Konspekt muistse Eesti kohta (0)
Konspekt muistse Eesti kohta
LIIVIMAA RISTISÕJAD
• 1208 - 1227
• 1210 ÜMERA LAHING
• 1217 MADISEPÄEVA LAHING
• 1219 EESTI TAANILE
• 1224 TARTU LANGEMINE
• 1227 SAAREMAA LANGEMINE
• 1238 STENSBY RAHU
• 1170 Fulco “eestlaste piiskop”
• Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu
• Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale
• Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala
• Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon
• Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil
• Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes
konfliktides
• Pantvangide andmine
• Saksamaal ristisõdijate värbamine
• Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus
• 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud
• Kaupo
PÕHJUSED
• Piiskopivõim
• Uute koormiste kehtestamine
• Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku
• Maade juurde saamine
TULEMUSED
• Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks
• Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu
• Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad
• Taani Eesti hertsogkond
• Eesti ristiusustati
EESTI VALLUTAMINE
• Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis
• Ümera lahing - eestlaste võit Võnnu lähedal (soodne lahingupaik - järsukaldaline
Ümera jõgi)
• Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile
• 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati
• Taani kuninga positsioon nõrgenes
• Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale
• 1227 alistus Valjala linnus
• Lembitu
• Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud
• Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes
• 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused
k.a Tallinn
• Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid
• Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa
KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART
• 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna
• Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks
• Suurim Saksa ordu valdus
• Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst
• Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine
• Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa
piiskopkonnad
• Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides
• Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond
• 13-14 saj Saksamaalt
• Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj)
• 15-16 saj kohalike aadlike pojad
• Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe
• Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees
• Saksa ordu peakorter Marienburgis
• Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister
• Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused
• Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu
• Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid
• Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad)
• Keskaja lõpul hoolekandeasutus
• Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi
• Sõjateenistus
• 13 saj konfliktid leedulastega
LÄÄNIKORD
• Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa
• Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud
• Eramõisad
• Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud
• Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond
• Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid
• Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus
• Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel
KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED
• Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi võitlus esivõimu ja Riia kontrolli pärast
• Kohalike tülide vahekohtunik paavst
• Saksa ordu eesmärk - piiskoppide ilmalik võim piiratuks
• Ordul rohkem raha, kogenumad diplomaadid
• Päriliku võimu puudumine
• Saksa ordu võim nõrgenema
• Liivimaa maapäevad - maksude kokkulepped, kogu maad puudutav
• 14. Saj Saksa ordu muutumine - kõik maad ristiusustatud - ristirahva kaitse
venelaste eest
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
• 1343 - 1345
• 23. APRILL - ALGUS HARJUMAAL
• 1345 ALGUS - SAAREMAA VALLUTUS
• 1346 - HARJU- JA VIRUMAA MÜÜDI SAKSA ORDULE
• Sõlmiti diplomaatilisi kontakte Rootsi ja Pihkva võimukandjatega, ühendus Taani
kuningaga
PÕHJUSED
• Eestlased tahtsid olla oma maa peremehed
• Võõrvõimude all oli raske
TULEMUSED
• Eestlaste saadikute tapmine
• 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule
• Orduvõimu kehtestamine
LIIVIMAA INIMESED
• 1200a - 100 000-200 000 in
• 1550a - 250 000-300 000 in
• Sisseränne, loomulik iive
• Näljahäda (must surm)
• Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud)
• 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed
ajutised)
• Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded)
• Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus
• Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted
• Jaotus sakslased ja mittesakslased
LINNUSED
• Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke
• Läänihärradele
• Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää)
• Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina)
• Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik
• Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu)
• Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks
• Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid -
Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja)
ORDULINNUSED
• Viljandi
• Paide
PIISKOPLINNUSED
• Haapsalu
• Tartu
• Vastseliina
• Kuressaare
LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ
• 13. saj
• Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused)
• Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad
• Linna ümber linnamüür
• Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused
• Elanikel (eestlased) puudusid õigused
• Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused
• Suhted maaisandaga (kui sõltuv)
• Käsitöökeskused (siseturg)
LINNAD
1. Tallinn
2. Tartu
3. Viljandi
4. Uus-Pärnu
5. Haapsalu
6. Narva
7. Vana-Pärnu
8. Paide
9. Rakvere
• Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine)
• Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon
• Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise
• Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid
HANSA LIIT
• 12-15.saj
• Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit
• Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik
• Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp)
• Pealinn Lübeck
• Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu
• Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev)
• Lodi - väiksemad veeteed
• Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö
• Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad
• Eesti - teravili
• Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril
• Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis
• Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga
• Aruanded Lübeckisse
• Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel)
• Kaupade ladestamiskoht
• 12 emailmaalinguga peekri killud
ELU LINNAS. LINNAKULTUUR
• Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad)
• Sõltus ametialasest tegevusest
• Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused)
• Vaimse elu keskus kogudusekirik
• Gildimaja, seegimaja, koolimaja
• Erinev päritolu (saksa kaupmehed)
• Tallinnas ja Tartus rohkem eestlasi kui sakslasi
• Ühingud ja vennaskonnad
+
-
Turvalisem (kaitseehitised)
Heakorraprobleemid (jäätmed, raske
korrastada)
Ehitised käe-jala juures
Majad tihedalt, vähe ruumi
Koolid - haridus nii sakslastele kui
mittesakslastele
Haiguste levik
Kaubavahetus
Tulekahjud
•
TALURAHVAS
• Koormised - talupoja kohustus isanda ees (teokoormis - nädalategu, ebaregulaarsed
tööd)
• Hinnus - ette kokkulepitud naturaalmaks/andam
• Kümnis - 1/10 antud aasta saagist (kirkikukümnis)
• Sunnismaisus — pärisorjus (ei tohi maalt lahkuda, talupoegi osteti ja müüdi,
perekond, laenatud maa, mõis elatab talu)
• Teotöö - osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest
tasumiseks mõisateagu tegema
• Agraarühiskond
• Maaviljelus (oder, rukis, naeris, kapsas) ja karjandus (veised - piim, liha, nahk,
sõnnik)
• Kalapüük
• Teisejärguline küttimine, mesindus
• Talupere keskine 6-8in
• Suurtalu - 3 adramaad ja rohkem, levinuim 1adramaaline talu
• Patriarhaalne pere (peremees)
• Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil)
• Kristlikku abielu polnud
• 15.saj liikumisvabaduse piiramine
• Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere
• Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük
• 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse
ELU MAAL
• Mõisad 13.saj, 15-16.saj
• Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent
• Rohkem maid eravaldusesse
• Välisturg
• Talupoja laia suhtlusringi piiramine
• Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad
• Õlu, põletatud viin
• Maaisand, pidas ülal talupoeg
• Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine
• Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus)
• Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas)
• Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes
• Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise
• Kohtuvõim maaisandal
• Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj
• Foogtid kohtumõistjad
• Talurahvaõigused - kriminaalsätted
• Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3
tunnistajaga
KIRIKUD JA KLOOSTRID
• Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn)
• 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi
• Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde
• Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente
• Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad,
kooripoisid
• Peaaltarid ja kõrvalaltarid
• Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu
• Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused
• Kokkusaamiskoht - laadad
• Kindlus - torn pelgupaik
• Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil
• Liturgia - missa pidulik muusikaline osa
• Talupojad ja mõis kuulusid kogudusse
KERJUSMUNGAORDUD
• Kõik inimesed usklikud
• Ketserid - kritiseerisid katoliku usku
• Lääne-Euroopa
• Kuulutustöö
FRANTSISKLASED
• 1223 ordureegel
• Franciscus Assisist
• Paljajalu käimine, pruun rüü
• Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine
• 13.saj keskel Eestisse
DOMINIIKLASED
• 1216 ordureegel
• Dominicus
• Munkadel 3a õpinguid
• Valge rüü, must mantel
• Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford
• 1229 taanlastega Eestisse
TSISTERTSLASED
• 1098 Citeaux klooster Burgundias
• Aadlikud
• Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima
• Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine
• Kolonisatsioon Elbest itta
• Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus
USK JA HARIDUS
SAKRAMENDID
• Ristimine
• Konfirmatsioon
• Abiellumine
• Armulaud
• Pihtimine
• Haigete salvimine
• Viimne võidmine
• (Preestriks pühitsemine)
• Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad
• Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga
• Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine
• Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu
• Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud)
• Pühakutel hoolitsusvaldkonnad
• Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine
• Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus
• Kuradikujutelm
• 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus)
• Ladina keele kõrval muud keeled
• Alamsaksa keel
• Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud)
EUROOPA 16. SAJANDIL
• Uue ajastu algus (varauusaeg)
• 1492 Kolumbus avastas Ameerika
• 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS
• 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST
• Gutenbergi trükimasin
• Reformatsioon
• Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma
vaimsete ja poliitiliste liidritena
• Tugeva kuningavõimuga riigid
• Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks
• Maksude, tollide, aktsiiside tõst
• Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv
• Poola ja Leedu tugevnemine
• Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine
• Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka
• Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine
• Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik
• Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus
• Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine
• Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas)
REFORMATSIOON
• 31. OKT 1517 - WITTENBERG
PÕHJUSED
• Martin Luther
• Usuvaidlus Riias
• Kiriku rikastumine
• Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest
TULEMUSED
• Eraldusid reformeeritud harud
• Löödi katoliku kirikust lahku
• Keisri võimupositsiooni nõrgeneine
• Katoliku kiriku enesepuhastus
KATOLIIKLUS
LUTERLUS
7 sakramenti
2/3 sakramenti (ristimine,
KATOLIIKLUS
LUTERLUS
abiellumine, armulaud)
Kirik usuvahendaja
Usk inimese vaheline asi
Indulgents
Puudus
Tsölibaat
Puudus
Kloostrid
Puudus
Paavst
Regionaalne piiskop
Avar maailmapilt (palju maid)
Kinnine maailmapilt (peamiselt
Saksamaa)
Ladina keel
Rahvakeel, saksa keel
Toomkoolid (vaimulikud)
Humanistlik haridus - eeslased 17.saj
(100a sõda)
Kirikukoolid
Vaeste koolipoiste institutsioon
Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste
pojad)
Tütarlastekool
Käsitsi kirjutatud tekstid
Trükikunst
Kirikukesksus
Kirikulaulud
Kindel tõlgendus
Vaba tõlgendus
Läbi kunsti usuharidus
Rahvalt vaimulikud laulud
Maal ja skulptuur
Pildirüüste
Jumalakultus
Kadus
Uhked kirikud
Tagasihoidlikumad
• 1524 pildirüüste Riias
• Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud
• 1525 Tartus - 2 päeva
• Linnades, maakirikud puutumata
• Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks
LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP
• Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad
• Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega
• Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist
• Ivan III - Novgorod
• Ivan IV - tatari ikke lõpp
• Taani (+Norra)
LIIVI SÕDA
• 1558 - 1583 (25a)
• 1558 NARVA JA TARTU PIIRAMINE
PÕHJUSED
• Uute territooriumite vallutamine
• Liivi ordu sõjaline jõud kahanenud - polnud Saksa ordu toetust
• Raha kindluste tugevdamiseks - sõjatehnika areng
• Tartu maks maksmata (mesitarud)
TULEMUSED
• Tartu piiskopkond 1224-1558
• Riia toomkapiitel -1566
• Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani
• Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi
• Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse
• Rahvastiku vähenemine
• Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine)
POOLA AEG LÕUNA-EESTIS
• 1582 - 1629
• U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus
• Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased
• Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus)
• Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine
• Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad
RAHULEPINGUD
• 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA)
• 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI)
• 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI
• TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI)
• 1617 STOLBOVA RAHU
• 1661 KÄRDE RAHU
KULTUUR 16. SAJANDIL
• Humanism, reformatsioon, renessanss
• Kooliharidus, stipendiaadid
• Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool
• Vaimulik kirjandus
• Antiikaja kunst
• Renessansi arhitektuur
MICHEL SITTOW
• Tallinn 1469
• Flaami kunst, silmapaistvad õlid ja tehnikad
• Hispaanias
• Madonna pildid
BERNT NOTKE
• Lassen 1435
• monumentaalsus, jõuline väljendusrikkusmaalikunstis
• lõuend, nahk, klaas, põdrasarved
KONSULTATSIOONITUND
LOODUSUSU ÜLEMINEK KATOLIIKLUSELE
JÄI ALLES
LISANDUS
Ohverdamiskohad
Ainujumala usk
Usk hingedesse ja vägedesse
Pühakud (kergesti vastuvõetavad, olid
kannatanud)
Bipolaarne maailm (taevas ja põrgu)
TALUPOJAD JA MÕISAD
• Raad kaitses talupoegi, ei andnud mõisatele kätte — linnas töökäte puudus
• Talupojad polnud vabad - polnud luba maalt lahkuda, teokoormised
• Mõisaid ehitati rikastumise eesmärgil (mõisatest välisturule teravilja)
• Mõisate rajamine — talupojad rohkem sunnismaised, vähem õigusi
• Koormised - kümnis, rahaline maks, sõjakäigul käimine, kirikute ja linnuste
ehitamine, teotöö
• Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul
• Enim adratalupoegi (1-2 adramaad)
• Niguliste tiibaltar - Bernt Notke
• Michel Sittow
• I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell
• Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa
• Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool
• Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas
• Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ?
• Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft
• Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus
• Piiskopkonna peakirik - toomkirik
• Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand
Väga põhjalik konspekt 10. klassi ajaloost.
Muistne Eesti
Sarnased õppematerjalid
5
docx
Eesti alade üleminek muinasajast keskaega
1344/45 Saaremaa purustamine
NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu
summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 juriidiline
vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa
ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste
ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud.
Väikevasallide vaesumine.
Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna
ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise
barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet.
Vana-Liivimaa valitsemine
Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist.
1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister.
Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15.
saj iseseisvuma.
14
docx
Keskaegne Liivimaa
Ajaloo arvestus 15.okt.2015
Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227
Tagajärjed:
1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse
2) eestlased ristiusustati
3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis,
kirikukünnis, hinnus) ja kohustused
4) kultuuridevaheline konflikt tekkis
Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus:
Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel
suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna.
Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond,
Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli
osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa-
Rooma keisririigiga.
Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni
piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis
piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne
7
docx
Ajaloo I kursuse arvestus
Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati
ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346
(pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule.
Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi
ordu = lõppes süstemaatiline vallutus
Eestlaste alla jäämise põhjused
1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru.
2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi.
3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine,
Otepää vabastamine)
4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega.
5. Eestlaste linnused olid tehtud puust- kerge lammutada.
6. Eesti alal ei tekkinud ühtset riiki, puudus ühtne sõjavägi.
Vallutussõja tagajärjed
1. Usuvahetus. Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse. (14-16 saj
kujuneb pärisorjus)
3
docx
Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta:
Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud:
Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558
(1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda
Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev -
lähiajalugu.
Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke.
10
doc
Eesti ajalugu
Eesti ajalugu
1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering
Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika,
Vene kroonikad.
Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561-
1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani).
Muistne vabadusvõitlus (1208–1227)
Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning
1919. Landeswehri vastu peetud sõda.
Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja
Hannover.
Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja
uusaja algust
7
doc
Keskaeg Eestis
aastal alustada ristisõja. Aastal
1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi.
Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles
ristiusustama, suri lahingu käigus
Albert (11991229) hea strateegia
* 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile
* Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada
* asutas kloostreid
* alluvuses töötas Läti Henrik
* võimas linnus Võnnus ordu keskus
* 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus
* püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid
* 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
12
docx
Eesti keskaeg
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused.
1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse
vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja
tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana.
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart.
3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted
ja suhted naabritega.
4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed.
5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine.
Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine.
6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö,
11
doc
Eestimaa keskaeg
Üleminek muinasajast keskaega
Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel?
Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad
Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi
Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa
Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal,
Itaalias, Saksamaal)
Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa
Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid