või jääkväärtus. Masinate ja seadmete kindlustusväärtus määratakse nende taassoetamise kulutuste alusel. Tooraine ja kaupade kindlustusväärtuse määramise aluseks on nende turuhind .

Metsakindlustuslepingud
Metsakindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla metsa omanik, valdaja, hooldaja või kasutajaks volitatud isik.
Metsakindlustus pakub võimaluse kindlustada maakorralduse alusel metsamaaks määratud ja kinnistusraamatusse kantud maal kasvav mets ning sealt saadud metsamaterjal.
Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus märgitud kasvava metsa ja metsamaterjali asukoht vastavalt metsade majandamise kavale.
Metsakindlustus hüvitab tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

metsatulekahju
torm
lumi
rahe
külmakahjustused
metsakahjurid
metsahaigused ja ulukid

Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis. Kindlustuspoliisil on fikseeritud ka teised kindlustuslepingu lahutamatud osad: metsakindlustuse sooviavaldus; metsade majandamise kava, kindlustuspakkumine (kui on koostatud); lisaleping (kui on koostatud); käesolevad metsakindlustuse tingimused; teised loetletud kindlustustingimused, lisaklauslid jm dokumendid .

Lemmikloomakindlustuslepingud
Lemmiklooma kindlustusobjektiks on kass või koer. Kindlustuslepingut on võimalik sõlmida ainult siis kui loom on terve, ning viimase 12 kuu jooksul tal ei ole esinenud kroonilisi haigusi. Lepingut saab sõlmida, kui loom on vähemalt 4 kuud vana, lepingu lõpes ei tohiks loom olla vanem kui 8 aastat. Lepingu sõlmimiseks loom peab olema tatovääritud ja kantud Kenneliidu registrisse või Kassikasvatajate Liidu Felix registrisse, ning tal peaks olema mikrokapsel.
Kindlustusjuhtumiks on

looma hukkumine õnnetusjuhtumi või haiguse pärast

veterenaarabi

looma kadumine

omaniku tsiviilvastutus kindlustus, millega kindlustatakse 3. isikule tekitatud varaline või isikukahju. See kattab kohtu ja advokaadi kulusid. Vastutuskindlustus ei kehti, kui kahju oli tekitatud ühistranspordis, seoses suukorvi või jaluturihma kandmise eiramisega, ning siis kui kannatu ise põhjustas looma ärritumist.
Kindlustussumma ja -makse mõjuvad faktorid on tõuk, vanus, tervis.

Pakettikindlustuspoliisid ( kodule , väikeettevõtele)
Pakettkindlustuse puhul saab klient ise valida, milliste riskide vastu soovid oma kodu kindlustada.

Tulekindlustus hüvitab tulekahjust (plahvatuse ja pikselöögi tagajärjel) tekkinud kahjud.
Torustiku leke - hüvitatakse torustikust väljavoolanud vee tekitatud kahju.
Kindlustada saab ka vandalismi, sh sõidukite otsasõidu vastu ning looduskahju (sh tormi- ja üleujutuskahju) vastu (torm, rahe, tormi tagajärjel majale langenud puud).
Kodust vara on võimalik kindlustada murdvarguse ja röövimise vastu, elektririkke (lühis, ülepinge) ning ootamatu elektrikatkestuse tagajärjel tekkinud kahju vastu elektriseadmetele.
Lisariskina on võimalik sõlmida elamiskulude kindlustus, mis hõlmab ajutise elamispinna üürikulud, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on kodu muutunud elamiskõlbmatuks.

Pakettkindlustus on nimeliselt mainitud riskidega toode, mille korral hüvitatakse üldjuhul tulekahju, välgulöögi, plahvatuse, tormi, murdvarguse, röövi, vara tahtliku hävitamise ja torustiku lekke tõttu tekkinud kahju.
Koguriskikindlustuse ja pakettkindlustuse peamine erinevus seisneb selles, et pakettkindlustuse puhul on loetletud kindlad juhtumid , mis kuuluvad kindlustuse poolt hüvitamisele, koguriskikindlustuse valimisel on määratletud välistused, mille puhul hüvitist ei maksta. Kõik juhtumid, mida välistustes nimetatud ei ole, hüvitatakse. Seega, koguriskikindlustus annab laiema kindlustuskaitse kui pakettkindlustus.
15

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 84 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nas88 Õppematerjali autor

eksami küsimused

kindlustus rahandus pangandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kindlustusõigus konspekt

Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist. Kindlustusetüübid jagunevad: Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus) –Avalik –Kohustuslik –Universaalne –Solidaarne Erakindlustus

Õigus

ppt

Kindlustusleping

· Üldjuhul nõutav kirjalik allkirjastatud dokument · Poliis on kindlustusavaldusest ülemuslikum Kindlustustingimused · Üld- ja eritingimused · Määratlevad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vastastikused õigused ja kohustused maksete tasumise korra ja tähtajad Dokumentide edastamise kord Hüvitise maksmise kord Kindlustuse üldtingimused · Kindlustuskaitse kehtivus · Kindlustusmakse tasumine · Tagasiostuväärtus · Maksevaba kindlustus · Lepingujärgsed väljamaksed · Lepingu lõppemine ja lõpetamine · Välistused · Kasumis osalemine Kindlustusliigi eritingimused · Isiku min ja max vanus · Kindlustussumma min ja max suurus · Kindlustusmakse min ja max suurus · Lepingu muutmise võimalused · Kasumis osalemise kord · Dokumentide loetelu Kindlustuslepingu uuendamine · 12 kuud · Teatis perioodi lõppemisest · Riski ülevaatamine ja ümberhindamine

Võlaõigus

docx

Majandus kindlustus mõisted

(kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping -

Majandus alused

pptx

Sõiduki ja liiklus kindlustus

- Poliis ehk tavapoliis. Tavapoliis on Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides kehtivat liikluskindlustust tõendav dokument. Tavapoliisi väljastab kindlustusandja iga kindlustusperioodi kohta. - Roheline kaart. Roheline kaart on Eestis, teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja rohelise kaardi riikides kehtivat liikluskindlustust tõendav dokument. Roheline kaart väljastatakse kindlustusvõtja taotlusel. Maksevaba leping on periood, millal leping kehtib, kuid kindlustus võtjal ei ole kindlustusmakse kohustust alates kindl. andja ja kindl. võtja vahel kokkulepitud päevast. Kumbki lepingupool võib lepingu üles õelda, kui sõiduk on registrist kustutatud, ärandatud või röövitud ja esitatakse asjakohane tõend politseiametniku poolt. Hüvitatakse järgmised isikukahjud: ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju, kanatanu ravikulud ja isikukahjuga seotus valu javaev. Liikluskahjust tuleb kannatanul teatada esimesel võimalusel, liikluskahju

Liiklusõpetus

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Tööõigus

docx

Liiklusõppe iseseisev töö

Liiklusõppe iseseisev töö 1. Kas liikluskindlustus on vabatahtlik või kohustuslik kindlustus? Liikluskindlustus on kohutuslik vastutuskindlustus. 2. Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud? Liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut, kannatanu kahjud hüvitab kindlustusandja. 3. Millest sõltub kindlustusmakse suurus – nimetage vähemalt 4 punkti? Võrreldes senist liikluskindlustuse regulatsiooni uue seadusega muutub kindlustusmakse osas olukord vaid siis, kui klient jätab kindlustusmakse tasumata.

Autokool

doc

Kindlustuse küsimused ARK-sse

1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik

Autokool