Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
· Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa), koloniaalmajandus, · Orjakaubandus Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Alistatud rahvaste orjastamine, arengu pidurdamine · Ristiusu/katoliku usu levik Uues Maailmas 18. Reformatsioon ja vastureformatsioon. 19. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? · Katoliku kiriku rahaahnus indulgentside müük, maksud, maavaldused · Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid · Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega · Ladinakeelne kirik rahvast irdunud · Kiriku üle irvitamine Erasmus "Narruse kiituseks", muutuste nõuded (J.Hus) 20. Millised olid M
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
Ameerikas) algas eurooplaste väljaränd. See tõi enesega kaasa asumaade euroopastumise- kohalik indiaanlaste traditsiooniline kultuur hävitati ning pärismaalastele suruti peale euroopalikke väärtuseid ja kultuuri ning suruti neile peale katoliiklust. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 8 3. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON EUROOPAS: 3.1. Reformatsiooni põhjused: Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio – ümberkujundamine, muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu 16.saj. Juba keskajal oli Euroopas tekkinud vastuseis katoliku kiriku suhtes, mis väljendus kerjusmungaordude ja ketserlike liikumiste tekkimises. Vastuseisu põhjusteks oli katoliku kiriku organisatsiooni kaugenemine algkristluse
..................................................7 Trecento..........................................................................................................................................7 Madalmaade koolkond.......................................................................................................................8 Hilisrenessanss.......................................................................................................................................8 Vastureformatsioon ja Rooma koolkond............................................................................................9 Instrumentaalmuusika........................................................................................................................9 Renessansifilosoofia.............................................................................................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe.................................................................
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2...
pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks
Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid
Pildirüüste! Talupoegade sõja algatas, suruti veriselt maha. Kirikuvanne, Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555. Augsburgi usurahu. Saksa-Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida. Jesuiitide ordu võitles k usu levitamise ja k hariduse andmise eest, seda ka Tartus. Kirjasõna areng!! Vastureformatsioon - umbes 100a jooksul toimunud katoliku kiriku pingutused positsioonide taastamiseks. Pärtliöö 1572! Henri IV andis välja Nantes edikti, mis andis hugenottidele usuvabaduse aga kehtestas k usu francis. Inglismaal oli anglikaani kirik, Sveitsis kalvinism ja Sotimaal presbüterlus. HOLLANDI ISESEISVUMINE, 30-AASTANE SÕDA JA INGLISE KODUSÕDA. 2.12 Ida-Euroopa 15.-18. saj 1453. vallutas Türgi sultan Mehmed II tormijooksuga konstatinoopoli ja tappis Bütsantsi. “Pigem sultani turban kui
Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle. 1559 seati sisse Keelatud raamatute indeks, kuhu sattus arvukalt humanistide teoseid. Kirjandus kaotas järkjärgult ideelise sisukuse ja maad võttis vormikultus ja antiikautorite ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus
Liivisõda 1558 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silm...
o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur Hüti klaasimanufaktuur · Vastureformatsioon Poola võimu all o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino Katoliikluse populaarsus maarahva hulgas(?) 1583 jesuiitide gümnaasium Tõlkide seminar (preestrite ettevalmistus) · Luteri kirik o Liivi sõja tagajärjed Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal Esimene eestikeelne aabits
aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus koolid ja kolleegiumid tõlkide seminarid usulisi tekste hakati tõlkima kohalikku keelde inimesi võideti tagasi katoliku kiriku poole nendekeelse tekstiga
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Roo...
vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansiinimest ja kokkuvõttes iseennast. Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Manerism Itaalias 1. Eemaldumine renesanssi ideaalidest.Kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaaega ja kaitsnud usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ning maailma harmooniasse. 16 saj sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja eriti sajandi keskel alanud vastureformatsioon kõigutasid sellist usku. Juba 16 saj teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat kuid kõige levinum nimetus oli MANERISM. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Muidugi arvatakse ka praegu, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal omanäoline kunst
Ka muistne eestlaste usk oli väär. -Eestlased hoidsid oma vanadest uskumustest ja harjumustest kinni, sest nad olid harjunud nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus. -Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine. -Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon. Eestis oli katoliku kirik kaotanud. Nõiaprotsessid olid alles veel vaid Rootsis ja Eestis. 22) MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE? NIMETA 4 SAGEDASEMAT SÜÜDISTUST ''NÕIDADELE''. MIKS NÕIAPROTSESSID ROOTSI AJAL HOOGUSTUSID? MILLISTE MEETODITEGA KOHTUS ''TÕDE'' VÄLJA SELGITATI. MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD? KUIDAS KARISTATI NÕIDUMISE EEST? -Libahundiks jooksmine tähendas inimene ja poolhunt. Inimene muundub hundiks ja jookseb koos huntidega.
TULEMUSED • Tartu piiskopkond 1224-1558 • Riia toomkapiitel -1566 • Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani • Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine • Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629 • U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus • Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased • Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus) • Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine • Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA) • 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI) • 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI • TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU • 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL
peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal arvustas ta ühiskondlikke olusid ja ründas baltisakslasi) Pilet 10 Vaimuelu Rootsi ja Poola ajal. Vastureformatsioon ja luteri kirik Rootsi-luteri kirik, Poola-katolik kirik Poola ja Rootsi ajal olid mitmed usulised pinged kahe kiriku-luteri ja katoliku kiriku pärast. Poola aeg oli 1582-1629. Toimus vastureformatsioon, kus Eesti ja Liivimaa alad taheti rekatoliseerida ehk luteri usk taheti muuta katoliku usuks. Olulist rolli rekatoliseerimises mängisid jesuiidid. Liivimaad peeti väga oluliseks
Uus lähenemine valitseja rollile. Niccolo Machiavelli- Firenze diplomaat ja kirjanik. Tema arust olid valitseja vajalikud jooned- kindlameelne, piiramatu võimuga, aus, eesmärgi saavutamiseks on kõik lubatud (k.a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine
· mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast, õpetati kohalikke keeli, anti vaimulikku haridust, eesmärgiks suurendada kohalike keeli oskavate preestrite arvu Rootsi ajal : · luteri kiriku organisatsioon
Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi · Poliitika Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks
· Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine riidekalts tulid Venemaalt) · Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal 1. Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b. Jesuiitide tegevus Tartus katoliikluse tugevdamiseks hariduse kaudu: · 1583 asutati gümnaasium. · Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks. · Asutati ka trükikoda. c. Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a. Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsiaegses Eestis:
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
TALUPOEGADE OLUKORD Talupojad jäid sunnismaisteks Sõjast tühjaks jäänud majapidamistesse suunati uusasunikke riigi põhialadelt XVII saj. alguse sõdade tulemusena koormised kasvasid LINNADE OLUKORD Liivi sõja tulemusena linnad laostunud Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar Õpetati keeli, vaimulikku algharidust, raamatuköitmist, trükikunsti Õppetöö ladina keeles JESUIITIDE TEGEVUS
Tagajärjed USAle: paljaksröövimine; euroopaliku elulaadi pealesurumine; kristianiseerimine(kristluse pealesurumine); kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine Euroopale: hinnad muutusid; tekkisid kauba- ja fondibörs; kaubanduse keskpunkt nihkus põhja poole; avardus maailmapilt(geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia- rahvastikuteadus); laevaehitus ja navigatsioon arenes Reformatsioon(mõistete all). Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas reformatsiooni vastuseisuks vastureformatsiooni. Hakati protestantismi kui väärõpetust välja juurima, tugevdati inkvisitsiooni(ketseritega võitlemiseks loodud kohtu- ja politseiasutus). Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. ...
Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja. Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga. Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud ,,Rebaseromaan". *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused: · ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis · vaimulikud olis eelisseisuses · katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks · indulgentside müümine · Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Henry VIII: Ta oli Martin Lutheri õpetuse vastu. Ta oli oma eluajal 6 naist. Ta sattus reformatsiooni etteotsa just tänu sellele, et ta soovis lahutada, kuid ei saanud selleks paavstilt luba.
luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks 1525.a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis tekkis eestikeelne kooliharidus reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid usutunnistusi - ei tulnud just kasuks koostööle ja üksteisemõistmisele Poolakate vastureformatsioon Liivi sõja järgne aeg: Lõuna-Eesti oli Poola võimu all Poola oli katoliiklik vastureformatsioon: jesuiitide ordu jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks saavutasid suuremat edu talurahva seas 1583
Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena. 2. Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
sajandist alates. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. Juba 1540. aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ja tema tõlked jäid trükkimata, olid aga käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning Tartus tegeles
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku.
taas luteri usku keelustada, avaladasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555.a oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usus kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad. Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust
meenutab katoliku kiriku tavasid. Kuningliku tsentrumi moodustas ,,neutraalne" anglikaani kirik. Äärmuslikele puritaanidele see ei meeldinud ja tulemuseks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540)
lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust. Kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Martin Luther abiellus ise nunnaga. Reformatsiooniga kaasnesid ka rahvaliikumised. 1524-1525 toimus Saksa talurahva sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555. aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius
esemete, kunstiteoste ja loomade kogumine ning pidutsemine, mistõttu kiriku autoriteet käis üha enam alla. Reformatsiooni algusjärgus ei pidanud paavstid Martin Lutherit kuigi ohtlikuks, kuid tasapisi selgus, et uus ketserlus võidab kõikjal pinda, misjärel katoliku kiriku pead asusid oma usku kaitsma. Mõlema poole leppimatus viis aga selleni, et katoliiklus kaotas Euroopast umbes poole, peamiselt põhjapoolsed alad. Trento kirikukogust alanud vastureformatsioon tõi kiriku rüppe tagasi küll Poola, Prantsusmaa ja mitmed Saksamaa alad, kuid katoliikluse taaskehtestamine kukkus lõplikult läbi Kolmekümneaastases sõjas, kus keiserlikud väed lüüa said ning katoliiklik Saksa-Rooma riik sisuliselt hävis. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil> Ajalugu Page 36 Küsimused 10. märts 2010. a. 12:51 235 3. Viidi läbi massilisi julmi ketserluse vastu võitlusi. Jõuga ja katoliikluse levitamisega 4. Hispaania jõudis oma võimu tippu. Kultuuriliseks eeskujuks. Suured alad (portugal) Välispoliitikas: vastureformatsioon- saatis laevastiku Inglismaad vallutama, toetati katoliku sõdu Sisepoliitikas: vastureformatsioon 243 2. Felippe abiellus Mary Tudoriga. Paavs tunnistati kirikupeaks. Protestantide hukkamine. 3. Usuliste vastuolude, kuigi suurt rolli mängis ka perede võimuvõitlus. Prantsusmaa oli killustunud ja ei tunnistatud uut kuningat. Lõpuks katoliku valitsevaks. Ajalugu Page 37 Kordamisküsimused 11. märts 2010. a. 8:37 Reformatsiooni põhjused Martin luther Katoliku ja lutheri seisukohad Augsburgi usurahu millal miks ja sisu
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Järgmisena müüakse Saare-Lääne piiskopkond Taanile. Tallinn, Harju- Viru ja Järva vannuvad truudust Rootsile 1561, millega on ka vana riiklik süsteem lagunenud. 1576 tõrjub Stefan Batory (Poola kuningas) venelased Lõuna-Eesti aladelt välja. 1582 sõlmitakse Jam Zapolski vaherahu Poolaga ning 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga. Põhja- ja Lääne-Eesti jäi Rootsile, Liivimaa jäi Poolale, Saaremaa jäi Taani koosseisu. 13. Eesti ala kolme kuninga valduses. Vastureformatsioon ja jesuiidid. Poola ja Rootsi omavaheline konflikt ning Eesti ala lõplik Rootsi koosseisu minek. Sõdade mõju talurahvale ja siinsele aadlile. Jesuiitide ordu loodi 1540. aastal. Nende ülesandeks oli inimesi tagasi katoliku usku pöörata. Nad lõid Tartus kooli, et õpetada õigeid usuarusaamu; tõlkide seminari, et õpetada eesti keelt ja eestikeelsed trükised, et nende õpetus jõuaks ka talupoegadeni. Koolis oli rõhk omavahelisel võistlusel
tekkinud Rooma koolkond. Ka Veneetsia koolkond toetus Madalmaade muusikale. Järgmise suure ajastu, baroki ideaaliks sai Madalmaade IV-V põlvkonnas kujunenud värvirohke ja virtuoosne väljenduslaad. Kõige rohkem mõjutas Madalmaade muusika aga sakslasi: paljud Lassuse õpilased säilitasid Saksamaal polüfoonilise kirjastiili, mis arenes Schützi ja Bachi loomingus kõrgtasemeni. 15. Hilisrenessansi kirikumuusika Martin Luther, protestantlik koraal, vastureformatsioon 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi
Kas põhjus polnud selles, et pühakute austamine oli suurelt osalt muutunud caput mortum´iks [surma pea(alkeemias:kasutu aine, ülejääk)]; et peaaegu kõik, mis puutus pühakute austamise mõttevalda, oli pildis, legendis, palves nii täielikult väljenduse leidnud, et selle taga ei suutnud enam ärgata mingi värisev aukartus? Pühakute austamine oli kaotanud oma juured kujuandmatuses ja öeldamatuses, sellel kui demoloogilises mõttevallas olid need juured veel kohutavalt tugevad. Ja kui vastureformatsioon püüab pühakute austamist puhtamaks teha, peab ta rangema distsipliini aednikunoaga kärpima rahva fantaasia liiga uhkeid vohandeid. (187) Lõunamaalase ei võta vastuolu nii raskelt, tunnevad vähem tungi järeldustes lõpuni minna, suudavad kergemini ühendada igapäevase elu tuttavlikku pilkavat hoiakut õnnistatud silmapilgu kõrge eksalatsiooniga. (188) Pühaduse ideaali, peaaegu võiks öelda: pühaduse romantismi ei panustanud 15. Saj veel midagi, mis annaks teatust uuest ajast
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
