Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt muistse Eesti kohta (0)

1 Hindamata
Punktid




Konspekt muistse Eesti kohta LIIVIMAA RISTISÕJAD • 1208 - 1227
• 1210 ÜMERA LAHING
• 1217 MADISEPÄEVA LAHING
• 1219 EESTI TAANILE
• 1224 TARTU LANGEMINE
• 1227 SAAREMAA LANGEMINE
• 1238 STENSBY RAHU • 1170 Fulco “eestlaste piiskop”
• Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu
• Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale
• Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala
• Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon
• Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil
• Sundis   võõra   võimuga   leppima   lüüasaamine   ja   vajadus   toetuseks   kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine
• Saksamaal ristisõdijate värbamine
• Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus
• 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud
• Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim
• Uute koormiste kehtestamine
• Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku
• Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks
• Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu
• Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad
• Taani Eesti hertsogkond
• Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis
• Ümera   lahing   -   eestlaste   võit   Võnnu   lähedal   (soodne   lahingupaik   -   järsukaldaline Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile
• 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati
• Taani kuninga positsioon nõrgenes
• Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale
• 1227 alistus Valjala linnus
• Lembitu
• Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud
• Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes
• 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid


• Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks
• Suurim Saksa ordu valdus
• Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst
• Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine
• Riia   kirikuprovints   -   Riia   peapiiskopkond   ja   Saare-Lääne,   Tartu,   Kuramaa piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides
• Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond
• 13-14 saj Saksamaalt
• Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj)
• 15-16 saj kohalike aadlike pojad
• Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe
• Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees
• Saksa ordu peakorter Marienburgis
• Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister
• Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused
• Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu
• Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid
• Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad)
• Keskaja lõpul hoolekandeasutus
• Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi
• Sõjateenistus
• 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa
• Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud
• Eramõisad
• Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud
• Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond
• Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid
• Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus
• Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED • Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi võitlus esivõimu ja Riia kontrolli pärast
• Kohalike tülide vahekohtunik paavst
• Saksa ordu eesmärk - piiskoppide ilmalik võim piiratuks
• Ordul rohkem raha, kogenumad diplomaadid
• Päriliku võimu puudumine
• Saksa ordu võim nõrgenema
• Liivimaa maapäevad - maksude kokkulepped, kogu maad puudutav
• 14.   Saj   Saksa   ordu   muutumine   -   kõik   maad   ristiusustatud   -   ristirahva   kaitse venelaste eest


JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS • 1343 - 1345
• 23. APRILL - ALGUS HARJUMAAL
• 1345 ALGUS - SAAREMAA VALLUTUS
• 1346 - HARJU- JA VIRUMAA MÜÜDI SAKSA ORDULE • Sõlmiti   diplomaatilisi   kontakte   Rootsi   ja   Pihkva   võimukandjatega,   ühendus   Taani kuningaga PÕHJUSED • Eestlased tahtsid olla oma maa peremehed
• Võõrvõimude all oli raske TULEMUSED • Eestlaste saadikute tapmine 
• 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule
• Orduvõimu kehtestamine LIIVIMAA INIMESED • 1200a - 100 000-200 000 in
• 1550a - 250 000-300 000 in
• Sisseränne, loomulik iive
• Näljahäda (must surm)
• Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud)
• 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed ajutised) • Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded)
• Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus
• Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted
• Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke
• Läänihärradele
• Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää)
• Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina)
• Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik
• Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu)
• Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks
• Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja)


ORDULINNUSED • Viljandi
• Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu
• Tartu
• Vastseliina
• Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj
• Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused)
• Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad
• Linna ümber linnamüür
• Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused
• Elanikel (eestlased) puudusid õigused
• Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused
• Suhted maaisandaga (kui sõltuv)
• Käsitöökeskused (siseturg) LINNAD 1. Tallinn
2. Tartu
3. Viljandi
4. Uus-Pärnu
5. Haapsalu
6. Narva
7. Vana-Pärnu
8. Paide
9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine)
• Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon 
• Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise
• Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit
• Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik
• Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp)
• Pealinn Lübeck
• Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu
• Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev)
• Lodi - väiksemad veeteed
• Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö


• Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad
• Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril
• Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis
• Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga
• Aruanded Lübeckisse
• Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel)
• Kaupade ladestamiskoht
• 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR • Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad)
• Sõltus ametialasest tegevusest
• Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused)
• Vaimse elu keskus kogudusekirik
• Gildimaja, seegimaja, koolimaja
• Erinev päritolu (saksa kaupmehed)
• Tallinnas ja Tartus rohkem eestlasi kui sakslasi
• Ühingud ja vennaskonnad + - Turvalisem (kaitseehitised) Heakorraprobleemid (jäätmed, raske 
korrastada) Ehitised käe-jala juures Majad tihedalt, vähe ruumi Koolid - haridus nii sakslastele kui 
mittesakslastele Haiguste levik Kaubavahetus Tulekahjud • TALURAHVAS • Koormised - talupoja kohustus isanda ees (teokoormis - nädalategu, ebaregulaarsed tööd) • Hinnus - ette kokkulepitud naturaalmaks/andam
• Kümnis - 1/10 antud aasta saagist (kirkikukümnis)
• Sunnismaisus   —   pärisorjus   (ei   tohi   maalt   lahkuda,   talupoegi   osteti   ja   müüdi, perekond, laenatud maa, mõis elatab talu) • Teotöö   -   osa   nädalast   oma   töövahenditega   oma   kasutuses   oleva   talumaa   eest tasumiseks mõisateagu tegema • Agraarühiskond
• Maaviljelus   (oder,   rukis,   naeris,   kapsas)   ja   karjandus   (veised   -   piim,   liha,   nahk, sõnnik) • Kalapüük


• Teisejärguline küttimine, mesindus
• Talupere keskine 6-8in
• Suurtalu - 3 adramaad ja rohkem, levinuim 1adramaaline talu
• Patriarhaalne pere (peremees)
• Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil)
• Kristlikku abielu polnud
• 15.saj liikumisvabaduse piiramine
• Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere
• Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük
• 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj
• Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent
• Rohkem maid eravaldusesse
• Välisturg
• Talupoja laia suhtlusringi piiramine
• Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad
• Õlu, põletatud viin
• Maaisand, pidas ülal talupoeg
•  Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine
• Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus)
• Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas)
• Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes
• Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise
• Kohtuvõim maaisandal
• Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj
• Foogtid kohtumõistjad
• Talurahvaõigused - kriminaalsätted
• Surmanuhtlus   -   röövimine,   tapmine,   nõidumine,   ketserlus,   vägistamine   3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn)
• 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi
• Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde
• Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente
• Olenevalt  suurusest,   sissetulekust   abis   diakonid   või   alamdiakonid,   küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid


• Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu
• Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused
• Kokkusaamiskoht - laadad
• Kindlus - torn pelgupaik
• Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil
• Liturgia - missa pidulik muusikaline osa
• Talupojad ja mõis kuulusid kogudusse KERJUSMUNGAORDUD • Kõik inimesed usklikud
• Ketserid - kritiseerisid katoliku usku
• Lääne-Euroopa
• Kuulutustöö  FRANTSISKLASED • 1223 ordureegel
• Franciscus Assisist
• Paljajalu käimine, pruun rüü
• Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine
• 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel
• Dominicus
• Munkadel 3a õpinguid
• Valge rüü, must mantel
• Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford
• 1229 taanlastega Eestisse
TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias
• Aadlikud
• Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima
• Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine
• Kolonisatsioon Elbest itta
• Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine
• Konfirmatsioon
• Abiellumine
• Armulaud
• Pihtimine
• Haigete salvimine
• Viimne võidmine
• (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad
• Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga
• Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine


• Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu
• Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud)
• Pühakutel hoolitsusvaldkonnad
• Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine
• Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus
• Kuradikujutelm
• 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus)
• Ladina keele kõrval muud keeled
• Alamsaksa keel
• Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud) EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg)
• 1492 Kolumbus avastas Ameerika
• 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS
• 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin
• Reformatsioon
• Saksa-Rooma   keiser   ja   Rooma   paavst   kaotasid   juhtiva   rolli   kristliku   maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid
• Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks
• Maksude, tollide, aktsiiside tõst
• Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv
• Poola ja Leedu tugevnemine
• Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine
• Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka
• Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine
• Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik 
• Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus
• Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine
• Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas)
REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther
• Usuvaidlus Riias
• Kiriku rikastumine
• Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest TULEMUSED • Eraldusid reformeeritud harud
• Löödi katoliku kirikust lahku
• Keisri võimupositsiooni nõrgeneine
• Katoliku kiriku enesepuhastus KATOLIIKLUS LUTERLUS 7 sakramenti 2/3 sakramenti (ristimine, 


KATOLIIKLUS LUTERLUS abiellumine, armulaud) Kirik usuvahendaja Usk inimese vaheline asi Indulgents Puudus Tsölibaat Puudus Kloostrid Puudus Paavst Regionaalne piiskop Avar maailmapilt (palju maid) Kinnine maailmapilt (peamiselt 
Saksamaa) Ladina keel Rahvakeel, saksa keel Toomkoolid (vaimulikud) Humanistlik haridus - eeslased 17.saj 
(100a sõda) Kirikukoolid Vaeste koolipoiste institutsioon Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste 
pojad) Tütarlastekool Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst  Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus Uhked kirikud Tagasihoidlikumad • 1524 pildirüüste Riias
• Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud
• 1525 Tartus - 2 päeva
• Linnades, maakirikud puutumata
• Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks
LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP • Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad
• Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega
• Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist
• Ivan III - Novgorod
• Ivan IV - tatari ikke lõpp
• Taani (+Norra) LIIVI SÕDA • 1558 - 1583 (25a)
• 1558 NARVA JA TARTU PIIRAMINE


PÕHJUSED • Uute territooriumite vallutamine
• Liivi ordu sõjaline jõud kahanenud - polnud Saksa ordu toetust
• Raha kindluste tugevdamiseks - sõjatehnika areng
• Tartu maks maksmata (mesitarud) TULEMUSED • Tartu piiskopkond 1224-1558
• Riia toomkapiitel -1566
• Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani
• Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi
• Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse
• Rahvastiku vähenemine
• Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629
• U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus
• Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased
• Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus)
• Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine
• Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA)
• 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI)
• 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI
• TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI)
• 1617 STOLBOVA RAHU
• 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss
• Kooliharidus, stipendiaadid
• Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool
• Vaimulik kirjandus
• Antiikaja kunst
• Renessansi arhitektuur MICHEL SITTOW


• Tallinn 1469
• Flaami kunst, silmapaistvad õlid ja tehnikad
• Hispaanias
• Madonna pildid BERNT NOTKE • Lassen 1435 
• monumentaalsus, jõuline väljendusrikkusmaalikunstis 
• lõuend, nahk, klaas, põdrasarved KONSULTATSIOONITUND LOODUSUSU ÜLEMINEK KATOLIIKLUSELE JÄI ALLES LISANDUS Ohverdamiskohad Ainujumala usk Usk hingedesse ja vägedesse Pühakud (kergesti vastuvõetavad, olid
kannatanud) Bipolaarne maailm (taevas ja põrgu) TALUPOJAD JA MÕISAD • Raad kaitses talupoegi, ei andnud mõisatele kätte — linnas töökäte puudus
• Talupojad polnud vabad - polnud luba maalt lahkuda, teokoormised
• Mõisaid ehitati rikastumise eesmärgil (mõisatest välisturule teravilja)
• Mõisate rajamine — talupojad rohkem sunnismaised, vähem õigusi
• Koormised   -   kümnis,   rahaline   maks,   sõjakäigul   käimine,   kirikute   ja   linnuste ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul
• Enim adratalupoegi (1-2 adramaad)
• Niguliste tiibaltar - Bernt Notke
• Michel Sittow
• I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell
• Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa
• Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool
• Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas
• Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ?
• Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft
• Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus
• Piiskopkonna peakirik - toomkirik
• Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand
Vasakule Paremale
Konspekt muistse Eesti kohta #1 Konspekt muistse Eesti kohta #2 Konspekt muistse Eesti kohta #3 Konspekt muistse Eesti kohta #4 Konspekt muistse Eesti kohta #5 Konspekt muistse Eesti kohta #6 Konspekt muistse Eesti kohta #7 Konspekt muistse Eesti kohta #8 Konspekt muistse Eesti kohta #9 Konspekt muistse Eesti kohta #10 Konspekt muistse Eesti kohta #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karllaanelaid Õppematerjali autor
Väga põhjalik konspekt 10. klassi ajaloost.
Muistne Eesti

Sarnased õppematerjalid

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega
5
docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

1344/45 ­ Saaremaa purustamine NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 ­ juriidiline vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe ­ talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 ­ Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma.

Ajalugu
Keskaegne Liivimaa
14
docx

Keskaegne Liivimaa

Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne

Ajalugu
Ajaloo I kursuse arvestus
7
docx

Ajaloo I kursuse arvestus

 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule.  Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine, Otepää vabastamine) 4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega. 5. Eestlaste linnused olid tehtud puust- kerge lammutada. 6. Eesti alal ei tekkinud ühtset riiki, puudus ühtne sõjavägi. Vallutussõja tagajärjed 1. Usuvahetus. Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse. (14-16 saj kujuneb pärisorjus)

Ajalugu
Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade
3
docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr ­ jääaeg 10 000 ekr ­ 1208 pkr ­ muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) ­ 1558 (1517) pkr ­ Keskaeg 1208 ­ 1227 - muistne vabadussõda 1558 ­ 1900 pkr ­ uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) ­ tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 ­ 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke.

Ajalugu
Eesti ajalugu
10
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust

Ajalugu
Keskaeg Eestis
7
doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ­ ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu
Eesti keskaeg
12
docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö,

Ajalugu
Eestimaa keskaeg
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun