17.10.2011 36 17.10.2011 37 17.10.2011 38 17.10.2011 39 17.10.2011 40 17.10.2011 41 17.10.2011 42 17.10.2011 43 17.10.2011 Manerism · Maadeavastused maailmamajandus · Euroopa rikastumine kihistumine: sotsiaalsed ja riikidevahelised pinged · Madalmaad: vabariik · Inglismaa: Oliver Cromwell (1649--1658) · Reformatsioon vastureformatsioon · Kolmekümneaastane sõda · 16/17 saj vahetuse katkulained Figura serpentinata 44 17.10.2011 Arhitektuur Esimene maneristlik hoone: Giulio Romano Palazzo del Te (1526-35) Villa Giulia Vatikan (1558-62) 45
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk ...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati
Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president. ● Vastureformatsioon - jäi pooleli. Rootsi aeg ● Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: ○ Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang. ○ Liivimaa kubermang Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18.sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu katoliiklikku stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Valitsev vastureformatsioon vaim - usulise entusiasmi elustamine Taltsutamatu tundelisus, kirg, paatos, toonitatud ilmekus, toetumine meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesu...
10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Inglismaalt tuli Burgundiasse terts- ja sekstintervallide kasutamine. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Kirikureform seisnes selles, et Martin Luther kirjutas oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid
60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel
Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused: Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon Mõjud: Tekkisid uued vaimulikud ordud Katoliku kirik taastas osaliselt oma võimu Tugevnes paavsti võim Loodi jesuiitide ordu Loodi vaimulikele koolid Hakati koostööd tegema protestantidega 14. Absolutistlik Prantsusmaa:
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välila...
Tema väljendusstiil on väga jõuline ja värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega.
ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2. Poola võimu kehtestamine (1580) 2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...
Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Haridus, vaimuelu Poola aeg: Uute valduste poolastamise käigus taheti muuta need katoliiklikeks ja kuna peavaenlane oli luterik Rootsi, viidi läbi vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel edendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu. Nad pöörasid tähelepanu haridusele ja asutasid gümnaasiume ning tõlkide seminari. Rootsi aeg: Rootsis valitses luteri usk ja see tuli laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. Tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterik kirikuvalitsus konsistoorium
- muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat - kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega - mitmehäälsed koorisaated Rooma koolkond - Vastureformatsioon - Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama - Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale - Trento kirikukogu (1545-1563) Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister - Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks - Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus - Peaaegu kogu looming vaimulik Veneetsia koolkond - 2 orelit vastastikuti asuvatel rõdudel (stereo)
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda · reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest
naised aitasid epideemiate ajal inimesi ravitseda reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest
kirikukell vanim Eestis) · 1520-1530 renessansikunsti läbimurre - Tallinnas kuulsaim maalikunstnik Michael Sittow, kes sai kuulsaks ka Euroopas, tema tööd paljudes maailma muuseumides. · 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaati...
vastlakarneval Just siis söödi nii kuis saadi, sest oli vaja koguda rammu järgnevaks 40-päevaseks kurnavaks paastuks Vastlakarnevalil lauldi ning peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid Linnakirjanduse kuulsaim teos on anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan" *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused; Henry VIII ja Elisabeth I osa; anglikaani kirik; vastureformatsioon. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Ent selleks oli vaja Paavsti luba. Katariina oli aga keiser
rahvakeelseteks. 1529. aastal üritas keiser keelustada luteri usku, kuid selle pooldajad avaldasid protesti --> protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu.
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased t...
Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565 Karl Suur 768-814 Karl V Habsburg 1519-1555 Lembitu 13 saj alg Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227
mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Protestantism: Usulahk, mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele. Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul. Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territo...
Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli üsna ususalliv aga 16.sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged kui kogu Euroopas viidi läbi vastureformatsioon, see puudutas ka talupoegi.Alles 16.sajandi lõpukümnenditel saavutas Poola kõva mõju rekatoliseerimises. Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ning Liivimaad käsitleti võtmealana protestantliku Skandinaavia ja skismaatilise Venemaa vahel, mistõttu pöörati väga palju
veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus m6istis hukka patukustutuse sedelite myytamise. Sel p2eval peetakse t2nap2eval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes. Kymnis - talupoegade koormine, kymnendik talu saagist, mille pidi m6isah2rrale maksma Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksm22ratud naturaalmaks; Taani hindamisraamat- 1241.aastast p2rinev raamat, milles Eestimaa kohta k2ivas nimistus oli vaid kolm m6isat. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima yhte adramaad ning tegema ka teotood. yksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad
Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi). Poola majandus taastus veidi, kuid mõningasele tõusuajale tegid XVII sajandi alguskümnetel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduslik langus. Linnad olid laostunud, kuid Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena (esile tõusis Pärnu). 1584- Stefan Batory andis linnaõigused Valga alevile. Poolas algas vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu, ametliku nimega Jeesuse ordu, mis tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas. Jesuiitide tähtsaim keskus oli Tartu. 1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari. Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav. Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk.
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Termin pärineb Thomas More'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia", mida tavaliselt teatakse pealkirja "Utoopia" all. More lõi sõna "utoopia" kahest
Muusikat pidas ta kasvatuslikult tähtsaks. On kirjutanud laule nt ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis. · Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses
5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure
Karl 5 oli aga paavsti suurim toetaja. Kuningas otsustas, et lööb katolikust kirikust lahku 1534. a ülemvõimu aktiga ta seda tegigi. Ta kuulutas end inglise kiriku peaks. Kui saadi lahti katoliku võimust, siis ei pidanud inimesed enam kirikule maksu maksma ja saadi tagasi Katoliku kirikule kuulunud maa. Sisult sarnanes anglikaani kirik Luteri kirikuga. Väliselt jäi jumalateenistus katoliku kiriku sarnaselt toretsevaks. Henry 8’dal oli 6 naist. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsiooniks nimetatakse katoliku kiriku püüet taastada kaotatud positsiooni ja end reformida. Vastureformatsioon oli tugev seal, kus feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania - Elavnes inkvisitsiooni tegevus: püüti välja selgitada teisitimõtlejaid ja neid muuta. - Loodi jesuiitide mungaordu. Loojaks oli Baskimaalt pärit Ignatius Logola. 1540’dal aastal loodi ning see on vastureformatsiooni algusaasta
Preester jagas lihtrahvale 7 sakramenti. 8. Võõrvõimude vaheldumine Missugused võõrvõimud on Eesti aladel valitsenud, millal Reformatsioon (usupuhastus), poolakate vastureformatsioon (87) Pärast Liivimaa Ristisõda ehk Eestlaste muistset vabadusvõitlust jagunesid Eesti alad 4 maahärra Euroopas olid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses murrandulised ajad (Martin Luther, 1517) vahel. PõhjaEestiEestimaa hertsogkond (Taani); KaguEestiTartu piiskopkond; LääneEesti ja
REFORMATSIOON JA MUUTUSED 16. SAJANDI KIRIKUMUUSIKAS 1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni Kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule lutheri koraale Kirjutanud üle 20 teksti ja 30 viisi Lutheri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Sajandi keskel kujunes roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestetud rangeid reegleid arvestas ka roma koolkonna esinimi palestina ILMALIK LAL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
Trükitakse noote. Neljahäälsuse teke – bassi hääl tuleb juurde. Martin Luther 1517 Wittenbergi uksele 19 nõudmist. Munk, kes leiab, et katoliku kiriku algne mõte hakkab kaduma. Leiab, et usk peaks kirikus jälle kõige olulisem olema. Luteri koraal – uus laulutüüp: * Saadab orel * Esitab kogudus e. rahvas * Nii ühehäälne kui mitmehäälne * Emakeeles * Kindel taktimõõt * Kasutatakse värsstekste Vastureformatsioon – Roomas suur kirikukogu, vaadatakse katoliku kirik aastaid läbi ja tehakse tähtsaid uuendusi. Ilmalik muusika renesseansiajastul: Muusika pannakse kirja. Attaignant Noodid: 1. Kõiki hääli võib laulda 2. Kõik hääled pillidega 3. Mõned hääled lauldakse, mõned pillidega 4. Kõike tubleeritakse Itaalia: oluline muusikas Olulised laulutüübid Itaaliast Ilmalik laul: *
Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu ja Helme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. [4] 3. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. [4] Juba 1540. aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ja tema tõlked jäid trükkimata, olid aga käsikirjaliselt Tallinna kirikutes mõnevõrra kasutusel. [4] Poola riigi alla kuuluvas Lõuna-Eestis taastati 1582. aastal katoliiklus ning Tartus tegeles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
